Artiklist saab lugeda infot, millest olen ka ise varem kirjutanud – ukrainlased hävitavad tänu haubitsate pikemale laskeulatusele ja täppismoona kasutamisele Venemaa rasketehnikat, aga pealetungile minemisega ei kiirustata. Nüüdseks on seal rindel jõutud olukorda, kus suurtükitule intensiivsus on mõlemalt poolt sama, aga ukrainlaste lasud on võrratult täpsemad, nii räägitakse seal rindel suhtest 1:6 ehk siis iga pihtasaanud Ukraina rasketehnika kohta tulevat kuus Venemaa rasketehnika ühikut. Lehtede langemine muudab järjest keerukamaks rasketehnika maskeerimise ning ukrainlaste sõnul on on nad haubitsad M777, Zuzanna 2 ja KRAB muutnud omamoodi snaiperrelvadeks – droonid, luuresatelliidid, sidesatelliidid Starlink ja haubitsad on kõik ühes süsteemis, tänu millele peale sihtmärgi avastamist tehakse rünnak täppismoonaga Excalibur, Vulcano või SMArt, mille tabamistäpsus olevat ukrainlaste andmetel suurusjärgus 1 meeter. Sellise töö tulemusena on Venemaa juba viinud oma suurtükid Ukraina laskeulatusest välja, teatud rindelõikudel ei suuda Venemaa enam kaitsepositsioonidelt rasketehnikaga vastata, seega on seal peamiselt ainult jalaväelased, aga neid aitab antud piirkonna spetsiifika, kus on palju niisutuskanaleid. Ukrainlaste sõnul on juba praegu olukord selline, et võiks minna pealetungile, aga mõlemalt poolt käib vastate ülekavaldamine ning ukrainlased mängivad oma mänge, nende jaoks on peamine Venemaa rasketehnika hävitamine suurtes kogustes, sest kvaliteetsel kujul seda kiirelt asemele võtta eriti ei ole. Nii on küll Valgevene andnud Venemaale 90 tanki T-72, aga ei ole ka Valgevenel rasketehnika ja laskemoona varud lõputud.
Ukraina poole andmetel on Venemaa üksused suures osas juba esimese kaitseliini maha jätnud. Kadõrovlased on lahkunud Dnepri idakaldale, nende rolli pidavat täitma nüüd miinid ehk siis kolmanda kaitseliini tagune pidi olema mineeritud, et sealt ei saaks Venemaa sõdurid lahkuda. Kohalikud on märganud muutusi ka Hersonis – kui seni andsid seal tooni ülimalt agressiivsed kadõrovlased ja nn rahvavabariikide üksuste võitlejad, kes ka marodööritsesid, siis nende asemele toodud tšmobikud pidid olemas suures segaduses ja arusaamatuses, et miks me üldse siin oleme ja mida me teeme. Mitte mingisugust võitlustahet nende silmist ei pidavat paistma. Hersoni rindel võib selle nädala jooksul juhtuda palju huvitavat, jälgime arenguid.
Luganski rindel on olnud vähe arenguid, Venemaa on suutnud üles ehitada küllaltki korraliku kaitseliini Svatove ja Kremmenaja vahele, Ukraina küll kontrollib suurtükitulega seda trassi (mis on Venemaa poolt mineeritud), aga edasiliikumist takistavad nii ilmastikuolud kui ka palju miine, samas on teadmine, et kui sellest kaitseliinist õnnestuks läbi murda, siis saaks suuremate takistusteta liikuda pikalt Luganski oblasti sügavusse. Huvitav on sealjuures märkida, et wagnerlased loovad täiendavat kaitseliini sinna, kus kulges piir enne Venemaa sissetungi 24. veebruaril.
Kõige verisemad lahingud toimusid Donbassis Bahmutist kuni Vugledarini välja. Väärib märkimist, et Ukraina armee andmetel kaotas Venemaa ainuüksi laupäeva jooksul surnutena 950 inimest, kellest enamus langesid just selles rindelõigus. Eraldi tuuakse välja Maiorskit, kus Venemaa olevat päevaga kaotanud lausa 300 sõdurit. Venemaa ründab seal piirkonnas hästi kindlustatud ukrainlaste positsioone väga suurte jõududega, mõnes kohas on natuke suudetud ka edeneda, aga sellise mikroskoopilise edu hind on väga kõrge, lisaks on ukrainlased mõnes kohas peale Venemaa rünnakut teinud omakorda edukaid vasturünnakuid ja suutnud oma kaitsepositsioone parandada, eeskätt Bahmuti ümbruses. Ukrainlastel on selles rindelõigus raske, aga nagu nad ütlevad, et olukord olevat kontrolli all.
Teine kõmuline sündmus oli Venemaa sõjalaevade ründamise Sevastoopoli sadamas. Ma ise annaksin sellele rünnakule lisaks ka konteksti, mis võib selle rünnakuga seotud olla. Nimelt vilja väljaveo lepe, mis oli sõlmitud Venemaa, Türgi ja ÜRO vahel. Ukraina ei olnud lepingu pool, nende nimel tegutses Türgi, kes saab kuuldavasti selle eest vilja hinnast 25% nö vahendustasu. Lepingu järgi on Venemaal õigus üle kontrollida kõik lastiga laevad, et seal oleks ainult toiduained ja Venemaa hakkas seda kuritarvitama – nad viisid kontrolle läbi sellise aeglusega, et Bosporuse väina ette kogunes juba 170 laeva, mis ootasid Venemaa poolset ülevaatust. Väidetavalt oli seetõttu kujunenud olukord, kus leping enam sisuliselt ei töötanud ehk siis Ukraina oli küll ajavahemikus 1. august – 28. oktoober välja vedanud 9,3 miljonit tonni toiduaineid, aga nüüd oli selge, et Venemaa ei ole enam huvitatud selle lepingu toimimisest.
Ja siis tuli nagu välk selgest taevast rünnak Sevastoopolis, teoorias ühes kõige paremini kaitstud kohas Krimmi poolsaarel. Alandus ei ole õige sõna kirjeldamaks seda, mida võis tunda Putin ja mida tunnevad rašistid Venemaal. Rünnakus kasutati nii mehitamata veesõidukeid (6-8) kui ka droone (6). Rünnakutega tekitatud kahju osas ei ole veel kõik teada (ja kas me seda teada saamegi), aga kindel on see, et valusalt sai pihta Venemaa uus lipulaev fregatt „Admiral Makarov“, mis peaks nüüd remonti minema mitmeks kuuks. Lisaks said pihta veel mitmed teised laevad, nende hulgas ka miinitraaler ja dessantlaev. Palju olulisem kui tekitatud kahju oli rünnak ise – niigi raketihirmus sadamasse peitu surutud Venemaa laevad ei olnud ka seal kaitstud, müüt võimsast Venemaa sõjalaevastikust Mustal merel on purustatud, sisuliselt on neil seal alles jäänud veel ainult allveelaevad, mis sadamast väljas käivad ja millelt lastakse rakette Ukraina suunas. Mul endal on tunne, et Ukraina kooskõlastas selle rünnaku oma liitlastega, sest kuigi Venemaa teatas, et nad taganevad viljaleppest, siis täna teatasid Ukraina, Türgi ja ÜRO, et nn „Musta mere initsiatiivi“ raames liiguvad 12 täislaaditud laeva Ukraina sadamatest Bosporuse väina suunas ning sadamatesse liigub kaks laeva. Need laevad ei käi enam Venemaaga sõlmitud kokkuleppe alla, seega Venemaal puudub õigus koormaid üle kontrollida.
Ukraina, Türgi ja ÜRO taga on ka Saudi-Araabia vari, kes on huvitatud viljatarnete jätkumisest ning nende võimuses on soovi korral maailmaturul toornafta hind alla lüüa. Venemaale esitati julge väljakutse ja näis, millega Venemaa vastab. Vaevalt et ta kaubalaevasid julgeb tulistada, aga viljaelevaatorite ründamine sadamates pole välistatud, aga ka see paneks nad väga halba valgusse. Nagu öeldakse, et jälgime arenguid.
Bloombergis ilmus materjal, kuidas Armeenia ja Kasahstan aitavad Venemaad sanktsioonidest mööda hiilida. Nii on nendes riikides kordades kasvanud pesumasinate, külmkappide ja rinnapumpade sissevedu. Kasahstanis on sündivus langustrendis, aga rinnapumpade sissevedu suurenes lausa 633%! Tegelikkuses liigub see kaup suures osas edasi Venemaale, kus kasutatakse toodetes olevaid detaile relvatööstuses. Paraku ongi nn paralleelimpordi nõrk koht selles, et nii saab märkamatult väikeses koguses kaupa riiki smugeldada, aga suuremate koguste puhul tekivad anomaaliad, mida andmebaasidest lihtne üles leida on. Eks paistab, kas USA ja EL plaanivad selles osas ka midagi ette võtta.
Seoses mobilisatsiooniga Venemaal on Ukraina teada andnud, et neil on hädasti juurde vaja haubitsaid ning neid on kuulda võetud. Itaalia, mille osas kardeti, et nende uus valitsus võiks oma suhtumist Ukraina osas muuta, on hoopis vastupidi, oluliselt suurendamas sõjalist abi. Nii saadavad nad 23 haubitsat, õhukaitsesüsteeme ja muudki. Meie naaber Läti saatis Ukrainasse moderniseeritud iseliikuva suurtüki M-109 A5 ning minuni jõudnud info kohaselt on Läti meist möödunud abi andmise arvestuses ühe elaniku kohta. Leedus aga toimub Saksamaa liikuvsuurtükkide PzH 2000 remont ning ka nemad annavad oma panuse Ukraina abistamisse.
Okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja oblastites on okupandid hakanud kontrollima tänavatel liikuvate inimeste telefone ning nad üritavad leida jälgi sellest, et need inimesed kas loevad Ukraina meediat või suhtlevad sotsiaalvõrgustikes ukraina keeles teiste ukrainlastega Ukrainas. Kui midagi leitakse, siis võivad tagajärjed olla kurvad, kuni pikaajalise vangistuseni välja. Kollaborandid pidavat aga inimesi niipalju kartma, et rahvarohketes paikades nad enam liikuda ei julge ning oma väikeseid otsi hoonetest autodesse ja tagasi teevad peamiselt jooksusammul ja turvameeste kaitse all. Rahva palavat armastust on tunda lausa igal jooksusammul! (sarkasm).
Venemaa üritab keerukat olukorda ära kasutada kõikjal Euroopas, aga hetkel on neil kõige suurem panus tehtud Moldova peale, mis on pea täielikult sõltuv Venemaa gaasist ning Transnistriast tulevast elektrist. Ei ole eriti keeruline infooperatsioon – Venemaa kõneisikud lubavad odavamat gaasi ja elektrit juhul, kui euroopameelne valitsus asendatakse venemeelsega. Moldovas on Venemaa propagandakanalitel suur mõju ja arvestatav osa elanikkonnast on selle mõju all.
Venemaa kättemaksuoperatsioon Sevastoopoli sadama ründamise eest ei lasknud ennast kaua oodata ja täna tulistati Ukraina suunas vähemalt 40 raketti ning osa neist paraku tekitasid ka olulist kahju infrastruktuurile. Päeva peale kindlasti ilmub kõige kohta rohkem infot, aga selge on see, et liitlased peavad aitama nii kiiresti kui võimalik Ukraina õhukaitset veelgi paremaks muuta.
Tänase ülevaate lõpetuseks uudis Venemaalt Urjupinskist, kus mees peksis läbi taroloogi (kaartide abil ennustaja) selle eest, et kaardid olid ennustanud, et mees sõtta ei lähe, aga kutse tuli ning tänaseks on mees juba Ukrainas. Mõistus pole oma teha, targemad mehed põgenevad kas üle piiri või taigasse, mitte nii nupukad lähevad sõtta. Ruslan Leviev tõi sellega seoses veel välja tähelepaneku, et kõige suuremad protestid mobilisatsiooni vastu olid piirkondades, kuskohast läks sõtta palju lepingulisi ning paljud naasesid Ukrainast tsinkkirstudes. Moskvas ja Peterburgis paljud telekast uudiseid tarbivad mehed uskusid siiralt, et see kõik saab olema üks kerge jalutuskäik, sest iga surnud venelase kohta pidavat tulema lausa 10 surnud ukrainlast. Läheme ja peksame ukreid! Tegelikkuses nende tšmobikute elu eesliinil eriti pikalt ei kesta.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Üllolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
