Venemaa jätkab väga aktiivset lahingutegevust Kurski oblastis ja Pokrovski-Kurahhove suunal ning sellega seoses kaotas Venemaa armee (Ukraina armee andmetel) üleeile hukkunute ja raskelt haavatutena 1950 sõjaväelast, mis on suurim näit selles sõja jooksul, eile oli vastav arv 1770.
Kurski oblasti tagasivõtmine on Putini jaoks ülimalt oluline enne Trumpi ametisse astumist järgmise aasta 20. jaanuaril ning seetõttu üritab Venemaa armee iga hinna eest selleks ajaks Ukraina armee Kurskist välja suruda. Venemaa armeel on aga pealetungi läbiviimisega seoses suured probleemid, sest teid, mida saaks kasutada praegusel ajal ratastel soomusmasinatega, on seal oblastis vähe.
Ukraina armee juhtkond mõistab Putini kimbatust ja on teada, et kui Venemaa armee peab edu saavutama iga hinnaga, tähendab see Venemaa armee jaoks ka väga suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas. Ukraina armee jaoks on seal piirkonnas kaitsetegevuse organiseerimine oluliselt lihtsam kui lagedatel aladel lõunarindel ja Donbassis, pealegi pommitab Venemaa liugpommidega oma territooriumi ning kõik need pommid jäävad seetõttu Ukraina territooriumile lendamata. Kui Donbassis on Ukraina armeel suur puudus elavjõust, siis väljaande El Pais andmetel Ukraina armeel Kurski oblastis seda probleemi ei olevat, sest rotatsioon toimuvat iga 10 päeva tagant. Piirkonda koondatud Venemaa üksused osaleksid muidu mujal rinnetel, aga nüüd on nad seotud Kurski oblastis.
Viimase nädala jooksul toimuva kolmanda vasturünnakutelaine käigus oli Venemaa armee plaan põhjast ja lääne poolt peale tungida mööda kahte suuremat teed, et välja jõuda Mala Loknjasse ja sellisel juhul oleks piiramisrõngasse sattunud Ukraina üksused, kes asuvad sellest asulast loodes.
Ukraina armee jaoks muutis selline Venemaa rünnakuplaan kaitsetegevuse lihtsamaks, sest võimaldas distantsilt mineerida mõlemad teed ja teede vahetu ümbruse, lisaks on kohale toodud tankitõrjevahendid (ka Stugna, millest on viimasel ajal vähem juttu olnud) ja oma tööd teevad ka rallidroonid.
Ukraina sõjaväelaste sõnul korduvad Venemaa armee rünnakud tuima järjekindlusega – soomusmasinad üritavad suurel kiirusel mööda teed edasi sõita, et siis viia sõjaväelased uutele positsioonidele, peale mida peaks teoorias masinad tagasi sõitma ja tooma samasse kohta uued sõdurid. Kõige rohkem ongi Venemaa armee selliste rünnakute käigus kaotanud soomustehnikat tankimiinide otsa sõites ning meedias kasutatakse selles kontekstis Ukraina armee sõjaväelase, hüüdnimega Kriegsforsher poolt edastatud andmeid. Mees kuulub seal rindelõigus sõdivasse drooniüksusesse ja tema sõnul on alatest 7. novembrist Venemaa armee kaotanud pealetungi käigus videomaterjaliga kinnitatud andmetel 77 soomusmasinat, aga lisaks võib olla ka tehnikat, mille kohta videotõendeid ei ole.
Loodetud edu Venemaa ei ole saavutanud, erinevate allikate info kohaselt võivad nad olla natuke edasi liikunud nii põhja kui lääne poolt, aga kindlasti on see Venemaa armee jaoks ebaõnnestumine ning lisaks kõigele levivad Venemaa z-kanalites videod ebaõnnestunud rünnakutest, kus Venemaa sõjatehnikat hävitatakse lausa kümnetes ühikutes. Kuna antud rünnakute eesmärk on poliitiline, siis suure tõenäosusega Venemaa jätkab selliste hakkliharünnakute läbiviimist ja pole välistatud, et viimases hädas ollakse sunnitud mujalt rinnetelt veel sinna lisavägesid juurde tooma ning see on täpselt see, mida Ukraina armee soovib Kurski operatsiooniga saavutada.
Kurski oblastist suutis aga Venemaa uudisteagentuur TASS toota uudise Gluškovest, kuhu osa elanikke on tagasi pöördunud ja nad olevat leidnud eest kodud, mis olevat Ukraina sõjaväelaste poolt tühjaks varastatud. Probleem Gluškovega on aga see, et sinna pole Ukraina sõjaväelased kunagi jõudnudki ja see uudis ärritas ka Venemaa z-blogijaid, aga Venemaa peavoolumeedia jaoks ei ole ilmselge valeinfo edastamine probleemiks.
Palju keerulisem on Ukraina armee jaoks olukord Kurahhove suunal, kus Venemaa on edenenud Kurahhovest nii põhja kui lõuna poolt. Sõja käik on näidanud, et Ukraina suudab lagedal alal kaitset hoida suuremate asulate juures ning peale Vugledarist taandumist on selliseks asulateks seal piirkonnas Kurahhove ja Velika Novosilka, mis asub Vugledarist loodes. Venemaa armee on jõudnud juba Kurahhove idaosas asuva suvilarajoonini, lõuna poolt on nad liikunud Dalne asulani ja sealt on põhja pool asuva Kurahhoveni neli kilomeetrit.
Kurahhovest põhja pool on ülespaisutatud Vovtša jõgi, millel alguses oli kaks tammi, aga Kurahhove juures olev tamm lõhuti juba suve alguses. Nüüd lasti õhku ka osa tammist, mis asub Starõi Terni juures ning selle teo toimepanemises süüdistavad mõlemad pooled üksteist. Ukraina analüütikute hinnangul tammide lõhkumine ei võimalda Venemaa armeel kuidagi lihtsamini põhja poolt üle veehoidla Kurahhovesse tulla, küll aga võib kujunenud olukorda vaadata mõlema poole perspektiivist nii, et nüüd on Venemaa armeel keerulisem allavoolu Vovtša jõge ületada ja jõuda nii maanteeni nr. 15, mis viib Kurahhovesse, aga samas on ka Ukraina armeel keerulisem vajadusel oma taganevaid üksusi maanteeni viia. Venemaa armee liikumine Dalnesse on ohusignaaliks ka Ukraina üksustele, kes on kaitses sellest asulast lõuna pool.
Kurahhovest loodes on hall ala laienenud Sontsivkasse ning kui Venemaa armeel õnnestuks asula ära võtta ja liikuda lõuna poole, oleks Ukraina armee kiirkorras sunnitud taanduma ka veehoidlast põhja pool olevatelt aladelt. Ukraina jaoks on seal rindelõigus olukord väga keeruline, olukord halveneb iga päevaga ning suure tõenäosusega ollakse lõpuks sunnitud liikuma lääne poole.
Palju on ka räägitud Venemaa võimalikust pealetungist Zaporižžja oblastis ning Ukraina sotsiaalmeedias on omajagu paanikat, et Venemaa armee võib jõuda varti Zaporižžja linnani.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on aga Venemaa armeel vahetult linna suunal nii vähe üksuseid, et nendega suuremat pealetungi ei arenda. Pekhno ei välistanud, et Venemaa võib üritada pealetungi Robotinest põhja poole (nn Orihhivi suund) või Guljapolje suunal, aga Venemaa armee viimase aja tiibrünnakute taktika kasutamist silmas pidades peab Pekhno tõenäolisemaks hoopis Venemaa katseid minna rünnakule Velika Novosilovkast lääne poolt, Rivnopili juurest suunaga põhja poole, et edu korral tekitada olukord, kus Ukraina armee on sunnitud ise Velika Novosilivka maha jätma.
Kuigi Venemaa peamine eesmärk on enda kontrolli alla saada Donetski oblast, siis põhja pool on Kramatorski-Slovjanski piirkonnas palju suuri asulaid, mille äravõtmisele kuluks praeguse edasiliikumise tempo kohaselt tiheda asustusega piirkondades aastaid ja eks väga suureks väljakutseks saab Venemaa armee jaoks ka Pokrovsk kui arvestava suurusega linn, mida Ukraina armee suudab edukalt kaitsta pika aja jooksul. Pokrovski suunalt ka selline uudis, et Venemaa kasutas Selidove juures trofeena saadud jalaväe lahingumasinat Bradley.
Kremljovsjaka tabakerka andmetel on Venemaa armeele antud käsk lähema kahe kuu jooksul iga hinna eest saada enda kontrolli alla võimalikult suur territoorium ning Venemaa poolt olevat lahingusse saadetud seetõttu sisuliselt kõik reservid. Z-kanali andmetel loodavad Venemaa sõjaväelased, et saavad Kurski oblastis asuva Sudža enda kontrolli alla juba novembri lõpuks, aga viimased arengud lahinguväljal seda optimismi eriti ei toeta. Üksustes on suur puudus nii elavjõust kui tehnikast ning z-kanali andmetel on hea ainult see, et Ukraina armeel ei ole hetkel jõudu ära kasutada olukorda, kus teatud rindelõikudes on Venemaa armeel elavjõuga probleeme.
Väga suurte kaotustega seoses kirjutas z-propagandist Anastassija Kaševarova, et kui sõja alguses oli jalaväelased Venemaa armee eliit, siis sõja praeguses faasis on sõnast „jalaväelane“ saanud vaat et sõimusõna, lisaks tähendab see kiiret surma, propagandisti andmetel ei kesta selliste sõjaväelaste elu rindel tavaliselt rohkem kui kuu aega, kui sind saadetakse jalaväelasena rünnakule, see on tihtipeale surmanuhtlusega võrreldav karistus ning piisavat vähimastki eksimusest, kui komandör võib kiirelt sellise surmaotsuse vastu võtta.
Kaševarova tõi veel lisaks välja majandusliku aspekti – riik sõlmib lepingu ja sõduri surma korral kulub sõltuvalt lepingu sõlmimise piirkonnast sõjaväelase peale 6-12 miljonit rubla olukorras, kus sõjaväelase elu rindel kestab seal kahe nädala ringis. Venemaa osades piirkondades läheb lepingute sõlmimisel antavate tasude peale kuni veerand eelarve sellest osast, kuskohast muidu saaksid palgalisa näiteks arstid ja õpetajad.
Kaševarovale aga oponeerisid mõned z-blogijad. Glockmeister meenutas lahinguid Bahmuti pärast, kus wagnerlastel oli moodustatud eraldi üksus nimega Ambrella (ingliskeelsest sõnast umbrella ehk vihmavari), kuhu kuulusid need, kes erinevatel põhjustel teisega koos ei saanud teenida – kelle oli AIDS, kellel viimase staadiumi vähk, kellel C-tüüpi hepatiit jne. Glockmeisteri sõnul oli Ambrellal selge ülesanne – välja selgitada ukrainlaste laskepositsioonid. Lahingu alguses saadeti nad välja komandöri sõnade saatel „Ambrella – edasi! Sure nagu mees!“ ning läks kolm sõjaväelast, nad lasti maha, järgmised lasti maha, siis järgmised, kuni ukrainlaste kaitsepositsioonid olid teada, millele juhiti tuli ja alles peale seda läksid lahingusse nö tõelised jalaväelased.
Nüüd aga on kujunenud olukord, et selline nö odav kahuriliha on otsas, alguses olid selles rollis nn rahvavabariikidest mobiliseeritud, peale seda eksvangid, alguses haiged, aga hiljem ka terved ning nüüd ollakse Venemaa z-blogijate sõnul jõutud olukorda, kus lahinguväljal on vaja edu saavutada, aga selleks tuleb kasutada varem juba edu toonud lahendust, kus osad peavad märklauaks olema, et vastase laskepositsioonid kindlaks teha. Venemaa riigiduuma saadik Borodai rääkis just selles kontekstis nö liigsetest inimestest, kellele antakse raha ja kes peavadki tema sõnul selle eest kiirelt surema ja Glockmeistri sõnul on see ainuke variant, kuidas Venemaa armee suudab selles sõjas edu saavutada.
Väga suured probleemid on ka Ukraina armees, peamiselt elavjõuga, aga palju nurinat olnud ka osade üksuste juhtimise osas. Ukraina sotsiaalmeedia superstaar Serhii Sternenko (ta Youtube kanalil on 2 miljonit jälgijat) tegi armee juhtimise osas kriitikat, peale mida väidetavalt kindral Sõrskoi olevat andnud käsu kutsuda Sternenko sõjaväekohuslasena selleks ette nähtud kohta, aga et Sternenko ei olevat seda teinud, siis levis Ukraina meedias info, et mees on kuulutatud tagaotsitavaks.
Sternenko sõnul tekkis probleem sellest, et ta oli arvele võetud Odessas, aga reaalses elus juba tükk aega varem mujale läinud elama ja ka teavitanud sellest korrektselt ametivõime. Info Sternenko tagaotsimisest tekitas Ukraina armees ja ühiskonnas suurt vastukaja, sest mees on oma kampaaniate läbi Ukraina armee suurim erasektori kaudu tulnud rallidroonidega varustaja, tema teened oma kodumaa ees on hindamatud, lisaks on tegemist tõelise oma riigi patrioodiga, kes talle omasel iroonilisel-sarkastilisel moel iga päev oma ülevaadet Youtubes teeb. Presidendi administratsioonis tunti nö kärsahaisu ja olukorra klaarimiseks korraldati meediaüritus, kus mitmed blogijad kohtusid kindraliga ja nad arutasid, mida saaks üheskoos tulevikus paremini teha. Minu enda hinnangul igati mõistlik lahendus.
Venemaa armee on taas hakanud hoogsalt liugpomme oma territooriumile viskama, nii kukkus 11. novembril lausa kolm liugpommi Belgorodi oblastisse, eks seegi näitab, et seal piirkonnas on oluliselt rohkem hakatud liugpomme viskama … Kurski oblasti suunas. Venemaa pommitab Venemaa territooriumi, kes oleks osanud seda sõja alguses arvata, et kunagi asjad võivad selleni areneda.
Venemaal jõudis lõpuni palju vastukaja tekitanud kohtuprotsess, kus 68-aastane pediaater (lastearst) Nadežda Bujanova mõisteti ASTRA andmetel 5,5 aastaks vangi. Sündmused said alguse aasta alguses, kui Anastassija Kinšina läks oma 7-aastase pojaga lastearsti vastuvõtule, kus arst oli teinud märkuse poisi ebaviisaka käitumise kohta, peale mida Kinšina ütles, et tema laste isa hukkus sõjas ja see on mõjutanud poisi käitumist. Sealt edasi läheb segaseks, sest ei ole mitte ühtegi tunnistust peale Kinšini väidete, et arsti sõnul olevat Ukraina armee sõduritel õigus sõjas Venemaa sõjaväelasi tappa.
Väga karm kohtuotsus ongi märkimisväärne selles osas, et arsti selgitusi ei peetud kohtu poolt millekski, oli nö sõna-sõna vastu olukord, kus teenekas arst mõisteti süüdi lihtsalt patsiendi pealekaebuse peale. Peale kohtuotsust aga sai kohtuotsuse teinud kohtunik Putini ukaasiga ametikõrgendust. Ei ole vist selles kontekstis liigne lisada, et Venemaal on puudu hetkel kümneid tuhandeid arste, aga terrorirežiimidele on alati nö näidisprotsessid meeldinud ja lastearst sobis sellesse rolli veel seetõttu eriti hästi, et ta oli sündinud Lvivis ja Venemaale läks ta tööle alles 1995. aastal, kui alguses liikus Kaug-Idasse.
Venemaa kohtusüsteem on poliitiline ja repressiivne, nii on seal süüdimõistvate kohtuotsuste protsent väidetavalt tõusnud juba 98 juurde, aga Venemaa ajalugu näitab, et asjad saavad selles osas veel palju hullemaks minna.
Peterburis jäi aga kohtusüsteemi hammasrataste vahele ajakirjanik Nevzorovi ämm, kes on ka Leningradi blokaadi üle elanud. Nimelt süüdistatakse BRIEFLY andmetel Nevzorovit ja tema abikaasat ekstremistlikku ühendusse kuulumises ja seetõttu arestiti korter, mille abielupaar oli enne riigist lahkumist ämma omandisse andnud. Venemaa liigub järjest enam stalinismi suunas ja selles on oma loogika, sest diktatuurid saavad aja jooksul ainult jõhkramaks muutuda, see on diktatuuri olemuses.
