Kuna Venemaa on oma parimad üksused koondanud Luganski oblastisse, on Ukrainal võimalus avaldada survet nii lõunas kui põhjas, samas tänasel päeval ei ole neil veel raskerelvastust, mis võimaldaks suuremamahulisi vastupealetunge, samas, kui nad seovad ohu loomisega täiendavalt Venemaa väeüksusi, on miinimumplaan täidetud.
Lugesin eile mitmete eestlaste küllaltki negatiivseid tekste olukorrast rinnetel, kas mõjutas neid inimesi kohalik poliitiline olukord või mis, ei teagi, aga suures plaanis on viimastel nädalatel pidevalt sarnane olukord püsinud, kus Venemaa üritab forseeritult Luganski oblastit täielikult okupeerida, kandes suuri kaotusi ning nii kurb kui ka see ei ole, siis ägedate lahingute faasis kannavad arvestavaid kaotusi ka ukrainlased. Venemaal on siiani veel ülekaal nii mitmikraketiheitjate kui suurtükkide osas, laskemoona jagub ja teisest maailmasõjast tuttav nn tulevalli kasutamine võimaldab teatud lõikudes aeglaselt edasi liikuda. Ainuke, mida Ukraina teha saab, on võimalusel kaitses manööverdada, teha täpselt ajastatud kontrarünnakuid, kulutada vastast ning võita aega seniks, kuni saavad välja õpetatud meeskonnad lääne raskerelvastuse kasutamiseks. Ideaalis oleks võinud see kõik Ukrainal juba olemas olla ja siis oleks seis rinnetel teine, aga me teame ju hästi, et mis poiss see Oleks on rahvasuus.
Relvastus ehk siis eelmise lõigu laiendus. Eile lugesin kohalikust meediast ärritusest kantud juttu, et USA annab järjekordse toetuspaketi raames (see ei ole land-lease) ainult neli mitmikraketiheitja kompleksi HIMARS ehk siis varianti, kus laskeseade on ratastel sõiduvahendil. Tahaks öelda selle kohta ainult tuntud fraasi, et "Rahu, ainult rahu!". Minuni jõudnud info kohaselt on need neli kompleksi juba pikemat aega Euroopas ja neid kasutatakse ukrainlaste väljaõppeks. Sellisel kujul väljakuulutamine oli USA poolt teadlik sõjalis-poliitiline liigutus, et Venemaa võtaks edaspidi teadmiseks, et ukrainlastel saavad need süsteemid kindlasti olemas olema. Koguste puhul on selge ka see, et USA ei hakkaks nelja HIMARSiga ukrainlasi narrima, pigem räägima kas 18 või 36 HIMARSist. Ja siin läheb mäng huvitavamaks, sest Poola teatas paljudele ootamatult, et nad tellivad USA-st 500(!!!) HIMARSit olukorras, kus neil siiani need raskerelvad üldse puudusid. Taibukad lugejad (ja minu postituste lugejad on taibukad inimesed) oskavad otsad kokku viia.
Haubitsad. Liigub info, et USA üritab Euroopast kokku koguda võimalikult kiiresti ja palju liikuvsuurtükke M109 Paladin, et neid anda Ukrainale ja siis asendada need liikuvsuurtükid nendega, mis on laevadega üle ookeani Euroopa poole teel. Selles konteksis tuli info Belgiast, et nemad annavad Ukrainale neid liikuvsuurtükke. Saksamaa kantsler kordas üle, et Ukraina saab 12 tipptasemel liikuvsuurtükki PzH 200 ja meeskondade väljaõpe on lõpusirgel. Loodame parimat.
Ukraina tellib Poolast täiendavalt (lisaks 18-le, mis on reaalselt olemas) 60 liikuvsuurtükki AHS KRAB, millel on Lõuna-Korea liikuvsuurtüki K-9 Thunder veermik (Eesti kaitseväel on K-9 liikuvsuurtükid) ja brittide liikuvsuurtüki AS-90M Braveheart torn. Tehingu maksumus on suurusjärgus 700 miljonit eurot ja see on osaliselt ka tulevikku suunatud leping, et tugevdada nende riikide vahelist sõjalist koostööd. Sellesse konteksti sobib hästi info, et Ukraina ja Poola soovivad luua ühisfirmat, mis hakkaks erinevaid relvasüsteeme nii arendama kui tootma ning selles osas on Ukrainal know-how'd omajagu (kasvõi näititeks Stugna ja Neptun), aga olusid arvestades oleks nende arendamine ja tootmine Ukrainas lähiajal problemaatiline.
Droonid. Ukrainlased panid oksjonile Eurovisiooni lauluvõitluse auhinna, liivaga töödeldud klaasist 50-ndate stiilis mikrofoni kuju ning saadud 900000 euro eest saab Ukraina armee osta ukrainlaste endi valmistatud droone PD-2 (lisan lingi selle kohta kommentaaridesse). USA andis teada kavatsusest tarnida ukrainlastele neli drooni MQ-1C Gray Eagle (tõsi, seal on vist vaja veel ka täiendavat seadusandjate nõusolekut) ja need oleksid juba lahingutes suureks abiks, sest suudavad kanda kuni 800 kilogrammi lasti, milleks võivad olla erinevad raketid ja eriti efektiivsed oleksid need droonid Venemaa ründekopterite vastu võitlemisel. Kuna nii need droonid kui ka Bayraktarid on ehitatud vastavalt NATO standarditele, on nende droonide juhtimine väga sarnane ja ei nõua ukrainlastelt eraldi pikemat väljaõpet, küll aga võib juhtuda, et nende droonide juhtimiseks vajalikud seadmed jäävad kas USA-sse või Euroopasse NATO-sse kuuluvate riikide territooriumitele ning ukrainalsed pead oma tööd sealt tegema.
Aitab tänaseks relvadest, aga antud sõja kontekstis on see väga oluline teema, sest ilma moodsa lääne raskerelvastuseta Ukrainal ei ole lootust Venemaa vastu minna suuremahulistele vasturünnakutele ja nii on kogu selle relvatemaatika kontekstis hakatud rääkima sellest, et Ukraina armee võiks olla valmis suuremate rünnakute läbiviimiseks augustis. Eks me kõik tahaks ju Ukraina kiiremat edu, aga lähinädalatel peavad nad veel tõrjuma Venemaa rünnakuid nii Donbassis kui mujal ning väga keerulised ajad tuleb veel enne üle elada, kui on lootust suuremale vastupealetungile minna.
Viimastel nädalatel on asjalikuks muutunud ISW (Insitute for the Study of War) igapäevased ülevaated, kus on järjest rohkem analüütilist komponenti ja vähem tuima külade nimede üleslugemist, mis lahingute käigus on kas tagasi võetud või ära antud. Seega soovitan neid ülevaateid lugeda iga päev, samas kui ma ise teen edaspidi juunis ülevaateid kolm korda nädalas - esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. ISW ülevaadetele lisaks DeepState kaart ning saate endid kenasti sündmuste arengutega kursis hoida.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.