Mitmed lugejad uurisid, et kui veebruar oli litakopad ehk Venemaa sõjalennukite allakukkumise kuu, et mis siis märtsist saab. Probleemi pole, sest märtsi nimi on „suškopad“ ehk siis SU (Suhhoi) tähistusega lennukite allakukkumise kuu. Ja algus sellele on tehtud, nii võeti kuu esimesel kahel päeval kokku maha kaks Su-34 lennukit. Ukraina armee info kohaselt tulistati 2. märtsil raketid nii Su-34 kui Su-35 suunas, aga viimasel õnnestus pääseda. Defence Express laiendas teemat, tuues välja põhjused, miks on Su-34 keerulisem raketi eest pääseda. Esiteks on lennuk neli tonni raskem, aga kui ta on veel koormatud liugpommidega, on manööverdamisvõime veelgi viletsam võrreldes Su-35-ga.

Igatahes oli 2. märtsi õhtul üle pika aja selline olukord, kus Ida-Ukrainas ja sealt ida pool Venemaa poolel polnud õhus ühtegi Venemaa sõjalennukit. Ilmselgelt Venemaa ei lõpeta liugpommide viskamist, aga visatavate liugpommide arv väheneb oluliselt. Lõunarindel lõpetas Venemaa juba varem liugpommide massilise kasutamise ning see avaldas kiirelt mõju nende edukusele lahinguväljal ehk siis viimaste nädalate jookstl ei ole nad seal arvestatavat edu enam saavutanud.

Kui jutt liugpommidele läks, siis on olemas video, kuidas Ukraina kasutab Prantsusmaalt saadud 250 kilogrammist liugpommi AASM Hammer, millega tabatakse ühte hoonet Avdiijivka lähedal asuvas koksitehases. Kahjuks on Ukraina armee käsutuses selliseid pomme väga piiratud koguses ja USA-st saadud JDAM-id pidid ka otsakorral olema.

Olukord rinnetel.
Donbassis jätkab Venemaa aktiivset rünnakutegevust nii Bahmuti, Avdiijivka kui Novomihhailivka suunal. Nädalavahetuse suurim edenemine oli Venemaa armeel Bahmuti suunal, kus nad said enda kontrolli alla osa Ivanivske külast või täpsemalt öeldes ala, kus kunagi oli küla, sest asulast tehtud videost on näha, et mitte ühtegi tervet hoonet seal enam alles ei ole. Venemaa ründab suurte jõududega ning pole välistatud, et lähipäevil suudavad nad seal lõigus veel edeneda.

Ukraina on seal lõigus suuremad kaitseliini rajanud mõned kilomeetrid lääne poole, kuskohast läheb läbi veekanal ning teine kaitseliini pidavat olema Tšasiv Jarist natuke lääne pool. Kaitseliinide rajamisega seotud probleemidest kirjutan allpool veel.

Avjiijivkast läänes on Venemaa edenemine oluliselt aeglustunud ning kaitseväe juhataja kindral-polkovnik Sõrskõi tõi selles kontekstis välja 25. brigaadi suure panuse. Kui Venemaa armee jõudis Toninke asula äärde ja pani seal rusudes püsiti Venemaa lipu, siis reaalsuses on suur osa asulast jätkuvalt Ukraina vägede kontrolli all. Nädalavahetusel oli märgata, et seal rindelõigus Venemaa armee rünnakute aktiivsus vähenes, aga siiski suutsid nad natuke edeneda Orlivkast lõuna ja põhja poole.
Alanud nädal näitab, et kas Ukrainal õnnestub seal rindelõigus rindejoon stabiliseerida või mitte. Mitmed eksperdid on välja toonud ka asjaolu, et Ukraina oli sunnitud sinna lõiku juurde tooma oma reserve või isegi liigutama ära osa üksuseid teistelt rindelõikudelt ehk kui need lahingutes ära kurnatakse, võib Venemaal tekkida võimalus mujal. Ka ei olnud Sõrskõi rahul mitmete üksuste juhtimisega viimaste nädalate jooksul ning see tõi kaasa mitmeid kaadrimuutusi.

Toninkega sarnane olukord oli Novomihhailivkas, kus asula ääres olnud Venemaa üksus pani rusudesse lipu püsti, samas kui suurem osa asulast on jätkuvalt Ukraina kontrolli all. Samas on olukord Ukraina armee jaoks keeruline ning Venemaa jätkab rünnakutega.

Luganski oblastis üritas Venemaa suuremat pealetungi Tabaivkast põhja poole Kotljarivka suunas, aga see ebaõnnestus ning hoopis Ukraina suutis territooriumi tagasi võtta. Väga rasked lahingud on Ukraina armee jaoks Bilogorivka juures, kus maapealsed kaitserajatised on suures osas purustatud, aga ukrainlastel aitavad kaitset hoida tööstusettevõtete maa-alused käigud ja ruumid. Kuna ukrainlased on seal nö maa-alla varjunud, üritab Venemaa võimalikult palju häirida logistikat, eeskätt mineerides distantsilt Bilogorivkasse tulevaid teid.

Lõunarindel oli nädalavahetus suhteliselt rahulik, Venemaa z-blogijate andmetel oli nende poolt tehtud ainult üks nö eksperimentaalne rünnak Robotõnesse, kasutades ATV-sid (all terrain vehicle, eesti keeles on pakutud vasteks „maastikukulgur“), mis edu ei toonud.

Hersoni rindel ei ole z-kanalite andmatel Venemaa lauprünnakuid teinud juba nelja päeva jooksul ning samas kurdavad nad Ukraina droonide totaalsele domineerimisele seal rindelõigus. Meedias on video seal rindelõigus tegutsevast meedikust, kelle sõnul ei ole neil Ukraina doonide vastu rohtu, mistõttu on neil palju haavatuid ja hukkunuid, samas olevat nende endi suurtükituli nii ebatäpne, et nii jätkates pole lootustki ukrainalasi Dnepri idakaldalt välja saada. Ukraina armee droonide tõttu ei suuda Venemaa armee haavatuid operatiivselt evakueerida, nii on meedias ka lugu haavatud Venemaa sõjaväelasest, kes pidi ootama kaks päeva, enne kui ta ära viidi, riskides samas droonidega pihta saada.

Viimastel nädalatel on palju kirjutatud Ukraina armee ebapiisavatest kaitsepositsioonidest Ida-Ukrainas ning Defence Express avas probleemide tagamaid. Sõjaväelane hüüdnime „Corsair“ kirjutas sotsiaalmeedia postituses, et Ukraina armees iga brigaad otsustab iseseisvalt, kuhu nad kaitseliinid rajavad ning mingisugust suuremat koostööd teiste brigaadidega selles osas ei pidavat olema.

Brigaadid otsustavad, kuskohas peavad spetsiaalsed insener-tehnilised üksused kaitserajatisi rajama. Sõda on näidanud, et kaitserajatiste puhul on äärmiselt oluline betoon, aga tuleb välja, et betoonist kaitserajatiste rajamise otsus ei ole brigaadi pädevuses, vaid aste kõrgemal, samal ajal on brigaadi pädevuses puidust kaitserajatiste ehitamine.

Samal ajal ei pidanud Ukraina armeel olemagi vahendeid betoonist kaitserajatiste tegemiseks, see teenus tuleb sisse osta erafirmadelt, aga erafirmad ei ole nõus tegema seda tööd rindejoone lähedal, pigem nö kolmanda kaitseliini juures, mis on rindest 6-12 kilomeetri kaugusel. Defence Expressi andmetel toimib Venemaa sõjamasin selles osas palju efektiivsemalt, sest riik võttis mitmed betoonelemente valmistavad ettevõtted oma kontrolli alla, tehastes valmis ehitatud betoonelemendid tuuakse rindejoone lähedusse ja pannakse paika maa sisse, luues nii kiirelt betoonist punkreid. Tuleb arvestada, et droonid on sõjapidamist oluliselt muutnud, lihtsalt lageda maa peal kaevikutes olevad sõdurid on vastse rallidroonide jaoks heaks sihtmärgiks.

Droonid. Eelmises ülevaates kirjutasin, et Ukraina on hakanud jalaväe vastu kasutama uut taktikat, kus droonid pannakse plahvatama jalaväe gruppide kohal õhus. Venemaa z-kanalite andmetel kasutab Ukraina armee nendes droonides nõukogude päritolu jalaväe vastaseid miine MON-50, mis kaaluvad kaks kilo ja põhjustavad vastasele kaotusi 50 meetri ulatuses. Ka kurdavad Venemaa sõjaväelased, et Ukraina kasutuses olevatel droonidel saab muuta sidepidamissagedusi, mistõttu olevat Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid nende vastu väheefektiivsed.

Jätkame Venemaa sõjaväelaste vingumisega. Nimelt on Ukraina droonidelt hakatud Venemaa kontrolli all olevatele teedele massiliselt viskama teravdatud otsadega rauast detaile, mis efektiivselt lõhuvad Venemaa transpordivahendite rehve. Mida siis Venemaa sõjaväelastele soovida? Ikka nael kummi ja rallidroon autosse. Topelt ei kärise.

Maailmas on palju vastukaja tekitanud Venemaa eriteenistuste poolt Venemaa meedias avaldatud audiomaterjal, kus Saksamaa kõrge auastmega sõjaväelased räägivad muu hulgas ka tiibrakettide Taurus kasutamisega seotud aspektidest. Äärmiselt palju küsimärke tekitas info, et grupivestluse läbiviimiseks kasutati kaitsmata sidet ning sealjuures oli üks osaline Singapuris ning ühines grupivestlusega oma mobiiliga. Teades seda, kui oluline on NATO-s küberhügieen, siis on kohe raske uskuda, et Saksamaa sõjaväelased omavahel nii suhtlevad ja eks sellelt pinnalt on tekkinud ka omajagu kahtlusi, et kas ei võinud see olla meelega tehtud, et info sellisel kujul jõuakski Venemaa eriteenistusteni.

Sisulises plaanis seal mitte midagi uut ei olnud, see oli ka varem teada, et Saksamaal on töökorras 150 Taurus raketti ning 450 raketi puhul kulub omajagu aega, et nad töökorda seda, seega Ukraina kontekstis saabki rääkida kiirelt 100 raketi üleandmisest juhul, kui selles osas tehtaks poliitiline otsus.

Saksa sõjaväelaste sõnul saab nende rakettidega olema äärmiselt keeruline Kertši silda hävitada ja ei ole ka selles teadmises midagi uut, lisaks tuleb arvestada, et üheaegse massiivse raketirünnaku läbiviimiseks peaks Ukrainal olema palju lennukeid ja lisaks tiibrakettidele tuleks veel samaaegselt välja tulistada omajagu peibutusrakette. Positiivne on aga see, et positiivse poliitilise otsuse korral võiksid ukrainlased rakettide kasutamise ära õppida paari kuuga ning neid peaks saama sobitada ka Ukraina armee käsutuses olevatele lennukitele, sarnaselt Storm Shadow/SCALP tiibrakettidega.

Venemaa z-kanalites ja ka meediakanalites on aga nii see lekitatud salvestis kui Marconi sõnavõtud põhjustanud omajagu paanikat, sest lõpuks ometi lääne pool on läbi hammustatud Venemaa poolsed ähvardused, mis ainult sõnad ongi ja mille eesmärgiks on hirmutada, ei enamat, sest praeguses olukorras Venemaast ei ole NATO-le vastast. Venemaaga ongi nii, et kui nemad ähvardavad, tuleb samasugust teksti vastu rääkida, ähvardavad tuumapommiga, tuleb tuimalt vastu öelda, et ise teate, siis ei jää teist ka midagi järele ja nagu varasemast teada, siis Putin lausa paaniliselt kardab oma elu pärast, see on talle nii armas, et Aadu moodi oma eluga lõpparvet ta võimeline tegema ei ole. Pättidega tuleb rääkida neile arusaadaval viisil, selline ongi Venemaaga suhtlemise reegel number üks.

Krimmis kisub kuumaks, sest märtsi algusest alates kostub sealpoolt palju plahvatusi. Nüüd hakkab tasapisi ka Venemaa poolelt infot tulema selle kohta, nii kurdavad Venemaa z-blogijad 1. märtsil toimunud rünnaku üle „Gvardeiski“ lennuväljale, kus lennuvälja oli tabanud kaks raketti ning vigastada oli saanud kolm Venemaa sõjaväelast. Lennuväljal asusid lennukid Su-24 ja Su-25, nende kahjustuste osas infot ei ole.

Pühapäeval toimus droonirünnak Feodossias asuva naftabaasi vastu, kuhu agentuuri ASTRA andmetel lendas neli Ukraina drooni ning plahvatuses sai tõsiselt kahjustada ka magistraaltorujuhe, mille kaudu laevadelt mahutitesse kütust pumbati.
Ukraina õhujõudude sõjaväelase Juri Ignati sõnul ei ole nüüdseks juba seitsme päeva jooksul Venemaa kasutanud Ukraina vastases sõjategevuses luurelennukeid A-50. Venemaa poolt tulnud informatsiooni kohaselt üritavad nad mitmetest remondis olevates A-50 lennukiteks kokku panna ühe töötava, rohkemaks neil hetkel võimalusi ei ole. Jutt on küll ka uute A-50 ehitamisest, aga see ei saa toimuma lähimal ajal.

Poola põllumehed sulgesid kõik piiripunktid Ukrainaga ning nad asusid kahjustama ka sõjaväele mõeldud tehnikat, mis asub treileritel. Venemaa poolelt tõeliselt hästi läbi viidud operatsioon, kus osad põllumehed on suudetud uskuma panna, et nad on nö oma peaga mõeldes jõudnud arusaamisele, et selline käitumine on õige olukorras, kus Venemaa ja Valgevene põllumajandustooted liiguvad probleemideta Euroopa Liidu turule. Euroopa Liit võiks piirata Venemaa põllumajandussaaduste sissevedu, sest miks me peame agressorilt põllumajandustooteid ostma, andes talle võimaluse teenida nii valuutat?

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING