Pekhno toob välja, et Venemaa armee kasutab rünnakutel järjest vähem soomustehnikat ning meedias sai palju vastukaja Venemaa üksuste rünnak Pokrovski suunal, kus kogu kolonn koosnes eranditult tsiviilsõidukitest ning Ukraina armee prioriteediks sai kolonnis masin, millest lehvitati punalippu. Kogu selline kolonn hävitati lõpuks, aga et nn maailma teine armee üldse sõja kolmanda aasta lõpupoole niimoodi ründab, on rohkem kui kõnekas.
Sealtsamast Pokrovski suunalt on ka Ukraina sõjaväelaste kommentaarid, et jah, Venemaa ründab nüüd peamiselt jalaväega ning nad ei otsi Ukraina sõjaväelastega lahingukontakti, vaid pigem eelistavad välja selgitada Ukraina sõjaväelaste positsioonid eesliinil ja siis minna läbi nende vahelt, sest Ukrainal napib seal rindelõigus elavjõudu ning paljuski tänu sellele on veel Venemaa suutnud edeneda, aga et kaotused on Venemaa jalaväel väga suured, siis järjest keerulisem on neil roteerida sinna värskeid üksusi asemele ning toimuvad see pigem teiste rinnete arvelt, kus seeläbi väheneb Venemaa armee võimekus suuremaid pealetunge läbi viia.
Ukraina sõjaväelase Kirill Sazonovi sõnul suudaks Ukraina Pokrovskit hoida väga pikalt, kui Venemaa üritaks seda lauprünnakutega ära võtta nagu Bahmutit omal ajal. Tema sõnul proovisid Venemaa üksused seetõttu linnast mööduda lõuna ja põhja poolt, et lõpuks tekitada olukord, kus Ukraina on sunnitud linna maha jätma, aga linnast põhja poolt möödaliikumine takerdus juba tükk aega tagasi ning viimasel ajal on selgelt aeglustunud ka lõuna poolt edasiliikumine.
Teistel suundadelt Venemaa üksuste Pokrovski suunda toomine annab omakorda võimaluse Ukraina armeele vasturünnakute tegemiseks ning nende rünnakutega näidatakse vastasele, et mingi rindelõigu nõrgenemine on ukrainlastele teada ning seal ka rünnatakse. Kui Venemaa armeel oleks palju elavjõudu reservis, ei oleks neil probleeme nii rinde hoidmise kui ründamisega, Ukraina vasturünnakud näitavad nende haavatavuse kasvu.
Nii ründasid Ukraina üksused Zaporižžja suunal Kamenski põhjosast üle jõe ning liikusid väidetavalt lõuna poole kuni 850 meetrit. Sealt kaudu on lühim tee põhja pool asuva Zaporižžjani ja selle suuna kontekstis oli veel natuke aega tagasi omajagu ärevaid jutte stiilis, et Venemaa armeel on seal suured jõud ning varsti liiguvad suurlinnani välja. Sazonovi sõnul aga oli just sealt suunalt viidud 76. diviisi põhijõud Kurski oblastisse ja nagu näha, siis Ukraina armee kasutas olukorda ära. Venemaa armee peab omakorda nüüd sinna viima täiendavaid jõude, aga paljuski saab see tulla ainult teiste rinnete arvelt.
Kuigi Toretskes on Venemaa armee jätkuvalt aktiivsem pool, siis tegi Azov ka seal eduka vasturünnaku. Sealt rindelõigust on pärit video, mis näitab, kuidas Venemaa sõjaväelased liiguvad rünnakule elektritõuksidega. Linnas ei käi lahingud mitte ainult iga maja pärast, vaid tihtipeale pidid olema ka sama maja erinevad korrused eri poolte valduses. Tähendavad linnalahingud Venemaa armee jaoks äärmiselt aeglast edenemist, mis kohe mitte kuidagi ei sobi kokku nende praeguse püüdega saada enda kontrolli alla võimalikult palju territooriumi. Sama teema on Tšasiv Jaris.
Siverski suunal üritas Venemaa alles hiljuti suurte jõududega pealetungi arendada kolmelt suunalt, väike edu oli neil Bilohorivka suunal, kus nad suutsid Ukraina armee positsioonest mööda liikuda põhja ja lõuna suunas, aga Vassil Pekhno sõnul on nüüd olukord, kus ukrainlased tegid vasturünnaku ning nüüd olevat hoopis Venemaa üksused silmitsi suurte probleemidega.
Harkivi suunal sai Ukraina meedias palju tähelepanu Ukraina armee rünnak Liptsi suunal, mis viidi läbi täielikult ainult droonidega, nii maapealsete kui õhus lendavatega, kusjuures nad tegid omavahel edukat koostööd. Olukorras, kus vastasel on elavjõudu rohkem, tulebki kiirelt arendada tehnoloogilist poolt, et vastase elavjõu ülekaalu efekti vähendada.
Kurski oblastis ründasid Venemaa üksused nädalavahetusel suurte jõududega ning seal rindelõigus kasutasid nad ka soomustehnikat. Venemaa z-kanalite andmetel on Venemaa armee suutnud seal mõnel lõigul natuke edeneda, aga tänahommikuse seisuga kinnitust sellele infole Ukraina poolt mul leida ei õnnestunud.
Küll aga kirjutavad mitmed z-kanalid probleemidest põhjakorealastega, nii olevat z-kanali Kremljovskaja tabakereka andmetel neid surma saanud 20. detsembri seisuga 304 inimest, aga peale seda on see arv veelgi kasvanud. Süüa pidavat nad paremini saama, haiglates ravitakse neid eraldi ja Venemaa sõjaväelaste hinnangul ka paremini. Füüsiline ettevalmistus on neil hea, aga puuduvat arusaamine sõdimisest Ukraina sõjas väljakujunenud reaalsuses, kus enamus surmasid ja haavatasaamisi põhjustavad hoopis droonid.
Nii on olemas video, kus automaadist paaniliselt Ukraina drooni tulistav põhjakorealane laseb selle tetegvuse käigus maha enda kaaslase. Kõige selle juurde käib veel kummaline näitemäng, kus põhjakorealastele on väljastatud dokumendid, mille järgi nad nagu oleksid hoopis Venemaa vähemusrahvaste esindajad. Vajadus kasutada põhjakorealasi näitab ilmekamalt kui miski muu, et Putinil arenevad sündmused nö plaani järgi.
Kurski oblasti korraldas Ukraina armee raketirünnaku Rõlskisse ja kuigi Venemaa propagandamasin üritas seda välja mängida kui USA rakettidega Venemaa tsiviilobjektide ründamist, aga Ukraina poole andmetel tabasid raketid hoonet, kus asus Venemaa 155. brigaadi staap.
Ometi on rindel veel üks piirkond, kus Ukraina armeel on tõsised probleemid ning see on Kurahhove ja Velika Novosilka. Velika Novosilkast lõuna pool on Makarivka asula, mis on Deepstate kaardi andmetel täielikult ümber piiratud ning ajakirjanik Denis Davõdovi andmetel olevat seal piiramisrõngas suurusjärgus 100 Ukraina sõjaväelast, kellel õigeaegselt ei lubatud positsioonidelt lahkuda ning tema sõnul on variante edukaks väljamurdmiseks vähe ning pigem võib oodata magusat pala Venemaa propagandamasinale, kus ümberpiiratud ukrainlased on sunnitud alla andma. Kui ukrainlased isegi üritavad välja murda, tähendaks see Davõdovi hinnangul suuri kaotusi ning kogu see olukord olevat taas näide sellest, kus ei juleta õigeaegselt valusaid otsuseid vastu võtta, sest kardetakse kõrgemal asuvate sõjaväelaste pahameelt.
Kurahhove suunal olevat Venemaa Vassil Pekhno sõnul loobunud suurte jõududega nö lauprünnakutest, selle asemel üritavad nad lõuna poolt Zelenivkast põhja poole liikudes ning Starõi Terni juurest lääne poole liikudes tekitada olukorra, kus suurel alal ümberpiiramise ohtu sattuvad Ukraina üksused oleksid ise sunnitud Kurahhovest lahkuma.
Just selle suunaga on seotud nädalavahetusel toimunud võimas plahvatus Novotšerkasskis, kus tabati Vassil Pekhno andmetel Venemaa 150. diviisi suurt laskemoonaladu, aga just see diviis pidavat tema sõnul tegutsema Kurahhove suunal, nii et kindlasti avaldab see mõju olukorras, kus Venemaa armeel on tõsised probleemid laskemoonaga.
Probleemid on nii tõsised, et Ukraina sõjaväelase Aleksei Kovalenko sõnul on tänasel päeval Venemaa armee poolt kasutatavatest miinipildujamiinidest ja suurtükimürskudest 60% Põhja-Koreas toodetud, ballistiliste rakettide osas olevat nende osa kolmandik. Ilma Põhja-Korea sõjalise abita Venemaa armee tänasel päeval sellisel kujul sõdida ei suudaks ning just selles kontekstis tuleb suunata pilgud Hiina suunas, sest toimub see kõik nende vaikival heakskiidul ehk kui Hiina oleks pannud õigeaegselt asjale veto, oleksid rahuläbirääkimised oluliselt lähemal.
Hiina ei kasutanud oma mõjujõudu seal, kus võinuks, sest mitmete analüütikute arvates ta seda ei soovigi, sest sellisel kujul see sõda neile sobib – Venemaa on nüüd nende vasall, aga arenenud maailm jätkuvalt ostab Hiinas toodetud asju.
