Eelmised kaks päeva möödusid Venemaa korraldatud raketirünnakute tähe all. Kuigi tänasel päeval ei ole Venemaal tõendeid, mis seoksid Ukraina nn Krimmi sillal toimunud plahvatusega, kasutas Putin seda sündmust kui ettekäänet raketirünnakute alustamiseks. Paljud eksperdid kalduvad oma arvamustes pigem sinna suunda, et plahvatuse võisid korraldada Venemaa enda eriteenistused. Arvamusi on palju ja pole teada, kas lõplik tõde plahvatuse kohta üldse päevavalgele tulebki.

Suurem rünnak toimus esmaspäeval, kui Venemaa tulistas välja 84 raketti ja kümnete kaupa droone Shahed-136. Ukraina õhukaitsesüsteemid on viimasel ajal päris hästi hakkama saanud juhtudel, kui rakette ei tule korraga ühes suunas rohkem kui 6, aga Kiievi suunal lendas väidetavalt üle 20 raketi korraga ning siis jäid õhukaitsesüsteemid juba hätta. Venemaa kasutas suure lennukaugusega tiibrakette H-101, H-555 ja Kalibr, ballistilisi rakette Iskander, lisaks neile rakette S-300, H-22, Onyx. Meediaväljaande Forbes hinnangul oli väljatulistatud rakettide väärtus kokku 400-700 miljonit dollarit. Eile raketirünnakud jätkusid ning Ukraina poole lendasid 12 Kalibr raketti ning 16 raketti H-101 ja H-555. Ukraina suutis alla tulistada 20 raketti ning 13-st Shahed-136 droonist 9.

Kui siiani kommunikeeris Venemaa siseriiklikult, et nad tulistavad täppisrelvadega eranditult sõjaväelisi objekte, siis nüüd räägitakse avatud tekstiga, et raketirünnakute eesmärgiks on läbi infrastruktuuriobjektide kahjustamise muuta Ukraina tsiviilelanikkonna olukord kütteperioodil väljakannatamatuks ja siis nii läbi terrori sundida Ukraina läbirääkimistel sisuliselt kapituleeruma. Ei rünnatud sõjaväelisi objekte, olukorrale rinnetel ei avaldanud need rünnakut mitte mingisugust mõju. Ka tulid need rünnakud efekti saavutamiseks liiga vara, sest hetkel on Ukrainas soojad ilmad ning kütteperiood ei ole tõsiselt peale alanud. Nende rünnakute tulemusena kiirendavad lääneriigid Ukrainale õhukaitsesüsteemide tarnimist ning kuu aja pärast võib Venemaal olla juba väga keeruline tiibrakettidega Lääne-Ukrainas ja Kesk-Ukrainas midagi korda saata. Ida-Ukrainas on olukord keerulisem, sest nende linnadeni ulatuvad nii mitmikraketiheitjate raketid kui ka raketid S-300, aga neid on õhukaitsesüsteemidega palju keerulisem alla lasta.

Palju spekulatsioone on olnud teemal, et kui palju on Venemaal veel rakette järgi. Viimastel kuudel on Venemaa oluliselt vähendanud suuremate tiibrakettide kasutamist ning sama jutt on Iskanderi ballistiliste rakettidega. Samas on neil suured varud nii vanu S-300 rakette kui ka mitmikraketiheitjate rakette ja seetõttu ongi väga suure surve all just Zaporižžje, Mõkolaijv ja Nikopol, kuhu nendega ulatub laskma. Arvestatavas koguses pidi ladudes olema ka väga vanasid suuri ballistilisi rakette H-22, aga sarnaselt rakettidega S-300 ei ole nad eriti täpsed. Roman Svitani sõnul sõltub nüüd palju sellest, kui palju on Venemaa nõus oma täppisrakettide strateegilistest varudest ära kasutama, aga tema hinnanul on vähetõenäoline, et Venemaa suudaks iga päev sellises koguses täppisrakette kasutada pikema aja jooksul.

Iraani tapjadroonid Shahed-136 nn osutunud suureks peavaluks just tsiviilobjektide kontekstis, sest pea igasuguste õhukaitsevahenditega on seda suurt ja aeglaselt suure lärmiga lendavat drooni lihtne alla lasta, aga Ukraina on suur riik ja igal pool õhukaitset vastas ei ole. Nende droonide kasutamise esimestel päevadel suutsid nad teha omajagu pahandust ka Ukraina sõjaväetehnikale, aga nüüd on Ukraina sõjaväelasi nende droonidega raske üllatada, sest kahetaktilise mootori spetsiifiline heli on kaugele kuulda. Ja järjest paremini saadakse nende droonidega hakkama ka linnade kaitsel, nii võeti täna hommikul Ukraina sõjaväelaste poolt alla kõik 9 Iraani tapjadrooni Mõkolaijvi oblastis. Ukraina saab droonide vastases sõjas abi paljudelt riikidelt ja on lootus, et selle vallas paraneb olukord kiirelt lähimas tulevikus.

