Teet Kalmus: venelaste laskemoonaload järjest hävivad (1)
Eestlased Ukrainas | 13 Jul 2022  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2022/07/59409_001_t.png
Rinnetel on olukord ukrainlaste kontrolli all, Venemaa üksused küll miskit üritasid Slovjanski ja Bahmuti suunal, aga ilma eduta. Aga hetkel ei olegi tähelepanu fookus mitte vahetult rindejoonel, vaid eeskätt okupeeritud territooriumitel ja seal toimuvatel ilutulestikel. Täna öösel toimus järjekordne uhke ilutulestik Luganskis, mis on nii kaugel rindejoonest, et tavaliste M-31 rakettidega sinna laskama ei ulatu. Melitopoli lennujaamast viisid okupandid terveksjäänud sõjaväetehnika linnalähedase Mirnõje asula lähedale ja kui nad olid seal asjad paika saanud, järgnes raketirünnak HIMARSitega.

Lugesin eile ühe inimese soovist näha kaarti, kus on peal ukrainlaste edukad rünnakud Venemaa sõjaväeliste objektide vastu ning kommentaaride osas on Espreso TV poolt tehtud kaart seisuga 11.06. Tänaseks on mõned laod, juhtimispunktid, sõjaväeosad lisandunud, aga üldpilt joonistub selgelt välja - ukrainlaste rünnakute fookus on selgelt Donbassis Luganski ja Donetski oblastis ja omajagu rünnakuid on ka lõunas, aga põhja pool neid on ainult üks, juba rohkem kui nädal tagasi toimunud rünnak Izjumis. Miks siis nii? Põhjus selge. Esiteks on sinna (Luganski ja Donetski oblast) kaheksa aasta jooksul loodud laod ja infrastruktuur, mis arvestab sõjaaja realiteete, teiseks on arvestatud, et Ukraina ei julge rünnata asulate sees asuvaid ladusid, sest neil ei ole nii täpseid relvi ning ei oleks midagi magusamat Venemaa propaganda jaoks kui okupeeritud territooriumil raketiga elumaja tabamine. Nii on need suured laod loodud sarnase mustri järgi (ka õhkulennanud ladu Nova-Kahhovkas) - nad on üldjuhul raudtee vahetus läheduses asulate sees. Sinna tulevad ešelonid ja siis laaditakse väga suures koguses laskemoona ühte kohta, kuskohast veetakse seda edasi väiksematesse vaheladudesse ja sealt juba rinnetele. Nii oli kohalike info kohaselt Nova Kahhovkas ešelonidest mitu päeva laaditud laskemoona, peamiselt Venemaa mitmikraketiheitjate rakette ja kui töö sai tehtud, siis järgnes koheselt Ukraina poole rünnak.

Tänaseks päevaks on Ukraina likvideerinud suure osa sellistest suurtest ladudest. Nova Kahhovkas olid plahvatused nii tugevad, et lööklainetes hävisid aknad mitmete kilomeetrite raadiuses. Mis saab edasi? Kurikuulsa Igor Girkini sõnul on tänu HIMARSitele Ukraina saavutanud lahinguväljal suurtükkide osas pariteedi - Venemaa teeb küll jätkuvalt rohkem laske, neil on palju rohkem suurtükke, aga selle kompenseerib Ukraina poole vastutule täpsus ehk siis tulevalli enam teha ei õnnestu. Rinnetel on küll Venemaa sõjaväeüksustel olemas laskemoona varu paariks päevaks, aga selle ärakasutamisel pole seda enam millegagi täiendada endises mahus varasema tempoga.

Kuna suured laod on kaitsetud HIMARSite eest, siis sisuliselt on senine logistikasüsteem kokku kukkunud. Edukad rünnakud Luganskis näitavad, et Ukrainal on võimalik kasutada ka suurema laskeulatusega rakette, seega tähendaks see kõigi suuremate ladude nihkumist suurusjärgus 130 kilomeetri kaugusele rinnetest, kuskohast tuleb seda vedada veoautodega rinnetele. Arvestades tänast jõudude vahekorda, tähendab see suure tõenäosusega Donbassis rindejoone stabiliseerumist pikema ajaks. Venemaa on sinna koondanud suurusjärgus 60% oma Ukrainas asuvatest vägedest, samas ei ole saladus, et lõuna pool on Venemaa kaitseliinide taga sisuliselt tühjus ning just seal on Ukraina edulootused suuremad, sest vähemalt veel täna on Venemaa esmane eesmärk kogu Donbassi okupeerimine.

Loomulikult üritab Venemaa HIMARSitest jagu saada ja teoorias ei ole sõjas ükski relv puutumatu, küll aga on see keeruline. Milles siis probleem? Selgus, et Venemaa õhukaitsesüsteemid ei saa M-31 rakettide kiirusega hakkama. M-31 lendab ballistilisel trajektooril, ehk siis alguses kõrgele üles, et oleks võimalik suure kiirusega lennata ja siis lennu lõppfaasis langeb päris järsult ja tabab sihtmärki. Rakettide lennukiirus on 2,5 MACH-i ja kuigi ballistilisel trajektooril lendavaid rakette on õhukaitsesüsteemidel lihtsam avastada, ei saa Venemaa õhukaitse neid maha võtta, sest jäävad liiga aeglasteks. Nii on omajagu videolõike, kus S-300 ja S-400 raketid küll lastakse välja, aga nad ei suuda sihtmärke kahjutuks teha, sest nad jäävad aeglasteks (need raketid plahvatavad sihtmärgist teatud kaugusel ja siis šrapnellid peaksid teoorias raketi suutma kahjutuks teha).

Ka on ukrainlased osadel juhtudel enne teinud samasse kohta rünnaku nende käsutuses olevate Uraganide või Gradidega ning kui õhukaitsel on kõik raketid välja lastud, järgnevad M-31 raketid HIMARSitelt. Valgevene vastupanuliikumise projekt The Hajun Project on registreerinud Valgevenes Venemaa sõjaväeluurelennukite A-50 lendamise viimastel päevadel ajavahemikul 23.00-5.00 ja seda võib otseselt seostada katsetega paremini välja peilida HIMARSite laskekohad ja anda infot õhukaitsele, et olla valmis rakettide allatulistamiseks, aga siiani pole see edu toonud.

Enne HIMARSite saabumist kirjutas Venemaa sõjandusekspert Konstantin Sivakov, et nende Uraganid olevat paremad kui HIMARSitelt lastavad juhitavad raketid - Uraganid lendavat kohale, samas kui Venemaa elektroonilise sõja pidamise vahendid suutvat juhitavad raketid ära neutraliseerida. Reaalses elus ei ole minu teada see GPS-i segamine õnnestunud ning juhitavad raketid on ületanud oma efektiivsuselt kõik ootused.

Teine variant oleks Venemaal hävitada laskeseadmed, aga ka see on problemaatiline, sest HIMARSid lahkuvad laskekohast loetud minutitega ning Venemaal ei ole juhitavat laskemoona, mis suudaks tabada liikuvaid objekte. Kui Ukraina poolelt keegi kohapealt ei edasta vaenlasele infot HIMARSite asukohtade kohta, siis on neid raske tabada. Ja kui nüüd peakski mõni neist rivist välja minema, siis üldpilti see enam ei muuda, sest suuremad laskemoonalaod on juba suures osas hävitatud ja HIMARSeid on piisavalt järgi, et anda täppislööke kohtadesse, kuhu Venemaa armee üritab rongidest laskemoona maha laadida. Olukord rinnetel on tänu HIMARSitele kiirelt muutunud ja loodetavasti muutub ka edaspidi, Ukraina kasuks.

Iraan andis teada, et nad on nõus Venemaale andma droone ning ma panen siia kirja droonid, mida Iraan tootab ja siis saavad huvilised internetist järgi uurida, millega tegu. Ababil 2, Ababil 3, Mojaheri mudelid 2,3,4,6 ja Shahed 129. Arvatakse, et vastutasuks saab Iraan Venemaa käest raketitehnoloogiaid puudutavad infot, mis võimaldaks neil seda valdkonda arendada. USA-s on initsiatiiv kuulutada Venemaa terrorismi toetavaks riigiks ning kui peaksid teoks saama tehingud Iraaniga, siis võidakse see staatus neile ka anda ja see oleks juba väga valus.

Veebiportaalis Meduza lmusid andmed väidetavalt Kremli tellimusel tehtud sotsioloogilise uuringu kohta venemaalaste suhtumisest sõjapidamisse Ukrainas. Selle uuringu järgi olid sõja vastu 30% ja sõja jätkamise poolt 56% küsitletutest. Moskvas ja Peterburgis olid sõja vastu 40% ja sõja poolt 48% küsitlutest. Vanuseliselt oli selge seos toetusega olemas - mida vanemad inimesed, seda suurem toetus sõjale, vanuserühmas 18-24 sõja vastu 56%, poolt 19%, aga vanuserühmas 60+ sõja poolt lausa 72% küsitletutest. Inimestest, kes saavad info peamiselt internetist, olid sõja poolt 35% ja vastu 47%, samas kui televiisorist infot saavatest inimestest olid sõja poolt 68% ja sõja vastu 22% elanikest. Televiisor ehk nn zombikast teeb ajude pesemisel on tööd hästi.

Uudiseid Venemaalt.
Aleksandr Podnebesnõi sai Nižnõi Novgorodi kohtu otsusega trahvi 30000 rubla, sest ta kirjutas, et päevase "erioperatsiooni" kuluga saaks sooja veega kindlustada tulevikus kõik Nižnõi Novgorodi kodud. Kohus otsustas, et sõna erioperatsioon jutumärkidesse panek näitab teksti autori negatiivset suhtumist erioperatsiooni ja see on karistatav.

Pihkva oblasti 61-aastane matemaatikaõpetaja Ljubov Žiltsova sai samuti 30000 rubla trahvi, sest ta avaldas 25. veebruaril foto, kus ta on plakatiga, millel on kiri "Ei sõjale!". Tähelepanuväärne on see, et esimeses katsel tema süüdimõistmine ei läinud läbi, aga lõpuks tegi asja ära Petseri rajoonikohus ehk siis isegi õigeksmõistmine ei päästa sind Venemaal, sest sama asja eest saab teises kohas ikkagi süüdi mõista.

Nn Dontetski Rahvavabariigi esindajad peavad läbirääkimisi Põhja-Koreaga, et see tunnustaks nende iseseisvust. Paras paar, muud ei oska öelda.
Krimmis sai peksa Venemaa sõjaväelane, kes kandis riietust, millel oli Z-täht. Väidetavalt oli ründajaid kolm ja see sündmus ajas tagajalgadele ka Venemaa propagandistid. Selliseid uudiseid võiks sealt rohkem tulla.

Fontanka.ru avaldas nimekirja, kus on väidetavalt musta nimekirja kantud Venemaa muusikakollektiivid ja artistid. Tähendab see nimekiri seda, et nende esinemistel on pea kõikjal nüüdsest nö nähtamatu sein ees. Nimekirjast võib leida näiteks DDT, Akvariumi, Mašina Vremeni, Semfira, Nestšasnõi Slutši, aga ka sellise bändi nagu Pornofilmõ. Kõik on täpselt samamoodi, nagu oli nõuka ajal.

Järgmine ülevaade reedel, siis proovin pikemalt kirjutada olukorras Hersonis ja ka seisust energiakandjate turul. Värskes Maalehes saan ka sõna. 🙂

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
vaatleja18 Jul 2022 06:44

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 9 2025 - Toronto
TLPA First Thursday: Glorious Vienna

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus