Eilses ETV "Esimeses stuudios" oli külaliseks Kristi Raik. Erudeeritud, intelligentne, oma sõnu täpselt valiv, samas nauditavalt selge, loogilise mõtlemise ja jutuga naine. Sama saab öelda meie kõrgemate sõjaväelaste kohta, kes meedias esinevad. Ma olen väga uhke, et meil on sellised inimesed riigikaitses.

Kristi Raiki jutust jäi selgelt meelde tõdemus: iga sõda lõpeb alles siis, kui ühel poolel on talumatult valus. Kui üks pool saab aru, et sõja jätkamine toob suuremat kahju kui kasu. Ukraina seisab, neil on raske, aga iga järgnev päev ei muuda suures plaanis eriti midagi.

Erinevalt Venemaast, kel kihutavad kõik asjad kolinal allamäge. On esimesed signaalid, et nüüd on Venemaa see pool, kes on rohkem huvitatud lahenduse leidmisest.

Suurt pilti vaadates tuleb eilsest sõjapäevast esile tõsta mitu väga kõnekat detaili.

Kõige olulisem oli Lukašenka teadaanne, et Valgevene armee ei lähe sõtta. See on vägagi märgiline ja lööb Venemaad valusalt, sest Valgevene väed oleksid Ukraina jaoks olnud väga suureks täiendavaks probleemiks, eeskätt Kiievile. Väga suureks.

Valgevene armeele võrdväärset täiendust reservidest Venemaal võtta ei ole. Ukraina armee saab nüüd liigutada osa vägesid lääne poolt Kiievi suunda. Lukašenka on täielik konjukturist, ta ei oleks seda avaldust teinud, kui ta ei teaks, mis kulisside taga toimub. Ta teab, kui valus Venemaal juba praegu on.

Eile andis Venemaa teada, mida nad plaanivad rakettidega pommitada. Selline ettehoiatus on samuti märk muutustest, varem seda ei tehtud.

Uudistesaates plakatiga olnud naine sai ainult 250 eurot trahvi. See mõjub täieliku režiimi nõrkusena. Iga selline märk on kõnekas.

Ukraina kangelaslinnad on Sumõ, Tšernihiv, Harkiv ja Mariupol. Sumõ ja Tšernihivi kaitsjad hoidsid väga efektiivselt tagasi Venemaa armee Kiievi suunal edenemist. Ja hoiavad siiani. Sealne loodus võimaldab hästi partisanitegevust ning kogu energia on suunatud eeskätt Venemaa armee logistika halvamisele. See on edukas, kuna Vene armee kõige defitsiitsem tehnika on kütuseveokid. Neid on nii palju hävitatud, et pole enam asemele võtta.

Tänase teadmise järgi seisavad Ukraina põhjaosas linnad nii tugevalt, et seal pole Venemaal olukorra paranemist lähiajal oodata. Kui üldse.

Otse loomulikult mõjutab see kõike Kiievi kaitsmisega seotut. Kiievi ümberpiiramise seiskohast oli ülioluline sündmus Venemaa tankipolgu hävitamine Brovarõs, see oli Venemaa armee oluline löögirusikas. Polgu riismed liikusid tagasi põhja poole, kus peale regrupeerimist suundusid edasi ida suunas, eesmärgiga koos teiste väeüksustega sooritada Harkivist idas läbimurre lõuna poole, et võtta suur Ukraina väeüksus kotti.

Sõjaväeliste ekspertide hinnangul on Venemaa loobunud (vähemalt ajutiselt) Kiievi suunal väga aktiivsest sõjategevusest ning tegevuse teravik on nii idas kui lõunas.

Pinge hoidmiseks tulistatakse aeg-ajalt elumajasid, aga ei enamat. Valgevene armee kõrvalejäämine vähendab kordades tõenäosust, et Kiievi piiramine suudetakse üldse lõpule viia. Eesmärk on ära siduda Ukraina armee suur väekontingent, kes on pealinna kaitsel, üritades samal ajal edu saavutada teistel rinnetel.

Et mitte lasta Venemaa armeel ennast mugavalt tunda, on just nüüd Ukraina armeel vasturünnakute aeg ja koht. Ukrainlastel on võimalus kogu Venemaa väegrupeering Kiievi all ohtu seada.

Lõunas läksid Venemaa armeel asjad paremini, eriti lääne suunal. Sõjaväeliste ekspertide hinnangul olid seal Venemaa parimad väeüksused, kes tegid asju õigesti, ja ukrainlased, vastupidi, tegid mitmeid tõsiseid möödalaskmisi vägede juhtimisel.

Nüüd on venelased Mõkolajivi juures pidama jäänud, nende rünnakud on järjest tagasi löödud ning Ukraina armee kaitsepositsioon on hea. Milles asi?

Loodus. Seal on jõed, mida on vaja Venemaa armeel forsseerida, aga jõe ületamisel on väeüksusel vaja tugevdada tiibasid. Selleks jõudu ei jätku. Seni sisuliselt eksimatult tegutsenud väeüksus hakkas vigasid tegema, kaotatud on päris palju inimesi ja tehnikat. Täiesti arusaamatu oli selle grupeeringu ühe osa pealetung Krõvõi Rihi suunal, mis võttis veelgi vähemaks võimalust edasiliikumiseks Odessa suunal. Ukraina armee on saanud seal täiendust ning Venemaa armee edasiliikumine on vägagi problemaatiline.

Ukraina armee jaoks on kõige keerulisem olukord idas, kus Venemaa üritab suurt Ukraina väeüksust kotti võtta. See ei ole lihtne. Kindlasti ootavad ees väga vihased lahingud.

Huvitava analüüsi tegi üks Iisraeli ekspert, kelle hinnangul ei ole Ukraina droonid sõjategevuses määrava tähtsusega. Küll aga on Venemaa armee suurim nõrkus selle väiksus. Telekast näidatavad suured vallutatud territooriumid ei vasta tõele, sest Venemaa armee kontrolli all on osaliselt ainult suuremad teed, muu territoorium aga mitte. Sisuliselt kogu tagala on kaitseta ja Ukraina üksused tegutsevad seal aktiivselt, keskendudes logistika halvamisele. Lisame territoriaalkaitse ning neile lisaks relvastatud talumehed. Sellisel kujul võib küllaltki võimas väeüksus liikuda sügavale vastase territooriumile, samas muutudes ise järjest haavatavamaks.

Kui kohale ei jõua kütus, toit ja lahingumoon, siis on võitlusvõime langus möödapääsmatu. Möödapääsmatu. Just sellele Ukraina praegu mängibki. Seda on ka Venemaa õhujõududel keeruline takistada.

Ootamatult kiiresti on katastroof kohale jõudmas Venemaa majanduses. Venemaa võimalikust riiklikust pankrotist on head ja informatiivsed lood meedias olemas. Lisan mõned infokillud rohujuuretasandilt.

Selgus, et lähinädalatel saavad ladudest otsa kuullaagrid, ilma milleta transport ei liigu. Asendada neid pole võimalik, sest maailmas on suurimad tootjad Rootsis ja USA-s, kust pole lootustki varuosasid saada. See on venelastele väljapääsmatu olukord.

Lennukitele varuosade tarnimisest loobusid ka Hiina ettevõtted, neid ei tule.

IT-rindel hakati ehitama politseiriigile sobivat lahendust, mis nõuab aga väga suurt serveriparki. Lähinädalatel olemasolevad varud ammenduvad ja juurde võtta pole mitte kuskilt. Tarnetest loobus ka Huawei, sest paljude komponentide intellektuaalomand on USA ettevõtete valduses ning neid komponente Venemaale müües oleksid Hiina ettevõtted koheselt USA sanktsioonide all. Hiina ärisektorist ei taha mitte ükski vähegi globaalsema haardega ettevõte sellist staatust.

Nii tekivad Venemaal kiiresti ületamatud probleemid ka seal, kus seda ei osatud oodata. Putini alluvad rääkisid juhile seda, mida see soovis kuulata – et nad saavad ise suurepäraselt kogu tootmisega hakkama. Putin uskus neid. Reaalsus on seda valusam. Ja seda iga päevaga. Riigi pankrott hävitaks pikemaks ajaks igasugused suuremad välismaa investeeringud. Seda isegi siis, kui olukord peaks sõjarindel lõppema.

USA luureinformatsioonist lähtudes likvideerisid USA pensionifondid õigeaegselt suurema osa oma positsioonidest Venemaa börsil, Euroopas paljud seda ei teinud. Info oli olemas.

Lõppu lõik Venemaa infosõjast. Kirjutasin paar päeva tagasi, et väga vale on jagada vaenlase materjale. Nimetasin selles kontekstis ka Raivo Vare nime. Kui nimetasin teda vales kontekstis, siis minu vabandused Raivo Vare ees (EPL 14.03).

Au Ukrainale!

Allikas: Teet Kalmuse Facebook

Märkmed: