Venemaa z-kanalites ollakse ülimalt pettunud USA president Trumpis, sest millegipärast oli nende hulgas levinud arusaamine, et Trump on nö oma mees ja võimule tulles lõpetab Ukraina aitamise, peale mida kapituleerub Ukraina kiirelt Venemaa ees.

Nüüd aga rääkivat Trump võimupositsioonilt riigiga, mis olevat patriootide arvates maailma üks võimsamaid riike üldse, ikkagi kuuendik planeedist, palju tuumarelvasid ja muud sellised jutud, aga Trump räägib Venemaa uppis majandusest ja mis Venemaa patriootide jaoks eriti valus, et NSVL olevat aidanud USA-l teist maailmasõda võita. Müüt teisest maailmasõjast on tüüpilise Venemaa patrioodi maailmapildi alustala ja just sellesse konteksti asetuvad näiteks pidevad ähvardused uuesti Berliini peale minna.

Tüüpiline Venemaa patrioot ei mõista maailmamajanduse toimimist ja Venemaa rolli selles, mis tegelikkuses on palju väiksem, kui nad endale suudavad ette kujutada. Ei mõista, et Venemaa elab peamiselt energiakandjate müügist, aga just seetõttu on Venemaa positsioon haavatav, sest selles valdkonnas saab soovi korral mõjutada Venemaad nii sanktsioonide kui ka vajadusel kasvõi Läänemere ja Musta mere sulgemisega ning seega kõik need ähvarduse NATO riikide suunal on katteta jutt minu jaoks, sest Venemaa lihtsalt ei oleks puhtalt majanduslikult võimeline sellises olukorras sõda pidama.

Selles kontekstis on huvitav märkida, et mitmete Venemaa majandusanalüütikute sõnul olevat kõigi nende Läänemeres toimunud veealuste infrastruktuuriobjektide rünnakute taga hoopis Hiina, kelle huvides olevat Venemaad veelgi tugevamalt oma haardesse saada.

Haarde tugevusest annavad märku ka eelmise aasta kaubavahetuse andmed, mille kohaselt Venemaa ekspordist läks 33,8% Hiinasse ja Hiina ekspordist 3,9% Venemaale. Venemaa majandusanalüütik Konstantin Kalatšov kirjutas Telegram-kanalis Proeconomics, et Venemaa müüb küll Hiinale palju naftat ja maagaasi, aga selle puhul tuleb arvestada, et müüakse odavalt, lisaks on tehtud Hiinasse minevate trasside jaoks nii suuri investeeringuid, et kui need kõik sisse arvestada, siis kokkuvõttes ei teeni Venemaa sealt praktiliselt midagi.

Kui nüüd sellega seoses edukalt takistada Venemaad mere kaudu naftat ja naftatooteid eksportimast, siis Hiina positsioon Venemaa turul veelgi tugevneb ja loomulikult kasutab Hiina seda ära enda huvides. Ja nii kurdavadki Venemaa majandusanalüütikud, et Venemaa annab Hiinale ära poolmuidu oma ressursse, saades Hiinast vastu väga kalli hinnaga kaupa, mille kvaliteedi nimel nad tõsiselt ei pinguta.

Nii müüakse Venemaal Hiina sõiduautosid, millel puudub igasugune töötlus korrosiooni vastu ning Siberis pidavat paari aastaga sellised autod roostelaiguliseks muutuma. Loomulikult oskavad hiinlased ka paremini autosid teha, aga milleks pingutada Venemaa suunal, kus konkurentsi nagunii pole ning Putin on Hiinast järjest rohkem sõltuv.

Telegram-kanali Nezõgar andmetel suhtutakse Kremlis Trumpi juttu veel kui nö luurelahingusse, et nende arvates kompivat Trump alles oma võimaluste piire ja seetõttu ei tasuvat tema sõjakat retoorikat veel ülearu tõsiselt võtta. Telegram kanali andmetel oli nendega vestelnud Venemaa diplomaatilise ringkonna esindajad veendunud, et Trumpi jutt ainult piirduvatki efektsete, aga samas pinnapealsete avaldustega ning reaalsuses ei suutvat ta midagi ette võtta olukorras, kui Putin ei soovi sõda lõpetada talle mittesobivatel tingimustel.

Elame-näeme, ma ise arvan, et Trumpil on Putini mõjutamiseks vahendeid piisavalt ja et rahu Ukrainas on olnud tema üks kandvamaid lubadusi, siis ta võtab asja tõsiselt. Selle teema lõpetuseks infokild Venemaa majanduse kohta, nimelt on seal jaanuaris inflatsioon kiirenenud ja Nezõgari andmatel on see jaanuaris tõusnud 13,2%-ni ning seda olukorras, kus inflatsiooni taltsutamise eesmärgil on Venemaa keskpanga baasintress 21% ning praeguste arengute valguses ei ole välistatud, et veebruaris võidakse seda veelgi tõsta.

Olukord rinnetel.

Lõunarindel on Velika Novosilka juures olukord seal kaitses olevate Ukraina sõjaväelaste jaoks pehmelt öeldes keeruline ning pikemalt avas teemat Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno, kes suhtes seal lõigus kaitses olevate Ukraina sõjaväelastega.

Pekhno sõnul algavad Venemaa armee rünnakud Velika Novosilkale iga päeva varahommikul ja kestavad järjest 10-12 tundi. Suuremad jõud olevat Venemaa armee kogunud asulast ida poole ning just sellelt suunalt olevad rünnakud kõige ägedamad ning lisaks sellele kasutavad Venemaa sõjaväelased seal suurtükke, miinipildujaid, lennukeid ja droone.

Ukrainlastel jätkuvat nii droone kui mürske, aga väga suur puudus olevat elavjõust. Mürskude osas kasutasid ukrainlased mõistet zoopark (loomaaed) ehk siis mürske on, aga need on paljudelt ei tootjatelt, samas laskmisel pidavat iga tootja mürsud lendama erinevalt ning mingi mürsupartii nö sisselaskmiseks kuluvat keskeltläbi 10 mürsku, aga kui tuuakse lisaks teise tootja mürske, tuleb sisselaskmist korrata.

Suurtükkide täpsus olevat aga sõja praeguses faasis väga oluline, nimelt ründavad Venemaa sõjaväelased seal väikeste gruppidega ning kui lagedal on droonid nende vastu küllaltki efektiivsed, siis olukord muutub, kui Venemaa sõjaväelased jõuavad varjuda majade keldritesse ning siis rallidroonid üldjuhul nendeni ei ulatu ning ainuke variant olevat neid olnud lasta suurtükkidest, aga see eeldas täpset tabavust võimalikult väheste laskude arvuga, sest peale paari lasku tavaliselt Venemaa sõjaväelased jooksid teiste majade keldritesse varjudel. Kui nad siis on nii kogunud keldritesse piisavalt sõjaväelasi, minnakse rünnakule suuremate jõududega, mida on juba keerulisem takistada.

Velika Novosilka sõjaväelaste varustamine olevat peale ühendusteede läbilõikamist käinud ja käib siiani peamiselt suurte droonidega ning seda kasutab Ukraina armee laialdaselt ka teistel rinnetel. Kuigi põhja suunas on ees Mokri Jali jõgi, olevat üle selle Ukraina sõjaväelastel jala siiski võimalik minna, aga sellega seoses on suur probleem, mis on tänapäeva sõja reaalsus – tänu massilisele droonide kasutamisele on sõjaväelastel kõige turvalisem olla eesliinil oma positsioonidel, samas kui droonide pideva ohu tõttu on rotatsioon seotud suurte riskidega.

Kui on olemas korralikumad ühendusteed, seal kasutab Ukraina armeel Pekhno sõnul lisaks suurtele kopterdroonidele järjest rohkem ka maismaadroone, millega mõnes lõigus viiakse eesliinile suurem osa kõigest vajalikust.

Ja siis tekkivatki olukorrad, kus väga edukalt kaitset hoidnud ukrainlastest liiguvad Venemaa sõjaväelased sõna otseses mõttes väga suurte inimkaotuste hinnaga tiibadelt mööda ning siis enam häid variante järgi ei ole, lisaks on Venemaa sõjaväelased väga närvis oma kaotuste pärast ning just sellistes olukordades olevat toimunud enamus ennast vangi andnud Ukraina sõjaväelaste mahalaskmised ning kahjuks on olemas video veel kuue ukrainlase elu lõpetamisest Venemaa sõjaväelaste poolt.

Kusjuures Venemaa sõjaväelased pidavat sama julmad olema enda sõduritega, taganevate sõdurite mahalaskmine olevat seal tavapraktika olnud juba pikemat aega, aga nüüd vahendas Israeli sõjaanalüütik Igal Levin temani jõudnud informatsiooni, mis olevat suutnud vapustada isegi sõja ajal palju näinud Ukraina armee poolt droonidega luuret tegevat sõjaväelast.

Nimelt olid lagedal maastikul edasiliikunud kaheksaliikmeline Venemaa sõjaväelaste grupp sattunud ootamatu probleemi ette – ukrainlased olid püstitanud korralikud okastraadist takistused, aga traati lõigates kohapeal seisvad sõjaväelased oleksid olnud Ukraina nö pommitajadroonidele väga heaks sihtmärgiks.

Venemaa sõjaväelased leidsid Levini sõnul probleemile kiirelt lahenduse – kaks sõjaväelast lasti sealsamas maha ja visati okastraadile, peale mida said teised üle nende surnukehade edasi liikuda. Igal Levini sõnul ei ole teada, mis alusel mahalastavad valiti, võib-olla olid nad haavatud varasemast ajast, aga see juhtum näitab, missuguse armeega on Venemaa puhul tegemist – inimelu ei maksa seal mitte kui midagi ja nad liiguvad edasi üle laipade sõna kõige otsesemas mõttes.

Võimaliku Velika Novosilkast taandumise kontekstis on päevakorrale kerkinud seal teema, mis on Ukraina armee jaoks problemaatiline ka teistel lõikudes, nimelt suur osa kaitserajatisi tehtud erafirmade poolt olukorras, kus nad ei ole kursis sõjapidamises toimunud suurte muudatustega. Lagedal maal tehtud nn sik-sak kaevikud olevat droonide ajastul sõna otseses mõttes tapalava, sest sõjaväelastel puudub igasugune kaitse ülevalt tuleva ohu eest, aga õhk on paks mõlema poole droonidest.

Kaevikud olevat ka hea sihtmärk Venemaa liugpommide jaoks ning lõpuks mõni ikka pihta lendab. Lagedal olevat häda pärast veel mõeldavad maa sisse kaevatud laskepesad, aga tänasel päeval üritatakse võimalikult palju ära kasutada metsa ja hooneid ning üheks kõige olulisemaks ellujäämise oskuseks olevat kujunenud oskus oma kaitsepositsioone võimalikult hästi ära maskeerida.

Donbassis jätkuvad Venemaa armee rünnakud ning vaikselt on nad edenenud nii Kurahhove kui ka Pokrovske suunal. Venemaa armeel seal suunas elavjõudu veel jätkub ning Ukraina armee Venemaa armee edenemist peatada pole suutnud. Tasapisi muutub olukord Ukraina armee jaoks keerulisemaks ka Tšasiv Jaris ja Toretskes ning nende puhul võib veekord välja tuua nende olulisuse maastiku mõttes – nad asuvad kõrgendikel.

Kurski oblastis olevat Venemaa üksustel ISW andmetel õnnestunud ühe küla juures natuke edasi liikuda, aga suures plaanis on Ukraina armee kaitse seal pidanud, hoolimata Venemaa armee pidevatest rünnakutest. Kurski oblastist on olemas ka Venemaa sõjaväelase poolt filmitud lõik Põhja-Korea uuest imerelvast ehk siis furgooniga väiksemast veoautost, mille furgooni sisse on paigaldatud 12 lasuga mitmikraketiheitja, mis on Venemaa BM-21 Grad analoog.

Ukraina analüütik Aleksander Kovalenko on varem mitu korda eraldi välja toonud, et Venemaa armeel olevat tekkinud terav puudus mitmikraketiheitjatest ning seetõttu ta prognoosis, et arvatavasti hakkab Põhja-Korea ka neid Venemaale saatma ja ta ei eksinud. Ukraina armee jaoks ei ole hea uudis ka info selle kohta, et Venemaa saab lisaks 170mm Põhja-Korea liikuvsuurtükke Koksan. Mitmikraketiheitjate kontekstis räägitakse ka M-1991 MLRS-st, mis kasutab 240 mm laskemoona.

Ukraina korraldas täna öösel suure droonirünnakute laine Venemaal, mistõttu suleti ajutiselt lennud kümnest lennujaamast, millest kolm asusid Moskvas. Kõige kuumemad kaadrid on Rjazanist, kus droonid ründasid naftatööstuse ettevõtet ja soojuselektrijaama. Kohalike sõnul oli naftatööstuse ettevõtte piirkonnas droonide tabamusi kokku 12 ja piirkonnast tuli paksu musta tossu veel ülevaate kirjutamise ajal, ka olevat rünnatud seal läheduses asuvat sõjaväe lennuvälja. See ei olnud esimene rünnak selle naftatööstuse ettevõtte vastu ja loodetavasti nädalavahetuse jooksul selgub ka rohkem infot selle kohta, mida täpsemalt tabati.

Kuum oli ka Brjanskis, mida veel eile külastas Dmitri Medvedev, kes käis vaatamas varem seal lähedal pihta saanud püssirohtu valmistavat ettevõtet. Seekord sai pihta elektroonikakomponente tootva Kremnii Eli laod ja tootmishooned, kohalike sõnul oli kokku olnud kuus tabamust. Ukraina 365 andmetel olevat selle tehase spetsialiteet just Venemaa õhutõrjekomplekside elektroonikakomponendid, seega Ukraina armee jaoks on see sihtmärk väga oluline.

Venemaa jätkab igapäevaseid droonirünnakuid Ukrainas ning päris mitmel juhul on droonirünnakutele järgnenud raketirünnakud ballistiliste rakettidega peale seda, kui kohale saabusid Ukraina päästetöötajad.

Mõlemal poolel suurendatakse droonide tootmist ja Ukraina edukas rünnak Rjazanis näitas, et Venemaa jaoks tulevad Ukraina massiivsed droonirünnakud Ukraina piirist sadade kilomeetrite kaugusel ikka veel ootamatusena ja kirsiks tordil on teadmine, et kuna Ukraina hävitab jätkuvalt edukalt rindejoone läheduses Venemaa õhutõrjekomplekse, siis täiendavaid õhutõrjekomplekse neil praegu Venemaa territooriumil asuvate oluliste objektide kaitsmiseks anda ei ole. Ma olen pikalt olnud asümmeetrilise sõjapidamise pooldaja Ukraina armee kontekstis ja sellised droonirünnakud on näide sellise lähenemise edukusest.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING