SD puhul tuleb arvesse võtta, et tegemist ei ole suure linnaga, mõõtmetelt suurusjärgus 16 ruutkilomeetrit ning kui Venemaa armee suutis maatasa pommitada palju suurema Mariupoli, siis ei ole sarnase tegevuse kordamiseks SD-s mingit probleemi. Tänavalahingutes on ukrainlased paremad, aga pideva pommitamise vastu on nad võimetud. Samamoodi toimub pidev LJ-i pommitamine, nii kaudtulega kui ka lennukitega. Huvitav info laekus küllaltki sügavalt LNR-i tagalas asuvast Hrustalõi linnast (varem ka Krasnõi Lutš), kus ukrainlaste rünnaku tulemusel tabati laskemoonaladu ja edukalt. Mis relva Ukraina kasutas, ei ole veel teada, aga nii sügaval tagalas vastasele suurte ebameeldivuste korraldamine näitab nende sõjalise võimekuse paranemist.
Harkivi juures on Venemaa tulnud linnale natuke lähemale ja nii on linna põhjaosa taas suurtükitule kaugusel. Hersoni ja Zaporižžja rinnetel oli vaiksem.
Relvadest. Ukraina presidendi administratsioonist on tulnud vaat et paanilisi teadaandeid stiilis, et kui vähe on Ukrainat aidatud ja kui palju oleks veel abi vaja. Ameeriklaste vastuses juhitakse tähelepanu sellele, et nad teevad koostööd eeskätt Ukraina sõjaväelastega ja relvatarned on lähtunud sõjaväelastelt saadud andmetest. Nõuda 1000 suurtükki on ebarealistlik, sest sellises koguses polegi neid USA-l kuskilt võtta. Sarnane teema on 300 mitmikraketiheitjaga, seda enam, et nende puhul on määrav hoopis rakettide arv. Lisaks ei ole realistlik sellise koguse relvastuse jaoks nii kiirelt piisavalt arvul sõjaväelasi välja õpetada.
Ameeriklased selgitasid oma strateegiat sõjas - nad õpetavad Saksamaal välja järjest uusi ja uusi sõjaväelasi, kes peale väljaõppe lõppu lähevad rinnetele koos uue tehnikaga. Käidi välja ka mõned arvud, näiteks on mitmikraketiheitjate väljaõppe lõpetanud 60 sõjaväelast ehk siis 20 meeskonda, liikuvsuurtüki M109 väljaõppe on lõpetanud 75 inimest jne. Väljaõppeprotsess on nagu konveier, mis ei peatu enne, kui sõda on lõppenud Ukraina jaoks sobiva tulemusega, aga tähendab see ka seda, et Ukraina sõjaline võimekus kasvab pidevalt, aga sellises tempos, kui Ukraina on võimeline relvastust maksimaalselt hästi lahinguväljal kasutama. Me kõik tahaksime, et Ukraina saavutaks kiirelt edu, aga see ei ole realistlik kujunenud olukorras.
Suurtükid M777. Ameeriklaste andmetel on suurusjärgus 20 sellist haubitsat remondis ja neil on vaja vahetada toru, sest need on saanud kuumakahjustusi liiga aktiivse kasutamise tulemusel. M777 on tipptasemel haubits, aga nõuab ka hea tulemuse saavutamiseks õiget hooldust ning kasutamisnõuetest kinnipidamist, aga selles osas on Ukrainal probleeme olnud, teisalt on mõistetav ka suurtükiväelaste kimbatus olukorras, kus lahingutandril on olukord kriitiline ja kuidas sa siis jätad tulistamata, kuigi kasutuseeskirjade järgi ei tohiks seda teha. Sõjas on tihtipeale valikud väga karmid ja nii see on.
Switchblade tapjadroonid (või hulkurdroonid, heal lapsel mitu nime). Enne lahinguid Donbassis sai Switchblade 600 pandud lootusi, et nad osutuvad efektiivseks vaenlase kaudtule mahasurumisel. Reaalne elu pole neid lootusi õigustanud. Üks teema on see, et neid droone napib, aga teine teema on see, et ukrainlased jäävat tihtipeale puuduliku väljaõppe tõttu nende kasutamisega hätta ja nii on isegi esinenud juhtumeid, kus osad väiksemad üksused eelistavad laiatarbedroone tapjadroonide asemel, sest nende kasutamine olevat lihtsam. Jälle saab kinnitust eelpool väljatoodu, et tipptehnoloogia kasutamine nõuab ka head väljaõpet, muidu jääb efekt loodetust palju väiksemaks.
Ukrainal on suur puudus laskemoonast nõukogude päritolu relvastusele, aga naaberriigid on selle probleemi lahendamisega algust teinud, nii toodavad 152 mm laskemoona Bulgaaria ja Rumeenia ettevõtted, aga värskelt sõlmiti leping ka Poola ettevõttega Mesko S.A, kes hakkab tootma Ukrainale nii 152mm kui 155 mm laskemoona.
Suurbritannia ostis kokku 20 vanema modifikatsiooni liikuvsuurtükki M109, remontis nad ära ja need liiguvad nüüd kiirelt rinnetele. Kuigi Bulgaaria väidetavalt relvastust ei tarni Ukrainale, siis on olemas fotod, kus ukrainlased kasutavad Bulgaarias toodetud tankitõrjevahendeid SPG-9 Warrior.
Majandus. Venemaal algas Peterburgis majandusfoorum, mida varem külastasid ka Macron ja Xi, aga nüüd on seal kõige nimekamad külalised Talibani delegatsioon ja nn rahvavabariikide delegatsioonid. Majandusekspert Dmitri Potapenko sõnul ei ole sellel foorumil enam äriga mingit pistmist, tegemist on puhtalt poliitilise näitemänguga, kus esinejad püüdlikult kordavad järjest üle nö kohustuslikke jutupunkte - USA-l on majanduslik seis vilets, Euroopa mädaneb, Venemaa hakkab sõbrustama idaga ning toimuvat imeline Venemaa majanduslik taassünd ehk siis õhkkond nagu NSVL-i ajal, kus ametis püsimiseks tuli suust sõna otseses mõttes jama välja ajada (ja kui ajad seal muutuvad, siis nad räägivad, et õõnestasid oma tegevusega kuritegelikku režiimi).
Potapenko andmetel on kriis jõudnud kaubanduskeskustesse, kus ankurrentnikud ütlevad järjest lepinguid üles ja neid pole kellegagi asendada, samas on kaubanduskeskuste omanikel suured kohustused pankade ees. Rohkem kui 100 kaubanduskeskust pidi juba müügis olema ja nende arv kasvab kiirelt. Kinod on kinni, sest tuleb välja, et kinoäri kasumlikkus püsis ainult Hollywoodi kassahittidel ning pole asemel midagi pakkuda, mis inimesed kinno meelitaks.
Venemaa sõjatööstust tabas valus hoop, sest Taiwan keeldus tarnimast Venemaa enda väljatöötatud arhitektuuriga mikroprotsessoreid Baikal (mis olevat ülekaalukaalukalt kõige suuremate mõõtmetega mikroprotsessorid maailmas!), mis on valmis toodetud, kuid sanktsioonide kontekstis neid Venemaal ei saadeta ja ise ei ole Venemaa neid võimeline ka tootma.
Lõpuks natuke majandushuumorit. McDonaldsi lahkumise järel muudeti kaubamärki, mille võib ka kenasti eesti keelde tõlkida ja see on "Maitsev & Punkt". See avas laia tegevuspõllu huumorisõpradele ja nii pakutakse välja usinalt uusi nimesid ka teistes valdkondades. Ma ise pakun Renaulti asemele mitte Moskvitši, vaid palju trendikamat "Auto & Küsimärk". Kindlasti on ka minu postituse lugejatel sarnase malliga löövaid asendusnimesid välja pakkuda. ?
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
