Kuidagi märkamatult on kätte jõudnud november, aga sõjategevus Ukrainas ei näita veel raugemise märke, sest erinevalt eelmisest sügisest on vihma sadanud suhteliselt vähe ning täiemõõtmelist teedelagunemist pole toimunud ning lähinädalate ilmaprognoos seda ka ei luba, kuigi mõned suuremad vihmasajud ikka tulevad.
Võiks ju mõelda, et selline olukord sobib paremini Venemaa armeele, kellel on Ukraina idaosas piisavalt nii elavjõudu kui tehnikat, et aktiivsemalt pealetungile minna, aga lähemal vaatlusel on heal ilmal ka Ukraina armee jaoks omad suured plusspunktid.
Näiteks Avdiijivkast läheb lääne poole ainult üks asfaltee, aga sellele lisaks mitmeid kruusateid, mis on peale nädalavahetuse vihmasid kenasti tahenenud ja võimaldavad linna paremini varustada, kuigi Venemaa armee suurtükid ulatuvad kõiki neid teid tulistama. Kõige suurem abi on heal ilmal aga Ukraina kaitsetegevuse organiseerimisel, sest Ukraina suurtükid lasevad kaugemale ja täpsemalt, aga selleks on vaja luureinfot, mis tuleb peamiselt luuredroonidelt. Nii on eilsest olemas video, kus rindejoonest 12 kilomeetri kaugusel lastakse sodiks Venemaa tank T-72, kasutades luuredroonidelt saadud infot ning SMArt 155 täppismürsku, mis sihtmärgi kohal paiskab mürsust välja kaks nutikat pommi, mis langevarjudega allapoole liikumise käigus leiavad sihtmärgi, mida siis rünnatakse. Eile hävitati täna heale luureinfole kaks termobaarilist relvasüsteemi TOS-1. Hea luureinfo võimaldas minna vastupealetungile Avdiijivkast põhja pool, et segada Venemaa vägede koondumist uueks suuremaks rünnakuürituseks.
Kui juba Avdiijivka juurde jõudsin, siis sealt ka jätkan. Kaarti vaadates on Venemaa armee eesmärgid mõistetavad – liikuda linnast lääne poolt nii põhjast kui lõunast nii palju edasi, et sundida Ukraina armeed Avdiijivkat maha jätma. Väga palju on infomüra selle ümber, kui palju ikka on Venemaa sinna piirkonda vägesid kogunenud ning sõda on näidanud, et seni on Ukraina pigem Venemaa üksuste arvukust pigem ülehinnanud, aga kindlasti on neid seal kümneid tuhandeid. Ukraina armee erukindral Igor Romanenko sõnul on Venemaa Avdiijivkast lääne pool lõunast ja põhjast suutnud nii palju edasi liikuda, et kui varem eraldas neid kümme kilomeetrit, siis nüüd eraldab neid kaheksa kilomeetrit. Põhja poolt lõuna poole liikudes on aga Venemaa armeel ees tööstuskompleks, mida saab neil olema äärmiselt keeruline ära võtta. Selles mõttes oleks lõuna poolt põhja poole liikumine perspektiivikam, aga teab seda ka Ukraina armee ning on sellisteks arenguteks aegsasti valmistunud.
Senine edenemine on Venemaa armee jaoks tulnud seal piirkonnas väga suurte kaotuste hinnaga nii elavjõus kui tehnikas ning toimunule heitis valgust Svjatoslav Golikov, kelle ametinimetus armees on „Štorm-Z“ üksuse instruktor ja kes kirjutab postitusi varjunime „Filoloog hallis tsoonis“ nime all. Štorm-Z on peamiselt kinnipeetavatest moodustatud üksus, mida Golikov nimetas trahvipataljoniks ehk siis sarnaselt teise maailmasõjaga on Venemaa armees üksused, kes saadetakse sisuliselt surma ning nende taganemisteel on vastas karistussalgad, kes lasevad kõik taganejad maha. Golikovi sõnul saadeti lahingusse kinnipeetavatest üksused, kellel puudus varasem tõsiseltvõetav lahingukogemus ning kõrgemad ohvitserid suhtuvatki neisse kui kulumaterjali, keda võib ilma igasuguste süümepiinadeta ohverdada. Kui eksvangid on oma rolli täitnud ning massiga suutnud mingid positsioonid ära võtta, alles siis tulevat järgmises laines kogemustega sõdurid. Kui haavatud eksvange mitte keegi ei üritavatki lahinguväljalt minema toimetada, siis kogemustega sõduritega nii ei käituta.
