Hiina riigijuhi visiit Moskvasse lõppes ootamatult vara ja ära jäid näiteks kohtumised Moskva linnapea ja kommunistidega ning külaskäik loomaaeda. Vahetult enne Hiina riigijuhi visiiti tegi Putin üllatuskülastused Mariupolisse ja Krimmi, mille kohta öeldi, et see oli nagu metsloomadel demonstratiivne oma nö territooriumi märgistamine ning see oli ka selgeks signaaliks Hiinale, et Putin ei ole huvitatud pakutud rahuplaanist. Kui Hiina liider jõudis tagasi Pekingisse, anti kiirelt teada, et nelja Kesk-Aasia riigi (Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Kirgiisia) juhid on maikuus oodatud Hiinasse ning see oli Hiina-poolne selge oma territoriaalsete huvide demonstreerimine, sest varasemalt on see piirkond olnud nö Venemaa mõjussfääris. Venemaa tegi vastukäigu ja teatas plaanist paigutada Valgevenesse taktikalised tuumarelvad. Kuigi veel neli päeva varem kirjutas Putin alla dokumendile, mille järgi Venemaa ei plaani paigutada tuumarelva kolmandatesse riikidesse. Venemaa võtab Valgevene veelgi tugevamalt oma haardesse.

Venemaa selline käitumine on destruktiivne, sest kui neil peaksid tekkima tõrked kaubavahetuses Hiinaga, siis võib majanduslik kollaps saabuda kiirelt. Esimene signaal on Hiina poolt selles osas tulnud, nimelt lõpetas The Moscow Times’i andmetel suur Hiina konteinervedude ettevõte OOCL Logistics eelmise nädala lõpus Vladivostokki minevate konteinerite (sisaldasid peamiselt riideid ja jalatseid) laadimise, põhjendades otsust sanktsioonidega. Veel suurem löök võib tulla aga energiakandjate müügist, sest esialgsete andmete kohaselt oli Hiina enne tippkohtumist nö hea tahte žestina nõus ostma täiendavalt Venemaa naftat, aga Hiina jaoks pole mitte mingisugust probleemi ka ostetava nafta kogust vähendada, aga see seaks Venemaa väga keerukate probleemide ette. Minu arvates Hiina üritab ka edaspidi Venemaad survestada lootuses, et Putin tajub oma olukorra lootusetust ja eks ole Hiina Euroopast toetuse otsimine kantud samast soovist, nii näiteks on Hispaania riigi poolt ettevõtetele antud soovitused edaspidi võimalusel Venemaa veeldatud gaasi ostmisest hoiduda komplektis Hispaania peaministri Hiina visiidiga ka kõnekas.

Olukorrast rinnetel ka.

- Bahmuti pärast jätkuvad lahingud, kuigi nädalavahetusel natuke rünnakute intensiivsus langes. Wagnerlased on üritanud lõuna suunast lausa meeleheitlikult läbi tundida, et jõuda trassini, mis läheb Konstantinovkasse, aga nad on seal kandnud väga suuri kaotusi ning viimaste andmete kohaselt on hoopis ukrainlased sealt natuke lõuna poole liikunud. Ukraina sõjaväelaste sõnul on seal väikesel maa-alal lausa sadades wagnerlaste surnukehasid, neil ei ole erilist edulootust, ometi nad jätkavad tormijooksudega kohas, kus ukrainlastel on kuulipildujad ootel. Prigožin teatas eile, et ta sai kokkuleppele Venemaa väejuhatusega, et need hakkaksid uuesti aktiivselt ründama tiibadelt, et üritada nö kotisuu sulgeda ning seeläbi Bahmut ümber piirata. Eks paistab, Ukraina on seal kaitses ennast päris hästi kindlustanud ning Venemaa dessantväelastel ootaksid ees ohvriterohked rünnakud. Bahmutist Tšasiv Jari viiv tee on ka tahenenud, nii et ukrainlased saavad sõita suurematel kiirustel ning nüüd on neid palju raskem tabada trassil, kuigi Venemaa üritab tõsiselt. Linna kaitsjate jaoks on olukord jätkuvalt väga keeruline, aga sõjaväelaste sõnul on olukord praegu oluliselt parem kui oli veel paar nädalat tagasi.

- Avdiijivkast on viimasel ajal räägitud kontekstis, et seal piirkonnas üritab Venemaa kõige rohkem, aga loodetud edu pole tulnud. Venemaa koondas rünnakute läbiviimiseks päris arvestatavad soomustehnika jõud, aga just seal piirkonnas on soomustehnikat droonidega palju hävitatud. Ilma soomustehnika toeta sunnitakse jalaväelasi niisama üle põldude rünnakule minema ning just selles kontekstis on heaks näiteks video, kus Venemaa kaitseministeeriumi all olev kinnipeetavatest koosnev üksus Štorm kurdab oma rasket saatust, kus neid sunnitakse järjest ja järjest ründama positsioone, mis olevat ukrainlaste poolt hästi nö sisse lastud ja nad olevat 80% isikkooseisust kaotanud kas haavatute või surnutena. Kuigi Ukraina tegi nädalavahetusel eduka vasturünnaku Avdiijivkast ida poole ja võttis natuke territooriumi tagasi, on ka seal piirkonnas olukord Ukraina vägede jaoks keeruline, aga siiani on Ukraina kaitse püsinud.

- Luganski oblastis tegi Ukraina mitmeid täppisrünnakuid, nii hävitasid nad ühe juhtimispunkti Svatoves ning lisaks tegid kahjutuks ka elektroonilise sõjapidamise kompleksi R-330ZH „Žitel“, mille peamiseks funktsiooniks on segada satelliit- ja mobiilsidet. Luganski oblastis korraldasid Venemaa üksused rünnakuid kogu rindejoone ulatuses, aga edu puudus.

- Lõunarindel tulid täna hommikul teated rünnakutest Melitopolis ning Mariupolis. Mariupolis lasti õhku kohaliku politseiülema auto, Melitopolis aga rünnati kahte hoonet, kus asusid okupandid. Eelmisel nädalal oli palju infomüra Venemaa üksuste väidetava lahkumise pärast Nova-Kahhovkast. Just sealt asulast algab kanal, mis varustab Krimmi veega ning selle asula loovutamine tähendaks veevarustuse lõppemist ning seetõttu mõjus see jutt infomürana. Selgus, et täpselt nii oligi, toimus Venemaa üksuste rotatsioon ning lahkuvad üksused otsustasid enne lahkumist lihtsalt marodööritseda, võttes kohalikelt ära seda vähest väärtuslikku, mis neil veel alles on jäänud.

Loading Twitter content

An error occurred while retrieving the Tweet. It might have been deleted.

Eelmisel nädalal oli tähelepanu keskpunktis tankid, nimelt läks maailma meedias viraalseks Conflict Intelligence Team’i poolt levitatud video sellest, kuidas Venemaa raudteel veetakse väga vanasid tanke T-54 ja T-55. Tanke, millel vanust võib olla 70 aastat ja mis sõjalise eksperdi Sergei Auslenderi sõnul on paras kräpp, sest nendel tankidel puudub kaasaegne sidepidamisvõimekus, soomus pidi olema nii õhuke, et selle läbistavad kõik ukrainlaste poolt kasutavad tankitõrjevahendid ja tankidel on uuemate mudelitega võrreldes nõrgem 100 mm kahur, millele pole laskemoona toodetud aastakümneid ning seega tuleb kasutada laskemoona, mis ladudes aastakümneid seisnud.

Mitmed inimesed on öelnud, et mis sest, et väga vanad tankid, aga kurja suudavad ikka omajagu teha. Selles kontekstis refereeris Defence Express ühte Venemaa kaitseministeeriumi poolt läbiviidud uurimust aastast 2018, kus võrreldi tanki T-90 ja liikuvsuurtüki 2C19 „Msta-S“ efektiivsust olukorras, kus neid kasutati kaudtule andmiseks. Kui liikuvsuurtükiga suudeti peale korrigeerimist tabada ellipsit mõõtmetega 50x100 meetrit, siis tankiga läks asi peale korrigeerimist hullemaks ning mürsud kukkusid ellipsist ikka kohe väga kaugele. Selgitus on ka olemas – tankide suurtükid on ette nähtud otsetuleks, neil on mürsul suurem algkiirus, mürskudes on vähem lõhkeainet ning suurem kiiruse tõttu kuluvad torud ka kiiremini – tankitoru kannatab 1000 lasku vs liikuvsuurtükk 5000-7000 lasku, peale mida tuleks torud välja vahetada. Kui testis võrreldi tanki T-90, siis nendega võrreldes on T-55 ikka väga eilne päev ja nende täpsus on veel väiksem. Seega need tankid lahinguväljal on hunnik õnnetust, ainuke mõeldav kasutusvaldkond on maasse kaevatuna otsetule andmine, aga ka sellisel juhul on seda tanki võimalik kergelt avastada ja hävitada.

Venemaa ekspresident Medvedvev praalis talle omasel moel, et Venemaal olevat võimekus toota lausa 1500 tanki aastas. Hoopis teistest arvudest rääkis Putin, kelle sõnul on Venemaal võimekus kolme aastaga kas toota või taastada-moderniseerida kokku 1600 tanki. Sergei Auslanderi sõnul suudab Venemaa hetkel uusi tanke toota kuus 20 ja kolme aastaga suurusjärgus 750, kui lisada ladudest võetud uunikumid ja remonditud tankid, siis on see kolme aastaga 1600 isegi usutav, samas on Auslenderi sõnul juba praegu Venemaal uute tankide tootmisel lääne elektroonikaga nii suured probleemid, et lahingutes viga saadud tankidelt monteeritakse lääne päritolu soojuskaamerad ja digitaalsed kaugusmõõdikud maha, et neid saaks kasutada uute tankide tootmisel, sest mujalt neid komponente enam võtta ei olevat. Teisalt, kui vaadata, kui palju on Venemaa tanke aastaga kaotanud (vähemalt 1800, pigem 2500+, aga täpseid andmeid on keeruline saada selles osas), siis saavad nende seisud tankide osas tulevikus ainult viletsamaks minna.

Venemaal on tõsine puudus teatud erialade spetsialistidest ning eriti suur puudus on IT-valdkonna töötajatest. Aga ka siin on lahendused käeulatuses, nimelt on küpsemas plaan hakata kinnipidamisasutustes välja õpetama it-spetsialiste, kelle väljaõpe kestaks pool aastat, peale mida saaksid nad enne vabanemist keskeltläbi kaks aastat selle tööga tegeleda (peamiselt andmebaasidega). Arvestuste kohaselt oleks sobivaid kandidaate 5%-15% kinnipeetavatest ehk siis suurusjärgus 50000-60000 inimest. Tulevad lõpuks vangist välja ja saavad oma uusi oskusi ühendada endale südamelähedasema tegevusega. Lisame neile sõjast pääsenud endistest kinnipeetavatest wagnerlased ja tuleb tõdeda, et Venemaad ootavad ees karmid ajad.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING