Nädalavahetusel oli Venemaa kõige aktiivsem Donbassis ja eriti Bahmuti suunal, aga edu ei saavutanud. Ukraina omakorda on olnud aktiivsem lõuna pool ning sellega seoses on olnud omajagu infomüra väidetava Venemaa 2-3 pataljon-taktikalise grupi ümberpiiramise kohta Võsokopoljes. Ümberpiiramise versioon tekkis olukorras, kus ühte Twitteri säutsu hakati omakorda edasi postitama, lisades sinna iga korraga järjest rohkem värve juurde. Küllaltki väikesel maa-alal väideti olevat lausa 2000 sõjaväelast, kes olevat ümber piiratud ja nõudvat nö rohelist koridori. Aja jooksul väidetavalt ümberpiiratud sõjaväelaste arv vähenes 1000 juurde ning juba tuli jutt, et tegemist ei ole siiski ümberpiiramisega, vaid et Venemaa üksused on kolmest küljest ümberpiiratud ja nende ühendustee lõuna poole on ukrainlaste suurtükitule ulatuses.
Kujunenud olukorras võib vast kõige rohkem usaldada Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši poolt edastatud infot, et Võsokopoljes on olukord Venemaa üksuste jaoks halvenenud juba mitu nädalat, aga tänasel päeval seal keegi kotis ei ole ja suure tõenäosusega ka kotti ei jää. Tema hinnangul on Ukraina armee üksused seal viimastel päevadel mitte kõige õnnestunumalt tegutsenud. Sõjandusekspert Ruslan Leviev omakorda on skeptiline info osas, justkui oleks seal nii väikesel alal koos rohkem kui 1000 sõjaväelast. Loodetavasti toovad lähipäevad rohkem infot.
Küll aga on palju rohkem infot Ukraina armee muude tegevuste kohta. Hersoni linna jaoks on eluliselt tähtsad kolm silda - Antonovi sild vahetult Hersoni lähedal, ülevoolu asuva Nova-Kahhovka tammi juures olev lühike sild ning ning sild üle Inguletsi jõe Darjivkas, mis võimaldab Nova-Kahhovka poolt tulles Hersoni sõita. Antonovi sillale tekitasid ukrainlased 20 ruutmeetrile 8 auku ja samuti tulistati Nova-Kahhovka silda. Kui Antonovi sillast võib üle sõita kuni 60 tonni kaaluv rasketehnika, siis üle väikese Nova-Kahhovka silla on lubatud kuni 19 tonni kaaluva tehnika sõitmine ehk siis sealtkaudu nagunii näiteks tankid ei saaks üle sõita ka siis, kui sild oleks terve. Darjivas asuval sillal demonstreerisid ukrainlased lääne tehnika täpsust, kus sisuliselt üksteise kõrval asuvate tabamustega muudeti sõidukõlbmatuks pool silda.
Ukraina pool on selgitanud, et neil on praegusel kujul sildasid pommitades kolm eesmärki. Esiteks demonstreerida Venemaale, et kõik sillad on Ukraina sõjaväe laskeulatuses ning soovi korral võivad nad kiirelt muuta sillad täiesti kasutuskõlbmatuteks. Teiseks muuta võimatuks rasketehnika liigutamine üle sildade, samas jätta avatuks võimalus viia Hersoni väiksemate sõiduvahenditega toiduaineid ja humanitaarabi. Ja kolmas ehk kõige kõnekam - nn hea tahte avaldusena võimaldada Venemaa armeel ilma raskerelvastuseta liikuda ära kogu Dnepri läänekaldalt. Minu enda jaoks on see kontroll sildade üle olulisem kui võimalik väeüksuste kottivõtmine, sest mitmete sõjaväeliste ekspertide hinnangul on kujunenud olukorras Venemaa üksustel Dnepri läänekaldal kaks varianti - kas taanduda või alistuda.
Samas on Venemaa üksused Dnepri läänekaldal ennast kaitses hästi kindlustanud ning võimalik suur vasturünnaku üritus võiks Ukraina jaoks lõppeda suurte ohvrite arvuga nende sõdurite hulgas, seetõttu on pigem tõenäolisem see, et Ukraina vabastab territooriumi vaikselt küla küla haaval, samas muutes läbi sildade kontrollimise olukorra Venemaa väeüksuste jaoks nii kriitiliseks, et sarnaselt Kiievi alt taandumisega peaksid nad sama tegema ka Hersoniga.
Nagu aru saada, on seal hetkel kõik trumbid juba Ukraina käes, aga Putini jaoks oleks Hersoni äraandmine väga-väga valus tagasilöök. Mis variandid Venemaal järgi on? Ainuke variant oleks Ukrainale peale suruda vaherahu, muidugi Venemaale sobivatel tingimustel, mis tähendaks kõigi okupeeritud territooriumite annekteerimist ning siis saaks läbi viia nn referendumid ja siis liita need territooriumid Venemaaga. Lahingute pidamise ajal ei ole nn referendumite läbiviimine mõeldav, seda enam, et Ukraina andis teada, et sellisel juhul oleksid nende jaoks kõik nn valimisjaoskonnad legitiimsed rünnakute sihtmärgid ja need hävitatakse.
Uppuja haaravat õlekõrrest ning selles kontekstis saab ka vaadata Ungari peaministri avaldust, sest Ungari küsis Venemaalt gaasi juurde. Ju siis oli selle gaasi saamisel väike lisatingimus ka juures, teisiti ei oska ma seda Orbani avaldust nimetada, aga arvestades kujunenud ülekorda Dnepri läänekaldal ei ole Ukraina pool huvitatud mingist vaherahust.
Huvitavad sündmused leidsid aset okupeeritud Hersoni oblastis Zelenotropinski lähedal, kus ukrainlased hävitasid kaks õhukaitsekompleksi S-300, mis terroriseerisid Mykolaivi linna, sest Venemaa armee kasutab neid rakette linna tulistamisel. Kahe S-300 hävitamine näitab, et ukrainlaste võime vaenlaste tehnikat avastada laskmise hetkel ning kiirelt täpselt vastulööke anda on tõusnud heale tasemele. Nii jätkata.
Ukraina on tänasel päeval riik, mille ekspordi kaks suurimat vaala enne sõda olid põllumajandus ja metallurgia, kusjuures aastal 2020 moodustas põllumajandustoodete eksport tervelt 45% kogu ekspordist. Ukraina on maailmas neljandal kohal vilja ekspordil, riik annab 9% maailma nisutoodangust, 19% maisi toodandust, 42% päevalilleõli toodangust. Kuna oluline osa metallitööstusest on hävitatud (Azovstal sealhulgas), siis on vilja eksport üks väheseid allesjäänud võimalusi riigil raha teenida. Sadamates on ootel kokku 25 miljonit tonni vilja, uuest saagist on veel palju rohkem juurde tulemas. Läbi Rumeenia sadamate ei saa seda kõike ära viia, nagu ka raudteed kasutades. Kusjuures vilja hind on maailmaturul omajagu langenud sõja algusega võrreldes ning mingit katastroofi selles osas ei paista hetkel kuskilt tulemas.
Kujunenud olukorras on mõistetav Ukraina poole nõustumine vilja veo organiseerimiseks läbi Odessa sadamate, teadmisega, et Türgi on viljaveo julgeoleku tagaja, kuigi Ukraina pool väljendas pidevalt skepsist selles osas, et see kõik ka teoks saab, sest Venemaa huvi oleks võimalikku viljavedu kasutada kui mõjutusvahendit, et sundida Ukrainat vaherahu sõlmima st tehes kõikvõimalikke takistusi niikaua, kuni Ukraina pool kapituleeruks. Selles võtmes on minu arvates vaadeldav ka Venemaa rünnak Kalibr rakettidega Odessa sadama pihta peale raamlepingute allkirjastamist. Ukraina ainuke variant kujunenud olukorras on jätkata vilja väljaveo ettevalmistamist ning pinged on nüüd Türgi peal, kes võttis endale kohustuse tagada julgeolek. Ja Erdogan seda sadama rünnakut nii ei jäta, selles olen ma üpriski kindel.
Kõnekas on ka Venemaa kommunikatsioon peale rünnakut, kus esialgu kinnitati Türgi välisministrile, et Venemaa ei olnud rünnaku taga, aga hiljem tuli juba jutt, et nemad siiski tegid, aga ikka seetõttu, et hävitada suur rakettide "Harpoon" ladu. Nojah, Ukraina pool pole sellest saladust teinud, et läänest saadud laskemoona mitte kuskil suuremates ladudes ei hoita just Venemaalt tulevast ohust lähtuvalt, seega on see jutt samasugune muinasjutt nagu paljud teised Venemaa jutud ja pani see rünnak äärmiselt ebameeldivasse olukorda ka Ungari, sest Orban rääkis enne seda vajadusest sõlmida leping Venemaaga, aga Venemaa näitas kiirelt, et mida nad lepingutest ja sellest kinnipidamisest arvavad.
Läks liikvele info, nagu oleks Iraan andnud Venemaale partii droone Shahed 129. Sellest droonist on teada niipalju, et Iraanil õnnestus kätte saada üks MQ-1 Predator ja ka Israeli droon Hermes 450. Nende baasilt tehti oma versioon ning see droon võib kanda ka juhitavaid rakette Sadid-345, mis on ka USA päritolu tankitõrjevahendist tehtud koopia edasiarendus. Maksma pidi see droon 7,5 miljonit dollarit. Kas Sadid-345 rakett ka reaalses lahingus efektiivne on, selles osas on infot vähe, aga juba teadmine, et "analooge mitteomavate relvade" loojariik käib kauplemas endale Iraanist droone, näitab asjade seisu Venemaal rohkem kui kõnekalt.
USA andis teada, et nad annavad järjest mitmikraketiheitjaid juurde, nii et õige pea peaks neid kokku töös olemas 30 ümber. Kusjuures antakse juurde teadmisega, et kõigile laskeseadmetele jätkub piisavalt rakette. Mitmikraketiheitjatega antavate löökide arv on nii suureks läinud, et enam ei ole mõtet neid kõiki üles lugeda, samas on ka selge, et on vaja relvasid, millega saaks täpselt tabada väiksemaid sihtmärke. On juhitavad mürsud Excalibur, on ultramoodsad SMArt juhitavad mürsud, kus mürsu lennu lõppfaasis kaks lõhkekeha leiavad ise sobiva sihtmärgi, aga sellest jääb väheks. Vahepeal oli suur lootus, et tapjadroonid Switchblade on nö mängumuutjad, aga nad osutusid väidetavalt kergesti mõjutatavateks Venemaa EWS seadmete poolt. Nüüd saadab USA Ukrinasse 580 tapjadrooni Phoenix Ghost ja loodetavasti on Switchbade'l esinenud nö lastehaigused kõrvaldatud ning teisalt on tänu HIMARSitele ka oluliselt nõrgestatud nii Venemaa õhukaitset kui ka elektroonilise sõja pidamise võimekust. Kui asjad toimima saaks, oleks tapjadroonidest saadav kasu märgatav just eesliinil olevate Venemaa üksuste vastu võitlemisel.
Erinevalt Venemaast blokeeriti okupeeritud Hersoni ja Zaporižžja territooriumil Google koos Youtube'ga. Venemaal on Youtube veel vaadatav, kuigi ilmselgelt see väga häirib Venemaa juhtkonda, aga nad ei ole julgenud seda seal veel kinni panna, sest Google tähendab ka Androidi ja see omakorda tähendab valdavat osa nutitelefone, mis on Venemaal kasutuses. Aga et okupeeritud territooriumid ei ole Venemaa osa, siis enne nn referendumeid mindi seal sellist teed, et vähendada veelgi inimestel võimalust infot saada.
Lõpulõik tuleb Moskvast, kus üks kortermaja elanik pöördus politsei poole, sest ta avastas, et majas on olemas Wi-Fi võrk, millel on nimeks "Slava Ukraini". Kohale saabus terve FSB erirühm, kes tuvastas küll signaali olemasolu, aga seadme ülesleidmine nii lihtsalt ei läinud. Selliste julgeolekuprobleemidega tegeletakse siis tänapäeval Venemaal. 🙂
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: venelased Dnepri läänekaldal peavad kas taanduma või alistuma (1)
Eestlased Ukrainas | 25 Jul 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Inimkaotused tulevad meile üha lähemale.
Rootslasest kangelane hukkus kaitsesõjas. Igavene mälestus!
Edvard Selander Patrignano
https://www.gp.se/nyheter/sver...
Rootslasest kangelane hukkus kaitsesõjas. Igavene mälestus!
Edvard Selander Patrignano
https://www.gp.se/nyheter/sver...
Eestlased Ukrainas
TRENDING
