Meedias avaldati video, kus tunti ära inimene, kes rääkis, et nad on Venemaa Vabatahtliku Korpuse liikmed (edaspidi tekstis VVK). Jutt siis Denis Kapustinist, kes oli enne sõda tuntud Venemaal kui paremäärmuslane, aga ta enda sõnade järgi oli tal sõja ajal tekkinud tahtmine hakata võitlema Putini vastu ja tema initsiatiivil olevatki loodud VVK. Conflict Intelligent Team’i liige Ruslan Leviev on mitmel korral varem rääkinud VVK-st sellest võtmes, et kui grusiinidest, tšetšeenidest, valgevenelastest ja teistest välismaalt tulnud võitlejatest on olemas foto- ja videotõestused lahingolukordadest ja on ka teated hukkunutest, siis VVK-d ei ole keegi lahingutes näinud ja pole teateid hukkunutest, kuigi Ukraina armee räägib sellest üksusest palju. Nüüd siis ilmus see üksus esmakordselt pildile ja pole midagi öelda, oma töö tegid nad ära kiirelt ja hästi – tulid, tegid videod ja lahkusid takistamatult. Pigem on see suur häbiplekk Venemaa jaoks, sest selgus, et hoolimata mobilisatsiooni läbiviimisest ja suurtest kaitserajatiste ehitamisest on reaalses elus piir sisuliselt kaitseta. Ukraina huvi võiks olla sundida Venemaad oma üksusi hajutama kogu põhjapiiri ulatuses, nii on Venemaal veelgi vähem võimalusi mingigi arvestavava löögirusika loomiseks. Reaalses elus Venemaal puuduvad tänasel päeval teha midagi teisiti kui siiani on tehtud, et selle aktsiooni eest nö kätte maksta, ikka needsamad elumajade pommitamised rakettidega S-300. Võimalik on suurema raketirünnaku korraldamine, aga elu on näidanud, et kogu Venemaa ülikallis kampaania Ukraina kriitilise tähtsusega taristu hävitamiseks on läbi kukkunud ja uus võimalik rünnak ei muudaks selles osas midagi. Lisaks olevat Ukrainasse toodud nii palju elektrigeneraatorid, et nende koguvõimus olevat samas suurusjärgus ühe aatomielektrijaama bloki omaga.
Venemaa meedias on vaat et paanilise meeleolu põhjustanud droonirünnakud ning eile toimus märkimisväärne plahvatus Moskva lähistel Kolomnos. Pealtnägijate sõnul oli kuulda olnud spetsiifilist vilinat ja arvestades ka päris korralikku toimunud plahvatust, võib arvata, et seekord oli tegu reaktiivmootori jõul lendava Tu-141-ga. Võib mõelda, et odavate nö lendavate mopeedidega testiti Venemaa õhukaitset Moskva suunal ja nüüd lasti sinna suunda nende järel sisuliselt tiibrakett.
Järje sai ka Venemaa juhtimis- ja luurelennuki A-50Y ründamine Minski lähedal. BYPOL-i esindaja Aleksandr Azarovi sõnul avaldasid nad meedias video, kus on näha väikese laiatarbedrooni lendamist lennuki juurde, sellel maandumist ja veel lendamist. Täna teadaolevalt oli droonidel (kokku kaks) lõhkeainet kummalgi 200 grammi ja lisaks metallitükid, mis plahvatusel vigastaksid tehnikat. Azarovi sõnul Valgevene õhukaitsesüsteemid neid ei suutnud avastada ning lennuki radariosa sai nii palju kahjustusi, et lennuk viidi Taganrogi remonti. Tegemist siis Valgevene partisanidega, kes näitasid, et ka väga vähesega saab korda saata suuri asju, sest päris mitmedki eksperdid on avaldanud arvamust, et tänu lennuki vigastamisele jättis Venemaa planeeritud raketirünnaku ära.
Lahingutegevus. Kõige raskemad lahingud toimuvad Bahmuti pärast ja sealt on hakanud tulema signaale, et Ukraina võib tõsiselt kaaluda linnast taandumist. Kuigi Ukraina armee poolt tuleb juttu, justkui olevat võitluses Bahmuti pärast inimkaotuste suhe jätkuvalt 7:1 nö Venemaa kasuks, siis nii pilk kaardile kui ka kohapeal olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole asja nii roosilised. Venemaa üksused on lähenenud nii põhjast kui lõunast ning kitsama koha pealt on seal Ukraina käes oleva maa-ala laius neli kilomeetrit ehk siis Venemaa saab linna kogu ulatuses tulistada kolmest suunast ehk siis ukrainlaste kaotused kaitses olles vältimatult kasvavad.
Suurte kaotuste hinnaga võib linna veel tükk aega enda käes hoida, aga Ukraina jaoks on kõige olulisem oma mehi hoida. Ukrainast tulnud info kohaselt viidi Bahmutist ära droonide üksus, mille esindaja Madjar esines pidevalt meedias, Venemaa z-kanalite info kohaselt on linna rajoonidest hakatud ära viima ka välisvõitlejatest üksusi (peamiselt grusiinid ja tšetšeenid), aga seda infot on keeruline kontrollida. Samas on Venemaa edenemist hakanud Ukraina armee majori Maksim Žorini (hüüdnimega „Stone“) sõnul pärssima rasputitsa ehk nende rasketehnika ei saa enam endises mahus toetada pealetunge, aga eks pehme pinnas segab ka ukrainlasi. Et linna enda käes hoida, peaks Ukraina suutma nii põhjas kui lõunas Venemaa üksusi tagasi suruda, aga see on keeruline, sest Venemaa on sinna küllaltki kitsale lõigule kogunud arvestatavad jõud ja neil on seal ka reserve.
Küllaltki aktiivsed lahingud toimuvad ka Avdiijvka ja Marjiinka pärast, kus Venemaa poolt võitlevad peamiselt nn rahvavabariikide üksused. Ukrainlaste sõnul on neid aidanud Bahmuti kaitsjad, sest Venemaa on just sinna viinud oma põhilised jõud hetkel, aga see annab ukrainlaste jaoks natuke rohkem nö hingamisruumi teistes kohtades.
Luganski oblastis suutsid ukrainlased natuke edeneda Kreminna lähistel Žitlivka suunas, aga nii Kreminna kui Bilohorovka olukorda on ukrainlased kommenteerinud nii, et mõlemalt poolt on mineeritud nii suured maa-alad, et väga raske on kujunenud olukorras kummalgi poolel lähiajal suuremat edenemist oodata. Sergei Gaidai sõnul üritas Venemaa alguses Kreminnast lääne suunas liikuda rasketehnikaga, siis väikeste jalaväegruppidega ja nüüd üritavad nad jalavälaste ja rasketehnikaga.
Lõuna-Ukrainas steppides kuivab kevadel maa kiirelt ja võib arvata, et märtsi teises pooles võib lahingute raskuskese nihkuda sinna. Sellega seoses võib välja tuua Aleksei Arestovitši info, mille järgi on Bahmutis kaitselahingute raskust kandmas eeskätt territoriaalkaitse, rahvuskaart ja piirivalvurid, et Ukrainal oleks võimalik ette valmistada uusi brigaade kevadise suurpealetungi läbiviimiseks.
Venemaa armeel on kasvavad probleemid tšmobikutega, kes järjest ja järjest teevad videopöördumisi Putini poole, kus nad kurdavad oma rasket saatust – et kuidas neile olla lubatud, et teie eesliinile ei lähe, olete kaitses teises või kolmandas liinis või kontrollpunktides, aga tegelikkuses saadetakse nad kõige kuumematesse kohtadesse. Tüüpiliselt tšmobikud väljaõppe ajal hommikuti viilisid ja õhtuti tinutasid ning isegi kui nad paberi peal on paarikuulise väljaõppe läbinud, siis reaalses lahingutegevuses neid kauaks ei jagu. Kuna vangid on otsakorral ja nn rahvavabariikide mobiliseeritud ka, siis ei ole inimesi, keda saaks sundida nö inimvalli taktikat läbi viima. Venemaa meedias räägitakse täiesti avalikult, et tšmobikute taha oleks vaja panna mahalaskekomandod nagu olid teises maailmasõjas ja nagu olid wagnerlastest vangidel, tšmobikute selja taga on hetkel ainult SORB üksused (Rusgvardia eriüksksused), kes püüavad küll rindel tagasi tulnud sõdurid kinni, aga ei rohkemat. Tšmobikute motivatsioon pidavat olema miinusmärgiga ja keeruline on ka näha, et see lähiajal tõusta võiks.
Venemaa majandus. Krasnojarskis toimunud majandusfoorumil esines Oleg Deripaška, Venemaa üks rikkamaid inimesi enne sõda ning jutt oli üllatavalt avameelne ja majanduslikust loogikast kantud. Deripaška sõnul tuleb Venemaal arvestada sellega, et praeguste protsesside jätkudes on riigil selle aasta lõpuks raha otsas ning et kuidagigi edaspidi hakkama saada, tuleks poole võrra vähendada nii ametnike kui jõustruktuuride töötajate arvu. Väga julge avaldus, sest diktatuurid püsivad tänapäeval peamiselt seetõttu, et julgeolekutöötajaid on palju ja nad on hästi kinni maksud ning selles osas pole Venemaa erandiks. Minu jaoks oli kõnekam Deripaška jutus aga see, et tema sõnul ei saa Venemaal olla muud tulevikku kui korraliku konkurentsiga turumajandus ning lisaks on vaja nii välisinvesteeringuid kui lääne tehnoloogiaid ja ka stabiilset õigussüsteemi. Omalt poolt lisan, et ei Venemaa metallurgia ega energiakandjate tootmine ei saa ilma ligipääsuta lääne tehnoloogiatele ja seadmetele pikalt toimida, sest need tööstused suures osas nendel põhinevadki. Seega mõistuse häält oli korra kuulda, aga olukorra muutmine tähendaks Putini jaoks Ukrainast lahkumist koos kaotuse tunnistamisega, aga hetkel pole ta selleks veel valmis.
Peterburis, Wagneri keskuses avati Mediazona andmetel noorteklubi "Wagnerjonok", kus klubi liikmed saavad kohtuda nii blogijate, poliitikute kui sõjast osavõtnutega. Viimasel nende üritusel osales kakskümmend noort, kes said selleks loa tundidest puududa. Neile esines sõjaväelane Viktor Šmarkovski, kes enda sõnul kiirgab deltalaineid. Kommentaarid on liigsed.
Lõpetan täna aga natuke teisiti. Nimelt on mulle aja jooksul kirjutatud mitmetest riikidest, kus minu tekste loetakse ja nüüd on mul plaan ka need riigid nö ära kaardistada. Selleks palun kirjutage kas Facebook kommentaaride osasse või saatke meil aadressil teet.kalmus ät gmail punkt com, kus on riik, kuskohas te neid ülevaateid loete. Tänud juba ette!
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