Tehnika suured kaotused on Golikovi sõnul seotud Ukraina hea õhuluurega ning nii hävitatakse enamus rasketehnikat enne, kui nad üldse rindejooneni jõuavadki. Avdiijivka puhul mängib Venemaa jaoks rolli ka logistika – kui Avdiijivkast ida pool on Venemaa jaoks logistikaõlg lühike, aga seal on vastas Ukraina väga hästi kindlustatud positsioonid, siis Avdiijivkast lääne pool rünnates on logistikaõlg oluliselt pikem, mis annab Ukrainale paljud paremad võimalused seda häirida. Lisaks üritab Ukraina laiendada asümmeetrilist lahingutegevust ning Donetskis tabamuse saanud kütuserongi põlemise kontekstis on põhiline arutlusaine see, et millega Ukraina rünnaku läbi viis.
Samas on väga raske ka linna kaitsvatel Ukraina sõjaväelastel, sest ka nemad kannavad kaotusi ning tänu lakkamatutele rünnakutele on väga keeruline seal rindelõigus linna kaitsvaid üksuseid roteerida. Luuredroone ja rallidroone kasutavad ka Venemaa sõjaväelased, lisaks on neil liugpommid, mille vastu Ukrainal hetkel head rohtu ei olegi. Varasemalt tegid Avdiijivka juures palju pahandust ka Venemaa helikopterid KA-52, aga peale Berdjanski lennuvälja ründamist viidi sealt ära kõik lennukid ja helikopterid ning peale seda on helikopterite roll Avdiijivka juuresoluliselt vähenenud, nii et ATACMS avaldab selget mõju lahingutegevusele.
Ukraina üritas vasturünnakut Avdiijivkast põhja pool Krasnogorivka suunal, aga kaotas tanki Leopard 2 A6, millest meeskond küll pääses, aga pole kindel, kas tanki õnnestub sealt minema vedada. Ehk siis Venemaa armee suudab samuti efektiivselt hävitada Ukraina rasketehnikat. Lähipäevad näitavad, kuivõrd aktiivselt Venemaa pealetungiga jätkab, ressurssi neil jagub ning oma sõdurite kaotusi nad ka ei loe olukorras, kui on seatud poliitilised eesmärgid, mida tuleb saavutada. Kahjuks suudavad nad jätkuvalt lepingutega armeesse juurde võtta vähemalt sama palju inimesi, kui nad lahingutes kaotavad, samas on sealjuures probleemiks asjaolu, et kogenud sõjamehi on neil järjest vähem, aga täpselt sama probleem on ka Ukraina armeel.
Bahmuti juures on Venemaa vähendanud rünnakuid põhja pool Berhivka veehoidla lõunaosa suunas, küll aga on luureinfot, et nad võivad uue rünnakusuunana hakata ründama põhja poolt, Dubovo-Vassilevka poolt. Bahmutist lõuna pool on Ukraina suutnud väidetavalt natuke edeneda Kurdjumuvka poole, seda hoolimata Venemaa armee vasturünnakutest seal piirkonnas.
Luganski rindel on peamiselt positsioonilahingud. Kupjanski juurest on infot Ukraina sõjaväelastelt, mille kohaselt olevat see rindelõik Venemaa armee üksuste jaoks nagu omamoodi lahinguoskuste saamise koht ning peale teatud aega viiakse nad sealt kas Donbassi või lõunarindele ning nende asemele tuuakse uued lahingukogemusteta üksused. Venemaal on seal rindelõigus rohkem nii elavjõudu kui tehnikat, aga viimase nelja kuu jooksul arvestatavat edu saavutatud ei ole. Nad liigutavad üksuseid rinde ulatuses ja aeg-ajalt viivad läbi ka suuremaid rünnakukatseid, aga see on ka kõik olnud siiani.
Lõunarindel suutis Ukraina võtta enda kontrolli alla kvadraadi Robotinest lääne pool ning vaikselt edenevad nad seal Kopani suunas, aga Venemaa armeel on seal korralikud kaitseliinid ning edenemine tuleb väga raskelt. Lisaks on Venemaal arvestatavad jõud liinil Novoprokopivka-Verbove ning nad ründavad nii aktiivselt, et Ukraina on praegu seal kaitsesse surutud.
Hersoni rindest on viimastel päevadel palju juttu olnud ning et Ukraina pool on seal toimuva osas väga kidakeelne, siis tuleb info toimuva kohta peamiselt Venemaa poolelt. Seal rindelõigul toimuv demonstreerib kõige paremini seda, kui kiirelt on sõjapidamine muutunud selle suve jooksul – kui veel kevadel peeti sõjas peamiseks muutusetoojaks läänest saadavat rasketehnikat, siis nüüd on rasketehnika roll kiirelt vähenenud ja kasvanud on droonide roll. Z-kanalite info kohaselt on Ukraina järjest laiendamas oma kontrolli all olevat territooriumi Dnepri idakaldal ning Ukraina käes olevat Krinki põhjaosa ning neid olevat nähtud ka Podstepnojes. Z-blogijate info kohaselt olevat neil seal rindelõigus äärmiselt suured probleemid ja peamised süüdlased on ukrainlaste droonid ja suurtükituli. Venemaal puuduvat seal lõigus igasugune suurtükitule vastutegevus ning droone ei suutvat nad ka ma võtta ei elektroonilise sõjapidamise vahendite ega muude relvadega. Z-blogijate sõnul nägid nad seal rindelõigus esimest korda seda, kuidas Ukraina poolel tegutses korraga kuni 15 rallidrooni parves. Mis veel hullem, luuredroonid pidavat patrullima õhus ning rallidroonid pargitakse külades lamekatustele, et nende akuressurssi hoida ning nad nö elavnevat kohe, kui sihtmärki nähakse.
Kuna droonid tegutsevat kuni 10 kilomeetrit Dneprist idakaldast sisemaa poole, siis sellel territooriumil hävitatakse rallidroonide poolt sisuliselt kogu tehnika, mis liikuda üritab. Ja mis veel hullem, ukrainlaste droonidel olevat kaamerad, mis võimaldavad rünnata ka öösiti ning siis tuuakse kohale ka Baaba-Jagaa droonid ehk siis suure kandevõimega põllumajanduses varem kasutatud droonid, millelt visatakse alla suure plahvatusjõuga tankimiine ja miinipildujate miine. Droonidele lisaks olevat Dnepri kõrgemal läänekaldal ukrainlaste suurtükid, mis tegevat väga täpset tööd. Lisaks puuduvat Venemaa armeel seal kaitserajatised, seega võiks seda pikka hädaldamist kokku nimetada kahe sõnaga – maapeale põrgu. Z-blogijad loodavad, et rindelõigu uus juht, kindral-polkovnik Teplinski suudab olukoda muuta, aga ega temal ka mingeid trumpe tagataskust välja ole tõmmata. Peamiseks relvaks on liugpommid, milliseid seal rindelõigus kasutatakse palju, aga nendega saab lasta ainult statsionaarsete objektide pihta, samas väikeste sõdurite gruppide vastu ei ole see eriti efektiivne. Venemaa oli Krimmist sinna piirkonda toonud juurde suurusjärgus 800 sõdurit, näis, kas see olukorda muudab või mitte.
Kui helikopterite KA-52 kasutamine muutus peale rünnakuid Luganski ja Berdjanskis palju harvemateks, siis liugpommide kasutamist on Venemaa järjest suurendanud ning Aleksander Kovalenko andmetel oli Venemaa seisuga 31. oktoober visanud oktoobri jooksul juba 1165 liugpommi ning nende tabamistäpsus on aja jooksul paranenud. Need on 250 ja 500 kilogrammised pommid, mis tabamisel põhjustavad väga suurt kahju ning mingit vasturohtu Ukrainal ei ole ning Venemaa ladudes on vanu lennukipomme sõna otseses mõttes lademetes. Defence Expressi andmetel oleks ainuke variant lennukid F-16, millel on 160 kilomeetrise lennu-ulatusega AIM-120C-8 AMRAAM raketid, aga F-16 lennukeid enne kevadet oodata ei olevat ning Ukraina sõjaväelased on ka teistel rinnetel rääkinud, et mingist suuremast edukast pealetungist saab rääkida alles siis, kui liugpommide probleem praegusel kujul on likvideeritud.
Aga natuke positiivsemat ka, Aleksander Kovalenko avaldas andmed, kui palju kaotas Venemaa oktoobris Ukraina armee andmetel rasketehnikat – 521 tanki (rekord), 773 kaudtulesüsteemi (paremuselt teine tulemus sõja jooksul, seal arvestuses on suurtükid, miinipildujad ja mitmikraketiheitjad), 843 jalaväe lahingumasinat ja 741 autotranspordi vahendit. Need on väga arvestatavad kaotused ning sellisel kujul Venemaa mitmete ekspertide arvates pikalt jätkata ei suutvat. Ka Ukrainal on arvestatavad kaotused transporditehnika osas, rallidroone kasutab aktiivselt ka Venemaa armee ning nende kasutamise aktiivsus saab lähiajal ainult kasvada. Samas tuleb arvestada, et Ukrainal on lisaks droonidele võrratult parem suurtükiradarite süsteem koos kaugemale ja täpsemalt laskvate suurtükkidega, nii et rindejoone paigale jäämise korral ei ole Venemaa sõduritel oma kaitseliinidel olles erilist lootust, lisaks juba lehed langevad ning järjest raskem on ennast peita droonide eest mõlema poole sõduritel.
Venemaal toimuvast ka. Venemaa on rubla kursi toetamiseks võtnud kasutusele väga jõulisi meetodeid, nii on lisaks 15% baasintressile kohustus edaspidi ettevõtetel väljaspool Venemaad olevad valuutareservid tuua Venemaale. Kokku moodustab see hinnanguliselt 80 miljardit dollarit ja valdavalt just nende vahendite abil rahastati paralleelimporti ehk siis Venemaa ettevõtted proovisid nii tuua ka Venemaale materjale, komponente, varuosasid ja isegi seadmeid, et Venemaal majandustegevusega jätkata. Kui need vahendid ära kaovad, siis pikemas perspektiivis on neil keeruline jätkata. Kui siiani oli välisomanikega ettevõtetel veel mingigi lootus ettevõtte müügi korral teatud aja jooksul raha valuutas Venemaalt välja viia, siis nüüdsest lubatakse ettevõtteid müüa ainult rublade eest.
The Moscow Times’i andmetel on kõrge baasintress väga valusalt löömas ka Venemaa ettevõtteid, kes ei tegele sõjaliste tellimuste täitmisega, mille puhul saavad ettevõtted laenu palju soodsamatel tingimustel. Nii on väga suures hädas „Potšta Rossiija“, ettevõtte direktor Mihhail Volkov nimetab olukorda lausa katastroofiliseks, sest ettevõte võttis suured laenud, lootuses edaspidi teenida kauba vahendamiselt Hiinast lääne suunal, aga sanktsioonide tõttu on see ei toimi, samas on laenud nende jaoks muutunud nüüd ülejõukäivalt kalliks – laenude baasintress on nüüdsest 15%. Nii küsib ettevõte riigilt juurde 30 miljardit rubla laenu ning veel 32 miljardit tahetakse saada, et tõsta töötajate palkasid. Aga käsi pikali tahavad abi veel paljud ettevõtted, nende seas ka Roskosmos ja AvtoVAZ. Ei näe nagu majandusime moodi välja.
Levada Tsentr tegi sotsioloogilise uuringu, kuidas venemaalased suhtuvad võimalikku sõja lõpetamisse. Tulemuste usaldusväärsus on Venemaal nagu ta on, uuringus küsiti suhtumist varianti, kus sõda lõpeks kas praeguste territooriumite jagunemise kohaselt või teise variandina, kui Venemaa peaks tagasi andma kõik okupeeritud territooriumid. Praeguse rindejoone järgi rahulepingu sõlmimist pooldab uuringu järgi 70% inimestest ja ei poolda 21%, okupeeritud territooriumilt lahkumist toetavat aga 34% elanikest ja vastu olevat 57%, ehk siis osadele inimestele sobiksid mõlemad variandid, peaasi, et sõda läbi saaks.
Nikolai Patrušev aga esines Tomski huvitava mõttega, et Venemaa peaks paralleelimpordi lõpetama, sest nii stimuleeriks see kohalikke ettevõtteid innovatiivsed olema ja siis toimuks importkaupade asendamine Venemaa omadega kiiremini. Ainuke nn reaalne innovatsioon oleks seetõttu Hiina rolli veelgi kiirem suurenemine Venemaal, sest innovatsioon eeldab ettevõtlusvabadust ja stabiilsust majandussfääris, aga seda Venemaal ei ole ega niipea ka tule.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
