Olukord rinnetel. Kõige kuumem piirkond sõjalises mõttes on jätkuvalt Severodonetsk, mis mitmete sõjaväeliste ekspertide arvates on mõlemalt poolt muutunud eeskätt poliitilistest eesmärkidest kantud võitluse tallermaaks - Venemaal on hädasti vaja mingitki võitu juba neljale kuule veninud sõjas ning Ukraina omakorda ei taha seda oblastit täielikult kaotada. Arvestades Venemaa poolt sinna piirkonda koondatud rasketehnika hulka ja ka linna suhtelist väiksust, olin ma ka ise skeptiline linna iga hinnaga kaitsmise mõttekuse osas, aga ukrainlastele tuli appi Venemaa ajapuudus - vaja on iga hinna eest kiirelt saavutada võit ja neil ei ole aega ära oodata suurtükiväega linna maatasa tegemist, seega on Venemaa sunnitud seal kasutama jalaväge linnalahingutes ja seal on neil vastas linnalahingute kogemustega Võõrleegioni võitlejad. Ukraina armee kannab kaotusi läbi suurtükitule ja Venemaa armee linnalahingutes. Mõlema poole võitlejad on kuuldavasti väga kurnatud lahingust selle linna pärast ja nii on võimalike tulevikuprognooside tegemine keeruline.
Venemaa jätkab Lõssõtsjanski pommitamist ning üritab linnale läheneda lõunast, ka üritavad Venemaa üksused edeneda Popasnast põhja poole, et saada enda kontrolli alla Bahmut-Lõssõtsjanski maantee, aga siiani on Ukraina üksused nad suutnud Venemaa üksused tagasi lüüa.
Ukraina jaoks kujunes ootamatult keeruliseks olukord Harkivi lähedal, kuhu on Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul Venemaa koondanud 5-7 pataljon-taktikalist gruppi ning nad on liikunud Harkivile lähemale. Kui Ukraina üritas vasturünnakutega Izjumi suunal peatada Venemaa armee üksuste pealetungi Izjumist Slovjanski suunal, siis suure tõenäosusega on sinna kaasatud jõude, kes muidu olid Harkivi rindel ning Venemaa üritab olukorda ära kasutada omakorda vastusurve tekitamiseks.
Ukraina üksuste edenemist Hersoni suunal seletas Israeli sõjaväeline ekspert Grigori Tamar ukrainlaste sõjapidamise viisi muutmisega - kui nad olid päevastel pealetungikatsetel kaotanud omajagu rasketehnikat, siis nad loobusid sellest ning hakkasid jalaväeüksustega suurtükiväe toel ründama öösiti, kasutades öövaatlusseadmeid, millest enamus ei olevat ostetud Ukraina armee poolt, vaid on hangitud teisi kanaleid pidi. Nii suudeti Venemaa armeed esialgu üllatada, sest neil neid seadmeid napib. Ka läks eile liikvele info, et osa Ukrainasse saadetud HIMARS-eid ehk mitmikraketiheitjaid liigub Hersoni juurde ning pole välistatud, et Ukraina võib üritada seal suuremat vasturünnakut, sest Herson asub Dnepri läänekaldal ja üle jõe on seal ainult üks suurem sild. Ukraina pool igatahes edastas Hersoni elanikele info, milles soovitati neil võimalusel linnast lahkuda, sest lahingutegevus võib seal lähiajal ägeneda.
Zaporižžjast lõunas olevat Ukraina üksused suutnud liikuda Melitopoli suunas rohkem kui 5 kilomeetrit ning seetõttu on Venemaa liigutamas sinna täiendavaid sõjaväeüksusi. Kas Venemaa läheb pealetungile või tugevdab pigem kaitset, seda näitab aeg.
Relvastus. Viimastel päevadel on Ukrina sooritanud rea edukaid rünnakuid küllaltki sügavalt vaenlase tagalas asuvate sõjaväeliste objektide vastu (näiteks laskemoonalaod Nova Kahhovkas, Hrustalnõis, Donetskis) ja sellega seoses on ka Ukrainas endas omajagu teadmatust - mis relvadega seda tehakse? Ukraina armee varasemast relvastusest oleks see olnud tehtav Totška-U rakettidega, aga neid rakette ei olevat enam peaaegu üldse järel. Juhitavast suurtükimürsust ei pruugi piisata, sest lõhkevõimsust on vähe. Mis variandid järgi jäävad? Ukraina pool oskab hoida saladust hästi, aga tegemist peaks olema siiski rakettidega, millel on nii lennuulatust kui ka piisavas koguses lõhkeainet. Samas võib parafraseerida Eesti rahvatarkust, et pole vahet, mis raketiga lastakse, peaasi, et pihta saadakse. Ning need tabamused on tähtsad, sest Venemaa on suutnud siiani liikuda edasi ainult tänu oma suurele arvulisele ülekaalule suurtükkide osas, aga väidetavalt suutsid ukrainlased hävitada poole kogu Venemaa armee suurtükimürskude tagavarast Donbassi piirkonnas. Loomulikult saab neid millalgi juurde tuua, aga see kõik võtab aega ja aega Venemaal napib, sest Putin ootab kiiret võitu.
Eelmises postituses kirjutasin, et kuuldavasti on 20 haubitsat M777 remondis ning sellega seoses tuli info, et Kanada annab 10 haubitsa M777 toru ning nende haubitsate remont läheb kokku maksma miljoneid dollareid. Milles siis probleem? Ekspluatatsiooninõuetest kinnipidamise korral (lubatud arv laske teatud aja jooksul, korraline hooldus teatud laskude järel) pidavat M777 toru kestma kakskümmend korda kauem kui Venemaa suurtükkide oma, aga nõuetest mittekinnipidamise korral võib toru kiiresti ära rikkuda ja paraku see ka juhtus päris mitmel juhul. Aga loodetavasti on ukrainlased oma valusad õppetunnid selles osas kätte saanud ja rohkem selliseid probleeme ei teki.
Mitmikraketiheitjad HIMARS. Mingi aeg tagasi tuli Ukraina presidendi administratsioonist teade, justkui olevat Ukrainal kiirelt vaja 300 sellist süsteemi. Vastukaaluks soovitasid teemaga paremini kursis olevad inimesed teha arvutustehte. Himarsiga koos on veouto, mis suudab vedada 4 kassetti (igas 6 juhitavat raketti M-31) ja kui on järelhaagis, siis seal täiendavat 4 kassetti. Iga kassett kaalub 2,5 tonni ja on vahetatav 5 minutiga. Sisuliselt tunni ajaga saab 8 kassetti (20 tonni) ära lasta (vahepeal tuleb ka positsioone vahetada). Suurim transpordilennuk C-5 suudab vedada laadungit kuni 128 tonni. Kui nüüd oleks 300 laskeseadet, siis oleks olukord, kus enamuse ajast passivad HIMARSid niisama, sest pole laskemoona, lisaks ei jätkuks väljaõppinud meeskondi. Aga lennukitega tuleb ka muud varustust vedada, ei saa ainult rakette vedada. Kuuldavasti on üle Atlandi liikuvatel USA transpordilaevadel just palju rakette M-31 ja alles nende saadetiste kohalejõudmine Euroopasse teeks üldse võimalikuks olukorra, kus rakette jaguks piisavalt rohkemale arvule laskeseadetele. Samas kui Ukraina saaks kasutada 8 laskeseadet koos piisava koguse laskemoonaga, oleks see suur jõud, sest iga juhitav rakett tabab sihtmärki, kusjuures neid rakette on kahte tüüpi ja neid saab kasutada vastavalt vajadusele - kas eesmärk on näiteks hävitada laskemoonaladu või sõjaväeüksuste koondumispunkt. Kokkuvõtvalt - HIMARSi laskeseadete arvule paneb hetkel piirid ette logistiline võimekus rakette kiiresti rindele juurde tuua.
Ussisaared ja Venemaa laevad. Sedapuhku sai sai kahe raketiga pihta puksiirlaev Vassili Beh. Minu jaoks oli see juhtum huvitav seetõttu, et Venemaa paigutas mitmetele Mustal merel sõitvatele laevadele õhutõrjesüsteemi Tor ja nüüd siis sai näha, kas sellest abi ka on. Tulistati kahe Harpoon raketiga, mis tabasid laeva 10 sekundilise vahega, kusjuures raketid lendasid kohale erinevates režiimides - esimene tabas laeva, lähenedes vee piiril lennates, aga teine tabas ülevalt. Filmis seda kõike Bayraktar, nii et Tor ei saanud hakkama ei drooni ega rakettidega. Edaspidi lubas Venemaa hakata kasutama saarele kauba viimiseks allveelaevasid ja eks siis ole huvitav näha, et kas Ukrainal hakkab ka hammas nende peale. Peale rünnakut teatas USA kiirelt, et need ei olnud nende antud raketid, samas on teada info, et paari kuu pärast peaks Ukraina saama USA käest kõige uuema põlvkonna Harpoonid, mis tõstab Ukraina sõjalist võimekust veelgi.
Poola saatis Ukrainasse uue partii liikuvsuurtükke KRAB, aga kogust ei täpsustatud.
Leedu andis teada, et läbi nende riigi ei saa enam vedada Kaliningradi kaupa, mis on EL-i sanktsioonide all. Kokku pidavat see puudutama suurusjärgus 50% veose mahtudest ning peamiselt on tegu erinevate ehitusmaterjalidega.
Moldova keelab oma telekanalites Venemaa uudissaadete ning nn analüütiliste saadete (ehk siis propagandasaadete) edastamise, lisaks osa Venemaa sõjafilme. Samm õiges suunas.
Peterburgi majandusfoorumil tuli Putini jaoks suurim alandus Kasasthani riigijuhilt Tokajevilt, kes vestluspaneelis teatas, et nad ei kavatse kvaasiriike DNR-i ja LNR-i tunnustada. Venemaa poolne kättemaks ei lasknud ennast kaua oodata ja nii peatati Kasasthani naftatoodete laadimine Novorossiiski sadamas ettekäändel, justkui olevat leitud sealt piirkonnast II maailmasõjaaegseid meremiine. Kasasthani vastus oli kiire - nad blokeerisid oma territooriumil 1700 Venemaa vaguni liikumise, mis vedasid kivisütt. Kisub kuumaks.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Vene puksiirlaev lasti põhja Harpoonidega (1)
Eestlased Ukrainas | 20 Jun 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kõik eeldused on tuhande aasta rahuriigi tekkeks Euroopas loodud...
Eestlased Ukrainas
TRENDING
