Eelmisel nädalal põhjustas rohkelt kõneainet USA salastatud dokumentide lekked meediasse ja päris palju oli arutelusid, kus püüti mõistatada, et kes seda tegi. Mis siis on selgunud. Avaldatud materjalid puudutasid jaanuari-veebruari ning esmalt laaditi nad üles veebruari lõpus ja märtsi alguses Discord serverisse, mida kasutavad peamiselt arvutimängude mängijad, aga seal see päris pika aja jooksul kellelegi korda ei läinud. Kuu aega hiljem laaditi samad materjalid üles keskkonda 4chan, mida kasutavad paljud Trumpi toetavad inimesed ning siis lõpuks jõudis info The New York Times’i ning muutus viraalseks. Tõsi, nüüd oli tehtud väike muudatus – nimelt oli muudetud ühes dokumendis Venemaa armee kaotused kordades väiksemateks ja Ukraina armee kaotused kordades suuremateks. Aga et Discordist on olemas materjalid algsel kujul, siis tuli see võltsing kiirelt välja. Kes seda tegi, on raske öelda, niimoodi dokumenti muutes võis olla soov juhtida tuli Venemaa eriteenistuste peale.

Kui avaldatud dokumente analüüsida, siis Venemaa ei saa olla ülemäära rõõmus selle sisu üle. Nimelt selgub, et nii Venemaa armee kui eriteenistus GRU mitte lihtsalt ei leki, vaid jooksevad kui kevadised mahlakased. Selgub, et USA sai (ja saab siiani) Venemaa armeest informaatorite vahendusel palju infot, kuni selleni välja, kuskohas plaanitakse Ukrainas rünnakuid läbi viia ning mis relvadega. Keeruline uskuda, et Venemaa oleks ise olnud huvitatud sellise info avaldamisest. Dokumentidest selgub, et USA jälgib ka Wagner Groupi tegutsemist ning nende püüdu läbi Mali saada Türgilt relvi, et neid siis kasutada Ukrainas. Infot oli ka luuresatelliitide kasutamise osas ning osa materjale puudutas ka Ukraina armee hetkeolukorda. Aga antud kontekstis tuleb silmas pidada, et märtsis-aprillis on toimunud katkematu relvastuse sissevool lääne poolt ning tänaseks on selles osas olukord kindlasti muutunud. Planeeritava kevadise pealetungiga seoses seal Ukraina jaoks midagi kriitilist ei tohiks olla, mis nende plaanidele kriipsu peale tõmbaks. Kokkuvõttes segane lugu, aga ei ole välistatud, et lõpuks võibki asja taga olla noor arvutientusiast, kes miskil moel nendele materjalidele ligi pääses.

Olukorrast rinnetel ka.
Nädalavahetusel toimusid kõige aktiivsemad lahingud Bahmutis. Ukraina poole andmetel on Venemaa asunud väga aktiivselt ukrainlaste käes olevat osa linnast tulistama nii 203 mm (Pion) kui 152 mm suurtükkidest kui erinevatest mitmitraketiheitjatest. Lisaks oli Venemaa kasutanud termobaarilist relva TOS-1, mis kinnitavat infot, et Venemaa saatis linna ründamisel wagnerlastele appi dessantväelased, kes varasemate plaanide kohaselt oleks pidanud reservi jääma. Ukraina on edukalt tagasi löönud Venemaa rünnakud nii põhjast kui lõunast, seega ümberpiiramine ukrainlasi ei ähvarda, küll aga on väheste allesjäänud ühendusteede kasutamine seotud väga suurte riskidega, nii on olemas fotod, millel näha, kuidas need teed on palistatud purustatud Ukraina transpordivahendite kui ka sõjatehnikaga.

Avdiijivka juures on kõige märkimisväärsem Venemaa armee edenemine linnast põhja pool, kus nad said enda kontrolli alla Krasnogorivka ja Novobahmutka vahel olnud territooriumi.

Marjinka juures on koondanud Venemaa oma üksused linnast lõuna poole, et üritada sealtkaudu linnast mööda liikuda. Väike edenemine on neil olnud. Mujal rinnetel oli rahulikum.

Sõjakurjategija Igor Girkin tegi pikema küsimustele vastamise video. Girkin kurtis, et eriti just lõunarindel on Venemaa üksuseid haaranud tema jaoks halbaennustav rahulolu, sest Ukraina armee rünnakuohtu ei võeta tõsiselt. Teises ja kolmandas kaitseliinis passivatel sõduritel relvi ei olevat ja need olevat hoiul relvaruumis, sest Girkini sõnul kardavad ohvitserid, et pidevalt alkoholi tarbivad sõdurid hakkaksid muidu joomahoos üksteist ära tapma.

Girkini sõnul on Ukraina armee asunud aktiivselt hävitama Venemaa õhukaitsesüsteeme ja selleks ohverdavat ukrainlased kõrgel lendavaid küllaltki suuri droone. Kui siis Venemaa õhukaitse sellise drooni alla laseb, reedab ta enda asukoha ning õige pea järgnevat ukrainlaste täppisrünnak. Enda poolt lisan, et viimasel ajal on Ukraina asunud usinalt hävitama ka Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendeid, ukrainlaste andmetel hävitasid nad nädalavahetusel lausa viis sellist vahendit.

Venemaal on põhjustanud omajagu rahulolematust see, et kui eksvangidest kinnipeetavad tõesti peaksid sõjas kuue kuu jooksul ellu jääma, saavad nad vabaks. Olga Romanova andmetel on ka selles osas toimunu arvestatavad muudatused. Nimelt sõlmib Venemaa kaitseministeerium nüüd vangidega lepingu 18 kuu peale, alles siis on neil variant sõjast pääsemiseks (kui nad veel elus on).

Sõiduautode tootmine ja müük on valdkond, mis sai Venemaal sõja tõttu valusalt pihta. Kui enne sõda, aastal 2021 müüdi Venemaal 1,67 miljonit sõiduautot, siis eelmisel aastal Sergei Asaljani andmetel 600000, millest eraisikutele omakorda ainult 100000 sõiduautot. Kui võiks arvata, et Hiina ruttaks Venemaa turgu üle võtma, siis tegelikkus on osutunud selles osas oodatust tagasihoidlikumaks, nimelt müüdi eelmisel aastal Venemaal 160000 Hiinas toodetud sõiduautot, mis on küll kaks korda rohkem kui aasta varem, aga turu mahtu ja võimalusi arvestades ei ole midagi erilist. Lisaks tõi Asaljan välja selle, et hiinlased ei investeeri Venemaa autotööstusse midagi, sest nende jaoks ei olevat see riik selles osas lihtsalt erinevatel põhjustel nö investeerimiskõlbulik.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Eestlased Ukrainas

TRENDING