Droonid. Mõlemalt poolt kasutatakse järjest rohkem optilise kaabli otsas olevaid droone. Ukraina poole andmetel on Venemaal alustatud selliste droonide masstootmisega ning nüüd olevat need ilmunud lisaks ka Siverski ja Harkivi suunale, aga ka mujale, kus neid varem ei olnud. Kui varasemalt tähendasid Venemaa poolelt masstoodetud rallidroonid Ukraina EW vahendite jaoks kerget saaki, sest droonide juhtimine toimus pea kõik ühe sageduse peal, siis optilise kaabli puhul on hetkel kõige efektiivsem variant üritada sellist drooni käsirelvaga maha võtta, sest ta on natuke aeglasem ning et sellised droonid on kallimad, siis jahitakse nendega ikka eeskätt Ukraina armee tehnikat, mitte aga jalaväelasi.
Lõpuks on selles vallas arengud toimunud Ukraina poolel, Robert „Madjar“ Brovdi laadis üles video (allpool), kus näidatakse selliste droonide kasutamist Ukraina armee poolt olukorras, kus Venemaa soomustehnikani EW tõttu teised droonid välja ei lenda. Optilise kaabli otsas oleva drooni ülesanne ei ole vastase tehnikat hävitada, vaid tänase päeva reaalsuses on esmatähtis muuta töövõimetuks sihtmärgi EW vahendid, peale mida saavad juba nö tööle asuda tavalised rallidroonid, mis takistamatult töötavad siis seal, kus varem oleksid lihtsalt alla kukkunud.
Ukraina armee kontekstis on palju räägitud autonoomsetest droonidest, mis teoorias on toredad ning teatud tingimustes ka toimivad, aga pööret nad lahinguväljal pole siiani suutnud veel tuua, samas kui optilise kaabli otsas olevad droonid on osutunud vägagi efektiivseteks.
Venemaa armee on nüüd analüütik Aleksander Kovalenko andmetel hakanud droonidele paigutama lõhkekehasid, et põhjustada Ukraina sõjaväelastele rohkem vigastusi, nii pannakse rallidroonile üks käsigranaat RGO, tehnika (eeskätt rehvide) ja jalaväe kahjustamiseks aga kuus PFM-1, mida tuntakse ka nn lehekeste all, sest eeskätt on nad mõeldud vastase jalaväele vigastuste tekitamiseks.
Ukraina elektroonikaeksperti Serhii „Flash“ Beskrestnõi sõnul EW vahenditega Venemaa rallidroonidega järjest keerukam võidelda, kui üritatakse maha suruda sagedusi, millega toimub drooni juhtimine, sest neid saab pidevalt muuta ning kõigi sageduste katmine EW-ga on keeruline, pigem tulevat tema sõnul kasutada sama varianti, mida Venemaa armee teeb järjest rohkem ehk siis tuleb suruda maha just neid sagedusi, mille abil toimub videopildi edastamine.
Droonidelt paigaldatud tankitõrjemiinid on osutunud Venemaa armee jaoks nii valusaks, et nüüd on nad olnud sunnitud soomustehnika kasutamisel oma taktikat muutma ehk siis järjest tihedamini on soomuskolonni eesotsas hoopis bagi või ATV, mille juhi ülesandeks on märgata teedel olevaid tankitõrjemiine, sest kolonni eesotsas olevast tankist pidavat nende märkamine olema problemaatiline. Miini leidmisel annab ta sellest märku ja kolonn proovib takistustest mööduda. Loomulikult on kergsõiduki juht suures ohus, aga kui muid variante järgi pole, tuleb seda kasutada.
Viktor Orban ütles intervjuus M1-le, et Venemaa positsioon tugevnevat Ukrainas iga päev ning et Euroopa olevat selles sõjas kaotamas. Seda intervjuud kommenteeris Venemaa majandusanalüütik Anatoli Nesmian, kelle sõnul on sõjas olnud siiani kaks suurt võitjat ja kaks kaotajat. Tema sõnul on nii Venemaa kui Ukraina kaotajate poolel, suurim võitja on aga Hiina, kelle jaoks Venemaa on nüüd vasall, aga ka Euroopal on asjad hästi, sest Venemaa jookseb sõna otseses mõttes sõjalisest võimekusest tühjaks kujul, kus Euroopa riikide sõjaväelased ei pea konfliktis osalema, küll aga saavad eurooplased nüüd impulsi nii NATO tugevdamisele kui ka sõjaliselt uute tipptehnoloogiate väljaarendamisele.
Isegi ukrainlaste EL-i liikumist saab vaadata pikemas perspektiivis Euroopa vaatest kui nende jaoks positiivset arengut, sest vananevas Euroopas on tööinimestest puudus ning ukrainlased on töökas rahvas, kelle jaoks pole üldjuhul probleemiks uues elukohas seal kasutatava keele ära õppimisel.
Täna jäid paljud teemad kajastamata, mistõttu kindlasti teen ülevaate ka kolmapäeval, 25. detsembril. Enda poolt soovin kõigile häid pühi!
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