Rinnetel ei ole viimastel päevadel suuri muutusi toimunud. Kuuldavasti kogub Ukraina suurt löögirusikat Svatove suunale, Venemaa omakorda üritab tugevdada kaitseliini Svatove ja Kremennaja vahel. Svatove suunal olevat Ukraina vaikselt edenenud, kuigi Venemaa armee oli teinud ka väiksemaid vasturünnakuid. Venemaa poole väitel oli Venemaa armee teinud ka vasturünnaku Kremennajast lääne poole, aga sellele infole ei ole kuskilt mujalt õnnestunud kinnitust leida.

Venemaa on kõige aktiivsem Bahmuti ja Avdiijvka suunal, aga nende edenemine on kokkuvõttes olnud väike. Kuuldavasti liigutati 1000 wagnerlast Lõssõtsjanskisse, et seal tugevdada kaitset. Värskeltmobiliseeritud on täiendanud Venemaa üksuste ridu tänase info põhjal kõikidel rinnetel, nende hulgas on juba nii langenuid kui ka neid, kes vangi langesid. Svatoves olevad tšmobikud tegid video, millest selgus, et nad said enne rindele tulekut ainult paar korda automaadist lasta ja kogu väljaõpe. Võrdlusmomendi saab tuua nn rahvavabariikidest pärit sõjaväelist väljaõpet mitteläbinud mobikutega, kelledest kahe nädala jooksul alates lahingutes osalemisest olid surnud 20% ja haavatud 30%. Kes elasid esimese kuu üle, neil oli juba suurem võimalus edaspidi ellu jääda, aga tuleb arvestada, et nüüd on Ukraina armeel palju parem relvastus kui kevadel ja see muutub iga kuu paremaks, nii jõudsid Ukrainasse täiendavalt neli HIMARS mitmikraketiheitjat.

Viimastel päevadel on palju juttu olnud Valgevene võimalikust sõttaminekust Ukraina vastu. Diktaator Lukašenko seis ei ole kerge – ühelt poolt on Valgevene sisuliselt pankrotis ja saab sellisel kujul sõjaolukorras koos rohkete sanktsioonidega edasi eksisteerida peamiselt tänu Venemaa rahaabile (viimati sai Valgevene nendelt 1,5 miljardit dollarit krediiti). Ilmselgelt on Putin väga huvitatud sellest, et Valgevene tungiks Ukrainasse, sidudes nii ära üksused, mis muidu võiksid toetada Ukraina pealetungi idas. Teisalt teab Lukašenko, et mõte Ukraina ründamisest on Valgevenes äärmiselt ebapopulaarne, nii ütles Artjom Šraibman, et viimase küsitluse järgi toetas Valgevene sissetungi Ukrainasse ainult 10% küsitletutest. Mitmed analüütikud on avaldanud arvamust, et just seda küsitluse tulemust saab Lukašenko kilbina kasutada, argumenteerides, et sõtta minnes võiks korduda sarnane olukord kui aastal 2020 ja seda omati Putin ei taha. Viimastel päevadel on nähtud ešelone sõjatehnikaga liikumas Valgevenest Venemaa poole (T-72A ja Tor) ning lisaks on samas suunas juba liikunud 100000 suurtükimürsku, need andmed ka ei kinnita Valgevene sõttaminemise plaani.

Maailmas on omajagu kõlapinda leidnud Elon Muski väljaütlemised, kus ta võttis üle Kremli jutupunktid. Nüüd see saanud jätku, sest meediaväljaandes Vice ilmus taustasid avav lugu (link kommentaaride osas). Nimelt väitis Ian Bremmer, et tal oli olnud pikem jutuajamine Muskiga, milles Musk oli rääkinud telefonivestlusest Putiniga. Putin olevat öelnud, et Venemaa tahab endale nii Krimmi kui ka nelja annekteeritud oblastit ning Krimmi võimaliku ründamise korral kasutaks ta tuumarelva. Elon Musk omaltpoolt väitis, et ta viimati rääkis Putiniga 18 kuud tagasi ning tema ettepanekud olevat ta ise välja mõelnud, samas olevat ta ikka Ukraina poolel. Äärmiselt segane lugu, samas on Ukraina poole jaoks Starlinki töötamine kogu okupeeritud Ukraina territooriumil eluliselt tähtis.

Ja ega Putinil ka pole midagi helget ees. Nüüd peetakse Venemaad terroristlikuks riigiks, samas on Hristo Grozevi sõnul Levada küsitluse andmetel toetus Putini nö erioperatsioonile langenud maikuu 73% pealt septembris 53% peale ning alles on ees tšmobikute surmad Ukrainas, mis kohe kindlasti Putini populaarsust ei kasvata. Sõja käiku on tal keeruline muuta, terrorism vähendab toetajate arvu veelgi. Putinit olevat eriti ärritanud see, et tema 70. sünnipäeva puhul ei tulnud õnnitlust Hiina juhilt, aga see on rohkem kui kõnekas.

Arvestades tõsiseid probleeme Venemaa armee talveriietusega, tegi üks Duuma liige ettepaneku, et Venemaa armee võiks talvel kasutada vatijopesid, neid samasid, mida kasutasid NSVL-i sõdurid teises maailmasõjas. Nn maailma teine armee.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING