Ukrainlaste jaoks kõige probleemsem on hetkel olukord Severodonetski piirkonnas. Kui põhja poolt suudeti Venemaa armee võimalik pealetung Donetsi jõe juures Bilohorovkal peatada, siis lõuna pool Popansa piirkonnas on seisud kehvemad ning Venemaa armee on edenenud Popasnast nii põhja kui lääne suunas (Bahmuti peale). Severodonetski piirkonda varustatakse peamiselt Bahmutist tuleva tee kaudu ning juba tänasel päeval on see Venemaa armee suurtükitule ulatuses. Edasised arengud on antud sõja kontektis raskelt prognoositavad, sest näitas ju ka Kiievi juhtum, et üks asi on omada väegrupeeringut, mille suurus võimaldaks teoorias ümberpiiramise lõpuni viia, aga siin lisandub palju faktoreid, mis võivad oluliselt protsesse mõjutada - vägede motiveeritus, varustatus, vastase kaitsetegevuse efektiivsus. Popasna all olevad Ukrina väeüksused on rasketest kaitselahingutest kurnatud ning kannatada on saanud ka nende raskerelvastus. Lähipäevade kõige olulisem küsimus ongi, et kas nad suudavad Venemaa armee edenemise seal piirkonnas peatada või mitte. Probleemid on ka Venemaa poolel, sest pealetungiv pool kannab kordades suuremaid kaotusi nii tehnikas kui elavjõus. Ka tuleb arvestada sellega, et kättevõidetud terrirooriumi kaitsmisel on vaja päris arvestatavat inimressurssi, aga seda napib.

Harkivi piirkonnas on Venemaa oma väeüksusi oodatult tugevdanud ning Ukraina pool on tegelenud peamiselt kättevõidetud positsioonide kindlustamisega. Olukorras, kus Venemaa armeel on käes pealetungi kõige olulisem hetk, on iga selline jõudude pihustumine miinusmärgiga tegevus, samas on Venemaa jaoks selge, et ukrainlaste võimalik edu nii Vovchanski kui Kupjanski suunal võiks nende jaoks lõppeda Izjumi väegrupeeringu kontestis väga õnnetult. Seda eriti olukorras, kus Izjumi suunalt on lähipäevil oodata Venemaa armee katset liikuda edasi Slovjanski suunal.

Venemaa poolt võib oodata ka katseid rünnata lõuna pool, aga seni käivad seal peamiselt suurtükiduellid.

Relvastus. Selles osas on suuri probleeme mõlemal poolel. Nii kurtsid britid, et kui nad on otsinud üle maailma Ukraina jaoks neile sobivat, nn Venemaa standardite järgi toodetud laskemoona, siis on pea alati Venemaa neist juba ette jõudnud. Nii näiteks ostis Venemaa Iraagist relvastust ja laskemoona, mille nad kunagi sinna ise müüsid. Kuna Türgi on sulgenud läbipääsu sõjalaevadele, siis on Venemaa sellest möödahiilimiseks võtnud sõjaväetehnika vedamiseks kasutusele kaubalaevad, et tuua rasketehnikat Süüriast Sevastoopolisse. Kuuldatavasti olid "tundmatud" lennukid edukalt hävitanud arvestatava osa Latakia (Süüria) sadamasse koondatud Venemaa sõjatehnikast, nii et see Venemaa plaan võis saada tõsise tagasilöögi. Venemaa armeel hakkavad otsa lõppema droonid, mille abil saavad nad suurtükiväe tuld juhtida ning asemele pole sanktsioonide tingimustes neid kuskilt võtta.

Ukraina pool saab küll teistelt riikidelt mitmekülgset relvaabi, aga hetkel pole see piisav selleks, et suurematele vasturünnakutele minna. Raskerelvastusest on reaalset abi hetkel USA, Kanada ja Austraalia poolt antud haubitsatest ning Ida-Euroopa riikidest saadud nõukogude päritolu tankidest, mitmikraketiheitjatest ning iseliikuvsuurtükkidest. Ka on lahingutes erinevad soomustatud transpordivahendid, aga seda kõike kokku on hetkel liiga vähe, et lahinguväljal kaalukaussi Ukraina suunas kallutada. Nii oleks vähem kui saja haubitsa M777 asemele vaja neid suurusjärgus 500, aga sellises koguses pole neid kuskilt võtta. USA ei kiirusta mitmikraketiheitjaid M142 HIMARS Ukrainale andma, põhjendades seda kartusega, et Ukraina võib nendega rünnata Venemaal asuvaid sihtmärke. Oluline muudatus retoorikas, sest veel mitte eriti ammu ei näinud nad selles probleemi. Väidetavalt on USA-st teele asunud sõjalaevad, mis toovad Ukrainale suuremas koguses rasketehnikat, aga selle kohalejõudmine võtab aega.

Portugal andis teada, et nad toetavad Ukrainat kokku 250 miljoni euroga ja selle sees on nii soomustatud transpordivahendid kui raadiojaamad. Väikese riigi kohta arvestatav panus. Poola lubas anda suure koguse MIG-29 "tagavaraosasid" ja relvastust nendele lennukitele, nii et ju siis Ukraina sõjaväelised võlurid suudavad tagavaraosadest kiirelt hävituslennukite arvu kasvatada.

Sõjapidamine on kallis ning kiirelt kasvavad kulud ka Venemaa jaoks, räägitakse juba kuludest suurusjärgus 20 miljardit dollarit kuus. Nimelt on enamus sõduritest palgalised (lepingulised), aga viimase kuu jooksul on lepingutega makstavad töötasud oluliselt tõusnud, lisaks kasvavad kulud seoses sõdurite surmade ja vigastusega. Siiani on energiakandjate müügist saadav raha (eeskätt Euroopast) seda võimaldanud ka teha ning seetõttu on eriti oluline võimalikult kiirelt seda raha hulka vähendada, vähendandes Venemaalt nafta, maagaasi kui ka naftatoodete ostu. Mida kauem saab Venemaa seda sõda heldelt finantseerida, seda pikemaks see venib ja seda kallimaks see kokkuvõttes kogu muu maailma jaoks läheb, sest lisandub ka toidukriisi mõõde (Ukraina vilja väljaveo blokeerimine).

Lõpulõik tuleb Severodonetskist, kus Venemaa põhjustas ukrainlastele palju peavalu oma liikuvmiinipildujaga 2S4 Tulp (Tjulpan). Tegemist on relvaga, mis kasutab 240 mm laskemoona ning üks ühik laskemoona kaalub 134 kilogrammi (lõhkeainet 21 kg) ning selle laskekaugus on maksimaalselt 10 kilomeetrit. Venemaa otsustas selle relva tööst teha telereportaaži ning ukrainlased said tänu sellelel teada liikuvmiinipilduja täpse asukoha ning on olemas ka video, mis näitab tabamuse saanud liikuvmiinipilduja sees oleva laskemoona võimast plahvatust. Ukrainlased tänavad propagandiste, jätkake samas vaimus! ?

Loading Twitter content

An error occurred while retrieving the Tweet. It might have been deleted.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING