Hiina riigijuhi täna lõppev riigivisiit Venemaal ei ole mitte millegagi üllatanud ja suures plaanis on siiani edastatud sõnumid vastanud sellele, mida eksperdid ka ootasid. Ehk siis Hiina ei tolereeri mingeid jutte tuumarelvaga ähvardamisest, Hiina üritab sõjas jääda neutraalseks, Hiina üritab rahuplaaniga edasi minna. Hiina plaanib ka edaspidi kasutada Venemaad kui soodsat maavarade allikat.
Selles kontekstis on huvitav mainida, et kui Putin tõi eduloona välja maagaasi müügi suurenemise Hiinasse möödunud aastal, siis majandusekspert Vladimir Milov tõi võrdlusena välja, et kui Euroopasse müüdava maagaasi keskmine hind oli eelmisel aastal 1365 dollarit/1000 kuupmeetri eest, siis Hiina maksis Sila Sibiri kaudu Hiinasse eksporditud maagaasi kokku ainult natuke alla nelja miljardi dollari, mis teeb hinnaks 257 dollarit/1000 kuupmeetri eest. Milov lisas, et kui selle torujuhtme kaudu hakati gaasi Hiinasse pumpama, nimetas Gazprom sellisel kujul Hiinasse viidud maagaasi omahinnaks 380 dollarit/1000 kuupmeetri eest. Loobuda vabatahtlikult ülimalt tulusast Euroopa gaasiturust, et müüa maagaasi alla omahinna Hiinasse, kas ei saa olla paremat käiku? Putini arvates ei saa ja nii olevat Venemaal plaan müüa Hiinale maagaasi ka edaspidi kuni 70% allahindlusega. Energeetikaeksperdi Mihhail Krutihhini sõnul ei ole Hiinal eriti vaja rohkem Venemaa gaasi, aga kui poolmuidu antakse, tuleb ikka võtta. Samas ka kõiki tulevikuplaane arvesse võttes ei kompenseeri Venemaa maagaasi Hiinasse müük Euroopa turu äralangemist ei mahtude ega ka teenitud raha poolest.
Venemaa majandustulemustes on eelmise aasta kontekstis sees ka esimese poolaasta andmed, kui energiakandjate hinnad olid kõrged ja Venemaa teenis nende müügilt suurt tulu. Nüüd on see kõik aga minevik ning RAND Corporationi analüütikute arvates on Venemaa järjest süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tingimustes Hiinast pea samas suures sõltuvuses kui on Põhja-Korea, samas kui Hiina saaks vajadusel ka ilma Venemaata hakkama. Just see sõltuvussuhe paneb paika nende kahe riigi omavahelise hierarhia ehk siis Hiina jaoks on Venemaa suures plaanis sama staatusega, mis on Venemaa jaoks Valgevene. Ometi on Hiina jaoks palju parem variant kiirelt nõrgenev Venemaa koos kontrollitava juhiga kui selle alternatiivina riigi võimalik kaosesse langemine. Ja nii teeb Hiina juht Moskvas halva mängu juures head nägu, sest see on tema jaoks siiski kokkuvõttes parem variant kui Putinit mitte toetada.
Ometi ihkab Hiina enamat kui olla riigiks, kelle ümber tiirlevad sõltuvussuhtes Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan, sest siis võib meelde tuletada ütlust, et ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sa ise. Hiina positsiooni maailmas aitaks tugevalt muuta sõja lõpetamine Ukrainas, aga praeguses olukorras on selleks ainult üks variant – Venemaa peaks viima algatuseks kõik oma väed okupeeritud territooriumitelt välja, aga seda Putin teha ei soovi, ta tahab rahulepingus lähtuda nn geopoliitilistest realiteetidest, mille järgi on tema arvates ka Zaporižžja linn Venemaa osa. Hetkel paistab, et sinna see nn rahuplaan ka lõpeb ja kõik jätkub vanaviisi sõjas edasi. Ja ka majanduses, kus praeguste plaanide kohaselt ehitab Hiina Kaug-Idas Magadanini raudtee ning Venemaa maksab selle eest oma looduslike rikkustega ja otse loomulikult maailmas analooge mitteomavate hindadega ehk siis poolmuidu. Hiina jaoks on see pikema perspektiiviga tulevikku suunatud tegevus ning ei ole vist vaja üle seletada, mida ma selle alla mõtlen.
Rinnetel on viimastel päevadel Venemaa edenemised olnud väikesed. Kõige rohkem on vastuolulist infot tulnud Bahmutist, kus Venemaa räägib üht ja Ukraina teist. Väike edenemine on Venemaal olnud linna lõunaosas, kus Ukraina sõjaväelaste andmetel olid neil suurepärased laskepositsioonid ja nad lasid wagnerlasi kuulipildujatest mitmest suunast, ometi tuli rünnakulaineid järjest nii palju, et väga suurte kaotuste hinnaga õnnestus wagnerlastel ühe suurema elumajani jõuda. Iga selline pisike edenemine tuleb Venemaa jaoks suurte ohvrite hinnaga, ometi nad jätkavad ja jätkavad. Bahmuti pärast peetavate lahingute osas veel selline infokild, et ukrainlaste andmetel on Venemaa üksused saanud juurde palju öiseks lahingutegevuseks vajalikke seadmeid ning nüüd olevat lahingute raskuskese kandunud öisele ajale. Z-kanalites on omakorda löödud häiret, et Ukraina on Bahmutist lääne poole koondanud kuni 20000 sõdurit koos rasketehnikaga ja ei ole ole välistatud Ukraina võimalik vasturünnak.
Olukorda Avdiijivka ümber kommenteeris sõjaline ekspert Aleksandr Kovalenko järgmiselt, et kui Venemaa tahaks asulat ümber piirata, tuleks neil liikuda edasi kilomeetreid mööda põlde, aga see tähendaks sisuliselt Vugledari pärast peetud lahingute kordumist ja ukrainlased olevat selleks valmis. Lahingutegevuse osas võib kokkuvõtvalt öelda, et Venemaa on kõikjal rinnetel jätkuvalt aktiivsem pool ning neil on veel piisavalt reserve, et aktiivsust säilitada, samas ei ole kõik see neile siiani suurt edu toonud.
Viimastel nädalatel on droonide osatähtsus sõjategevuses kasvanud ning Hiina päritolu laiatarbedroone kasutavad laialdaselt mõlemad osapooled. Rohkelt kõlapinda said ukrainlaste droonirünnakud Džankois ja ründamiseks kasutati droone, millega rünnati ka varem naftabaasi Rostovis Doni ääres ja samasuguseid droone on kasutanud ka Venemaa armee üksused ehk siis tegemist on Hiina päritolu droonidega Mugin-5, millele saab väidetavalt kuni 70 kilogrammi lõhkeainet paigutada. Kuigi Ukraina poolelt väidetakse, et Džankois suutsin nad tabada vaguneid, milles olid Kalibr raketid, siis mujalt ei ole sellele infole siiani õnnestunud kinnitust saada, küll aga minu jaoks sügavalt arusaamatu, kuidas need Hiina „mopeedid“ said takistamatult Venemaa jaoks nii olulist logistikakeskust rünnata. Rünnakute psühholoogiline efekt Krimmi elanikele oli märkimisväärne ja juba ainuüksi seetõttu võib neid rünnakuid väga edukateks pidada ja kui pihta said ka raketid, on see ainult boonuseks.
Ukraina poolt droonirünnakutega alustatud psühholoogilise sõja jätkuks võib pidada ka ukrainlaste poolt levitatavat sõnumit, et venemaalased peaksid arvestama sellega, et Ukraina hävitab Venemaal kõik sõjalised objektid, mis on kuni 100 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Samasse mustrisse mahub ka RBK-Ukraina poolt avaldatud info, mille kohaselt häkkerid edastasid Krimmis raadio teel soovitusi käitumiseks õhurünnakute korral ning lisati ka soovitusi evakueerimiseks poolsaarelt. Venemaa väitel oli Ukraina rünnanud droonidega ka Sevastoopolit. Töö käib.
Venemaa omakorda üritas vastata droonirünnakutele ning täna hommikul lasid nad lennukitelt välja neli H-59 raketti. Kaks raketti suutis Ukraina õhukaitse alla lasta, aga ülejäänud kahe raketiga tabati hooneid, mida kasutab Moskva Patriarhaadi alluvuses olev klooster. Rohkem kui kõnekas. Venemaa ründas ka Shahed droonidega ning kuigi 16-st tapjadroonist suutis Ukraina alla tulistada 11, oli tabamusi ning surma sai vähemalt kolm inimest.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
