Alustan seekord olukorrast rinnetel, sest hetkel teadaoleva info kohaselt alustasid Venemaa üksused vasturünnakut Kurski oblastis liinil Korenevost lõuna suunal. Kui alguses suutis Ukraina küllaltki kiirelt hävitada üle Seimi tõe tehtud pontoonsillad, siis väidetavalt viimati paigaldatud pontoonsillad võimaldasid Venemaa üksustel rasketehnikat üle jõe viia. Venemaa z-kanalite andmetel on nad liikunud lääne poolt ida poole ning jõudnud Gordeejevka ja Snagosti asulateni, samuti edenenud Korenevost lõuna poole, samas Ukraina poolelt ametlikku kinnitust sellele tulnud ei ole ja päev varem olid Ukraina üksused ISW andmetel seal piirkonnas edenenud.
Loodetavasti tuleb päeva peale rohkem infot ja siis selgub, kas ja kui palju õnnestus Venemaa üksustel seal edeneda. Ukraina armeel seal lõigus tõsisemaid kaitserajatisi ei ole, seega on olukord dünaamiline ning võib muutuda küllaltki kiirelt mõlemale poole.
Donbassis on jätkuvalt lahingute keskmes Pokrovski suund, kus viimastel päevadel on tähelepanu keskpunkti tõusnud võimalik Ukraina üksuste ümberpiiramine Karlivkast lõuna pool. Hoolimata suurest ülekaalust elavjõus ei ole Venemaa üksused suutnud liikuda Hirniki ja Ukrainske asulateni, mis tähendab, et Hirnikist lõuna pool on jätkuvalt Ukraina armee kontrolli all teed, mille kaudu toimib logistika ida poole ning mida mööda saavad Ukraina üksused vajadusel piirkonnast ära liikuda. Samas kagu suunast, Krasnogorika juurest on Venemaa üksustel ühendusteedeni ainult suurusjärgus neli kilomeetrit, nii et seal lõigul lähtub oht Ukraina armee jaoks mõlemalt poolelt.
Selidove suunal ei ole Venemaa armee suutnud edeneda ning ukrainlaste sõnul kannab Venemaa armee sellel lõigul iga päev arvestatavaid kaotusi. Samas oli Venemaa armeel edenemine Novogrodivkast lõuna poole ning Ukrainske asulast põhja pool. Olukord seal rindelõigus on väga keeruline ning 3. brigaadi majori Maksim Žorini sõnul ei saa öelda, et olukord oleks seal rindelõigus stabiliseerunud, Venemaa armeel on jätkuvalt jõudu, et peale tungida.
Küll on mitmed eksperdid toonud välja, et juba praegu võib Venemaa armee edenemist seal lõigul mõjutada osade reservide saatmine Kurski oblastisse, mistõttu lihtsalt ei olevat Venemaa armeel enam võimekust reservist tuua rünnakutele uusi ja uusi üksuseid, mistõttu on nende edenemine tunduvalt aeglustunud.
Keerline olukord on kujunemas Ukraina jaoks Vugledari juures, kus Venemaa üksused on liikunud linnast kirdes asuva kaevanduse juurde, mis on Ukraina jaoks oluliseks tugipunktiks selles lõigus. Vugladarist lõuna pool kulgeb rindejoon lääne poole mööda Kaslagatši jõge ning peale Pretšistivka okupeerimist ei ole Venemaa armee üksused suutnud üle jõe põhja poole liikuda. Pritšistivkaga seoses kirjutas Andrei Perpetua, et asula ründamisel tegid Venemaa sõjalennukid ja -helikopterid asulale 4. septembri jooksul 28 rünnakut ning enamus nendest lennuvahenditest pidid enne rünnakule minemist paiknema ATACMS rakettide laskeulatuses. Hetkel on Venemaa armeel õhus lennukite osas suur ülekaal ning see on Ukraina armee jaoks tõsine probleem.
Toretske ja Tšasiv Jari juures suuremaid muudatusi ei ole. Tšasiv Jari suunal suutsid Ukraina droonioperaatorid kahjutuks teha TOS 1A Solntsepjoki, mis oli seal rindelõigus varasemalt omajagu peavalu põhjustanud, aga kompleksi tabamine oli keeruline, sest mobiilset kompleksi ei suudetud õigeaegselt avastada. Nüüd aga viga parandati ning masina kahjutukstegemiseks läks kokku vaja nelja rallidrooni.
Luganski rindel muudatusi ei ole ning Maksim Žorin kommenteeris, et hoolimata väga suurtest kaotustest elavjõus jätkavad Venemaa üksuseid rünnakuid ning siiani ei paista kuskilt otsast, nagu neil hakkaks elavjõud otsa saama.
Ukraina korraldas ööl vastu eilset Venemaal suure droonirünnaku, aga informatsiooni sihtmärkide kohta on vähe. Moskvas võis näha, kuidas keset elamurajoone lasti õhutõrjekompleksidega alla madalal lendavaid Ukraina droone ning sõjaliste ekspertide hinnangul on selline tegevust seotud suurte riskidega, sest sihtmärgi mittetabamisel võib õhutõrjerakett lennata elamusse. Venemaa meedias näidatakse tabamuse saanud elamut Ramenskojes, aga sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko arvates on hoone purustused drooni jaoks liiga suured ning pigem pooldab ta versiooni, et hoonet tabas hoopiski Venemaa õhutõrjerakett.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on ohtlikud ka Venemaa poolt kasutatavad droonidevastased elektroonilise sõjapidamise vahendid, mis lihtsalt suruvad maha drooni poolt kasutatava GPS side, peale mida droon kaotab juhitavuse ja võib lennata elamutesse. Pekhno sõnul Ukraina armee kasutab teistsugust lähenemist, kus Venemaa droonid proovitakse elektroonilise sõjapidamise vahenditega inimeste elukohtadest eemale juhtida.
Z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel aga tabasid Ukraina droonid mitmeid Venemaa jaoks olulisi objekte ning droonirünnakute käigus oli surma saanud 11 Venemaa sõjaväelast. Droonirünnakud Moskvale aga olid olulised meediakajastuse saamiseks infosõjas, sest Moskva on Venemaal omamoodi riigiks riigis, kuhu on koondunud palju rikkust ning mille elanikke eriti ei huvita, mis toimub linna piiridest väljaspool. Nüüd on Ukraina droonid kohal ning Venemaa sõjaliste ekspertide sõnul saavad need rünnakud muutuda ainult massilisemaks ning Venemaa elanikel tulevat sellega harjuda.
Huvitavad arengud sõja kolmandal aastal, kusjuures Venemaal tunnistatakse ausalt, et neil puudub võimekus paigaldada nii õhutõrjekomplekse kui mobiilseid gruppe kõigi oluliste objektide juurde, sest neid on Venemaal lihtsalt liiga palju. Enda poolt lisan, et tulemuse saavutamiseks peaks Ukraina suutma edaspidi läbi viia arvestatav suurusega droonirünnakuid iga päev.
Eelmises ülevaates kirjutasin Ukraina poolt arendatavast liugpommist ning et demonstreeritud videol oli liugpommile lisatud mootor. Lisaksin niipalju, et see mootor on oluline lennukite turvalisuse seisukohalt, sest nö tavalise liugpommi viskamiseks peaks lennuk lendama kõrgele, kus ta oleks aga tihtipeale Venemaa pikamaa õhutõrjekomplekside laskeulatuses. Seetõttu peavad liugpomme viskavad lennukid lähenema rindejoonele madalal lennates ning sellisel juhul on liugpommile lisatud mootor heaks lahenduseks.
Ukrainas arendatakse järjest edasi droone, mis on loodud Venemaa luuredroonide hävitamisele ning kui siiani oli alla lastud üks droon 2300 meetri kõrgusel, siis nüüd on olemas info, et sellise drooniga võeti maha 3500 meetri kõrgusel Venemaa luuredroon Orlan-10. Kui luuredrooni jahtiv rallidroon on Venemaa luuredrooni lähedusse jõudnud, siis erilist võimalust nö pääsemiseks Venemaa droonil enam ei ole, sest rallidroon on palju parema manööverdamisvõimega.
Ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul on Ukraina edu taga ka mobiilsed radarid, millega leitakse taevast Venemaa luuredroonid ja nende asukohta peab päris täpselt teadma, sest rallidroonide miinus on see, et pikalt nad õhus ei suuda püsida. Ukraina naljahambad kutsuvad aga Venemaa luuredroonide hävitamist dronitsiidiks.
Viimastel päevadel on palju juttu olnud Iraani poolt väidetavalt Venemaale tarnitavatest rakettidest Fateh-360, mis lendavad kuni 120 kilomeetri kaugusele. Aleksander Kovalenko sõnul on selline lahendus natuke kummaline, sest tema sõnul olevat need raketid väga sarnased Venemaa õhutõrjekomplekside S-300 rakettidele, milliseid Venemaa on siiani kasutanud peamiselt Ukraina asulate tulistamisel ning mingit suuremat muutust nad rindejoonel ei põhjustaks.
Kovalenko sõnul võib selline asjade käik olla signaaliks, et Venemaal ei jätku S-300 rakette enam lihtsalt niisama tsiviilobjektide tulistamiseks. Ja see Iraani käik lihtsustab oluliselt USA-l teha otsust lubada kasutada ATACMS rakette Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste objektide ründamisel. Samas tuleb öelda, et viimase kahe aasta jooksul on korduvalt kirjutatud, et Iraan olevat Venemaale rakette andnud, aga kinnitust pole need siiani leidnud, erinevalt Põhja-Korea antud rakettidest, milliseid on Ukrainasse lastud omajagu.
Sotsiaalmeedias levivad Venemaa kanalitel videod karkudel rindele liikuvatest sõduritest ning see põhjustas Venemaal omajagu emotsioone ning arvati, et see ei saa tõsi olla ning tegemist on kindlasti Ukraina poolt lavastatud videotega. Teemat avas Venemaa propagandist Anastassija Kaševarova. Ta tõi välja etapid, mida peab läbima raskelt haavata saanud sõjaväelane ehk siis kõigepealt viiakse Rostovi oblastisse, kus siis saadetakse sõjaväelased sõltuvalt vigastuste iseloomust üle Venemaa asuvatesse haiglatesse. Peale operatsioonide tegemist ja luude kokkukasvamist kirjutatakse nad kiirelt haiglast välja, kusjuures arstid näevad ette sõjaväelasele 30-40 päevase puhkuse andmist.
Nüüd aga tuleb kõige huvitavam koht, nimelt peab sõjaväelane kõigepealt naasma oma sõjaväeossa, kus tuleb kirjutada raport, et saada ettenähtud puhkus tervise kosutamiseks, aga Kaševarova sõnul reeglina seda puhkust ei anta ja paremal juhul saab sõjaväelane selle aja olla otsesest lahingutegevusest eemal, aga siiski oma sõjaväeosa juures, aga on ka palju juhtumeid, kus karkudega vaevu liikuvad sõjaväelased saadetakse rünnakule ja sealt ka need videod, mis pidavat vastama reaalsusele. Eriti levinud pidavat selline käitumine olema eksvangidest moodustatud Štorm üksustes.
Nafta maailmaturu hinna liikumine allapoole on viimastel päevadel palju tähelepanu saanud ning brenti toornafta hind käis eile ära ka alla 70 dollari/barreli eest ning nüüd olevat Venemaa Euroopa osa sadamatest laevadele laetava nafta FOB hind langenud 60 dollari juurde barrelist, mis mäletatavasti sanktsioonidega kehtestatud piir, aga nendest sanktsioonidest on Venemaal õnnestunud varilaevastikku kasutades mööda hiilida.
Venemaa majanduseksperdi Anatoli Nesmiani sõnul näitab selline nafta hinna langus, et OPEC+ riikide kartellipoliitika on läbi kukkunud, kus tootmismahtu vähendades üritati nafta hind tõsta neile sobiva tasemeni. Nesmiani sõnul on aga sellisest tegevust suurimad võitjad olnud hoopis USA ja Kanada, kes nopivad piltlikult öeldes osade OPEC+ riikide kasvatatud viljasid (Venemaad see ei puuduta, nad ei ole kunagi kokkulepetest OPEC+ pidanud ja tootnud nii palju, kui on suutnud) ning kui nüüd on veel hind ka alla tulnud, võib tekkida hetk, kus OPEC+ riigid soovivad kasvatada tulusid ning suurendavad seetõttu tootmist, mis võib omakorda nafta hinna kukutada mingiks madalale ning see lööb omakorda väga valusalt Venemaad, kelle jaoks on energiakandjate müügist saadavad tulud väga olulised.
Aga ka praegune langenud nafta hind vähendab Venemaa tulusid ning ei ole ka ette näha, et Hiinas lähiajal väheneks elektriautode müük, pigem vastupidi, selles osas toimub juba ületootmine, mistõttu väidetavalt on 29% Hiina elektriautode tootjatest kahjumis ning olude sunnil müüakse elektriautosid järjest odavamalt, mis aga pikemas perspektiivis vähendab survet naftatoodete kasutamise kasvuks Hiinas.
Täna öösel läksid Venemaal Jamali Neentsi autonoomses ringkonnas asuva Nojabrski lennuvälja territooriumile 13-aastane ja 14-aastane poiss ning nad panid põlema seal asunud helikopteri Mi-8. Poiste sõnul oli neile lubatud selle töö eduka läbiviimise eest 5 miljonit rubla ning varem olevat nad juba saanud 30000 rubla ühe mobiiliside masti kahjustamise eest. Helikopteri süütamise käigus sai üks poistest tõsiseid põletushaavasid, helikopterist endast jäi terveks ainult selle sabaosa. Sõda ei käi ainult rindel, vaid ka sotsiaalvõrgustike vahendusel ning kasutavad seda võimalust mõlemad pooled.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülelolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
