Rinnetel on olukord sarnane eelnevatele päevadele - kõige kuumem piirkond on Luganski oblast, eriti Severodonetsk, kus Ukraina väed tegid venelaste jaoks üllatava vasturünnaku ja nad võtsid omajagu linna tagasi. See näitab, et antud linnas on taandumine olnud Ukraina jaoks teadlik valik, et vähendada enda kaotusi ja võimalusel suurendada vastase omasid. Kui kaua nad neid positsioone hoida kavatsevad, pole teada, aga sellel on kindlasti hind inimeludes. Pikemas perspektiivis paistab, et Severodonetskist taandutakse, aga Lõssõtsjanskit kavatsetakse kindlalt hoida. Loomulikult sõltub see ka olukorrast linnast lääne pool, sest kui tekib oht piiramisrõnga sulgumiseks, on tõsine mõtlemiskoht, aga tänasel päeval seda ohtu veel pole. Lõssõtsjanskis teevad tööd Austraaliast saadetud haubitsad M777, nii et need relvad on töös ka kõige kuumemates punktides ning teisalt on see märk sellest, et seda linna kavatsetakse enda käes hoida pikalt.

Kuna Venemaa on oma parimad üksused koondanud Luganski oblastisse, on Ukrainal võimalus avaldada survet nii lõunas kui põhjas, samas tänasel päeval ei ole neil veel raskerelvastust, mis võimaldaks suuremamahulisi vastupealetunge, samas, kui nad seovad ohu loomisega täiendavalt Venemaa väeüksusi, on miinimumplaan täidetud.

Lugesin eile mitmete eestlaste küllaltki negatiivseid tekste olukorrast rinnetel, kas mõjutas neid inimesi kohalik poliitiline olukord või mis, ei teagi, aga suures plaanis on viimastel nädalatel pidevalt sarnane olukord püsinud, kus Venemaa üritab forseeritult Luganski oblastit täielikult okupeerida, kandes suuri kaotusi ning nii kurb kui ka see ei ole, siis ägedate lahingute faasis kannavad arvestavaid kaotusi ka ukrainlased. Venemaal on siiani veel ülekaal nii mitmikraketiheitjate kui suurtükkide osas, laskemoona jagub ja teisest maailmasõjast tuttav nn tulevalli kasutamine võimaldab teatud lõikudes aeglaselt edasi liikuda. Ainuke, mida Ukraina teha saab, on võimalusel kaitses manööverdada, teha täpselt ajastatud kontrarünnakuid, kulutada vastast ning võita aega seniks, kuni saavad välja õpetatud meeskonnad lääne raskerelvastuse kasutamiseks. Ideaalis oleks võinud see kõik Ukrainal juba olemas olla ja siis oleks seis rinnetel teine, aga me teame ju hästi, et mis poiss see Oleks on rahvasuus.

Relvastus ehk siis eelmise lõigu laiendus. Eile lugesin kohalikust meediast ärritusest kantud juttu, et USA annab järjekordse toetuspaketi raames (see ei ole land-lease) ainult neli mitmikraketiheitja kompleksi HIMARS ehk siis varianti, kus laskeseade on ratastel sõiduvahendil. Tahaks öelda selle kohta ainult tuntud fraasi, et "Rahu, ainult rahu!". Minuni jõudnud info kohaselt on need neli kompleksi juba pikemat aega Euroopas ja neid kasutatakse ukrainlaste väljaõppeks. Sellisel kujul väljakuulutamine oli USA poolt teadlik sõjalis-poliitiline liigutus, et Venemaa võtaks edaspidi teadmiseks, et ukrainlastel saavad need süsteemid kindlasti olemas olema. Koguste puhul on selge ka see, et USA ei hakkaks nelja HIMARSiga ukrainlasi narrima, pigem räägima kas 18 või 36 HIMARSist. Ja siin läheb mäng huvitavamaks, sest Poola teatas paljudele ootamatult, et nad tellivad USA-st 500(!!!) HIMARSit olukorras, kus neil siiani need raskerelvad üldse puudusid. Taibukad lugejad (ja minu postituste lugejad on taibukad inimesed) oskavad otsad kokku viia.

Nagu kirjutasin, et kõige tähtsam oli uks lahti teha ja kiirelt peale USA teadet tuli omakorda info UK-st, et nemad annavad mitmitraketiheitjaid, mis on paigutatud roomikutega veermikule. Jutt siis relvasüsteemist M270 MLRS, kus on korraga kaks laskeseadet, mis võimaldab tulistada järjest kuni 12 juhitavat raketti M-31. Tulejõudu on rohkem, mobiilsust vähem. Mitmikraketiheitjate teema lõpetuseks selline infokild, et hakati neid relvasid välja töötama just Nõukogude Liidu suurtükkide vastu võitlemiseks ja nüüd nad saavad seda tööd siis teha NSVL-i õigusjärglase vastu. Liigub infot, et sakslased plaanivad anda neli mitmitraketiheitjat MARS II, mis on M270 MLRS-i nn Saksamaa versioon.

Haubitsad. Liigub info, et USA üritab Euroopast kokku koguda võimalikult kiiresti ja palju liikuvsuurtükke M109 Paladin, et neid anda Ukrainale ja siis asendada need liikuvsuurtükid nendega, mis on laevadega üle ookeani Euroopa poole teel. Selles konteksis tuli info Belgiast, et nemad annavad Ukrainale neid liikuvsuurtükke. Saksamaa kantsler kordas üle, et Ukraina saab 12 tipptasemel liikuvsuurtükki PzH 200 ja meeskondade väljaõpe on lõpusirgel. Loodame parimat.
Ukraina tellib Poolast täiendavalt (lisaks 18-le, mis on reaalselt olemas) 60 liikuvsuurtükki AHS KRAB, millel on Lõuna-Korea liikuvsuurtüki K-9 Thunder veermik (Eesti kaitseväel on K-9 liikuvsuurtükid) ja brittide liikuvsuurtüki AS-90M Braveheart torn. Tehingu maksumus on suurusjärgus 700 miljonit eurot ja see on osaliselt ka tulevikku suunatud leping, et tugevdada nende riikide vahelist sõjalist koostööd. Sellesse konteksti sobib hästi info, et Ukraina ja Poola soovivad luua ühisfirmat, mis hakkaks erinevaid relvasüsteeme nii arendama kui tootma ning selles osas on Ukrainal know-how'd omajagu (kasvõi näititeks Stugna ja Neptun), aga olusid arvestades oleks nende arendamine ja tootmine Ukrainas lähiajal problemaatiline.

Droonid. Ukrainlased panid oksjonile Eurovisiooni lauluvõitluse auhinna, liivaga töödeldud klaasist 50-ndate stiilis mikrofoni kuju ning saadud 900000 euro eest saab Ukraina armee osta ukrainlaste endi valmistatud droone PD-2 (lisan lingi selle kohta kommentaaridesse). USA andis teada kavatsusest tarnida ukrainlastele neli drooni MQ-1C Gray Eagle (tõsi, seal on vist vaja veel ka täiendavat seadusandjate nõusolekut) ja need oleksid juba lahingutes suureks abiks, sest suudavad kanda kuni 800 kilogrammi lasti, milleks võivad olla erinevad raketid ja eriti efektiivsed oleksid need droonid Venemaa ründekopterite vastu võitlemisel. Kuna nii need droonid kui ka Bayraktarid on ehitatud vastavalt NATO standarditele, on nende droonide juhtimine väga sarnane ja ei nõua ukrainlastelt eraldi pikemat väljaõpet, küll aga võib juhtuda, et nende droonide juhtimiseks vajalikud seadmed jäävad kas USA-sse või Euroopasse NATO-sse kuuluvate riikide territooriumitele ning ukrainalsed pead oma tööd sealt tegema.

Sakslased lubasid anda õhukaitsevahendeid IRIS-T SL, mille kohta on öeldud, et see on õhukaitseseadmete BMW ehk siis absoluutne tipptase, mis võimaldab tabada sihtmärki kuni 20 kilomeetri kõrgusel ja 40 kilomeetri kaugusel laskeseadmest. Taas on jutt nelja laskeseadme tarnimisest ning väljaõpe pidavat juba käima, aga selle süsteemi tundmaõppimine on juba pikaajalisem protsess, seda nädalatega selgeks ei saa.

Aitab tänaseks relvadest, aga antud sõja kontekstis on see väga oluline teema, sest ilma moodsa lääne raskerelvastuseta Ukrainal ei ole lootust Venemaa vastu minna suuremahulistele vasturünnakutele ja nii on kogu selle relvatemaatika kontekstis hakatud rääkima sellest, et Ukraina armee võiks olla valmis suuremate rünnakute läbiviimiseks augustis. Eks me kõik tahaks ju Ukraina kiiremat edu, aga lähinädalatel peavad nad veel tõrjuma Venemaa rünnakuid nii Donbassis kui mujal ning väga keerulised ajad tuleb veel enne üle elada, kui on lootust suuremale vastupealetungile minna.

Viimastel nädalatel on asjalikuks muutunud ISW (Insitute for the Study of War) igapäevased ülevaated, kus on järjest rohkem analüütilist komponenti ja vähem tuima külade nimede üleslugemist, mis lahingute käigus on kas tagasi võetud või ära antud. Seega soovitan neid ülevaateid lugeda iga päev, samas kui ma ise teen edaspidi juunis ülevaateid kolm korda nädalas - esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. ISW ülevaadetele lisaks DeepState kaart ning saate endid kenasti sündmuste arengutega kursis hoida.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: