Ukraina sõjaväelane Tšassiv Jari lähedal
Ööl vastu 16. juulit lendas üks Shahed-tüüpi droon üle Valgevene Ukrainasse, viibides Valgevene õhuruumis suurusjärgus 50 kilomeetrit ja lennates Valgevene territooriumi kohal 60 kilomeetrit. Samal ööl lendas teine Shahed-tüüpi droon taas pikalt Valgevene kohal. Eile hommikul aga toimus tõeliselt kummaline lugu, kus Ukrainast, Žitomiri oblastist lendas kell 8:40 hommikul Shahed-tüüpi droon otse põhja poole Valgevenesse 120 kilomeetrit ja plahvatas Gomeli oblastis Oktjabrski rajoonis. Valgevene armee oli häire tõttu õhku tõstnud nii sõjalennuki Su-30 kui helikopteri Mi-24.
Kokku on seega viimastel päevadel Valgevene õhuruumis lennanud neli Shahed-tüüpi drooni, Valgevene on andnud häire, aga samas pole neid droone alla tulistanud. Hetkel on õnnestunud antud teemal lugeda kahte võimalikku versiooni toimunu kohta. Üks on Putini teadlik jõunäitamine Lukašenkale (kolme esimese juhtumi osas) ja teine on Ukraina poolt tehnoloogiliselt drooni navigatsiooniprotsessi sekkumine kujul, kus droon hakkab lendama uute koordinaatide suunas. Lähipäevad loodetavasti annavad lisainformatsiooni toimunu mõistmiseks.
Olukord rinnetel. Alustan seekord Hersoni rindelt. Krõnki osas oli viimasel ajal informatsiooniline vaikus. Venemaa poolelt väitsid sõjaväelased, et nemad pole enam mitu nädalat Krõnkit rünnanud ja nende andmetel ei tohiks ukrainlasi seal enam eriti alles olla. Lõplikku seisukohta ei tahtnud nad võtta, sest jätkuvalt on madalatel kõrgustel Krõnkis kontroll Ukraina droonide käes ning ukrainlaste käes olnud ala on hall ala, kuhu Venemaa armee sõjaväelased ei lähe, sest neil puudub selleks vajadus.
Eile edastas Ukraina infoportaal LIGA.net viitega infole Ukraina kindralstaabile, et ukrainlased on Krõnkist lahkunud ja mitmeid kuid väldanud operatsioon on seega lõppenud. Lahkumise põhjusena tuuakse välja, et kõik hooned olid hävitatud ja seetõttu oli kaitsepositsioone keeruline hoida. Mitmes kohas olid ukrainlased sügavale maa sisse kaevunud, aga seoses pideva pommitamise ja järjest keerulisema logistikaga ei olnud mõistlik enam positsioone sellisel kujul hoida, sest kogu selle Dnepri vasakkalda hoidmise hind oli inimeludes juba siiani kõrge ning mingit lootust olukorra muutusele ei olnud.
Kogu seda operatsiooni võib hinnata mitmeti, aga osade sõjaliste ekspertide kriitika puudutab just eeskätt viimaseid kuid, kui oli selge, et suuremat sillapead ei õnnestu luua. Kas siis oli oma parimate võitlejate kaotamine sellisel kujul õigustatud, eriti olukorras, kus Venemaa lõpetas lauprünnakute läbiviimise ja pommitas ukrainlaste positsioone suurtükkidest ja liugpommidega?
Positiivsema poole peale saab Ukraina poolelt kanda Dnepri vasakkaldal (idakaldal) eri väeliikide koostöö arendamise, kus luuredroonid seoti efektiivselt ühte süsteemi nii rallidroonide, suurtükkide, mitmikraketiheitjate kui tankidega, kes kõrgemalt paremkaldalt (läänekaldal) tuld andsid. Ukrainlaste sõnul jätkavad nende droonid täpselt samamoodi kui varem oma tööd Dnepri vasakkaldal.
Hersoni okupeeritud territooriumi täitevvõimu esindaja Vladimir Saldo kirjutas z-kanali „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andmetel alla määrusele, mille järgi kehtestatakse Hersoni vasakkaldalt 15 kilomeetri ulatuses liikumispiirangud tsiviilelanikele. Piirkonda liikumiseks tuleb taotleda eriluba. Kahhovka rajoonis pidi uus liikumisrežiim hakkama kehtima 1. augustist ning alates 1. septembrist kogu jõe vasakkalda ulatuses, mis jääb okupeeritud Hersoni oblasti territooriumile. Venemaa sõjaväelased üritavad mõistatada sellise otsuse tagamaid. Nad on rääkinud selles kontekstis isegi kindral-polkovnik Mihhail Teplinski ideest Kahhovkast ülesvoolu hakata Dneprit forsseerima, aga see on nende poolt julge spekulatsioon.
Aga antud teemale tuleb ka omamoodi Vene huumori võtmes uudis lisaks. Nimelt keelas Saldo alkoholi tarbimise Dnepri vasakkaldal 15 kilomeetri raadiuses jõest. Puänt on selgituses, et mis on alkohoolne jook. Nimelt ei puuduta see „kergeid“ alkohoolseid jooke, nagu õlu, siider ja mõdu. Sõduritepoolse alkoholi liigtarbimisega hädas olevate Venemaa ohvitseride sõnul on see määrus arusaamatu, sest kangest õllest võib samamoodi ennast purju juua. Või siis ostavad sõdurid kuskil samakat ja tee sa siis tagantjärgi selgeks, et see ei olnud „kerge“ alkohoolne jook.
Harkivi rindel on erinevate allikate kohaselt Ukraina väed natuke edasi liikunud Vovtšanskis, mistõttu on tööstuskompleksis olevate Venemaa sõjaväelaste olukord järjest keerulisem. Aga ometi ei saa ikka veel selles kontekstis rääkida täielikult ümberpiiramisest. Ümberpiiramist aga kardavad Venemaa sõjaväelased kõige rohkem ning suure tõenäosusega saadavad nad lähimal ajal sinna abivägesid.
Harkivi suunalt on ka video, mis näitab, kuidas päise päeva ajal laadivad ukrainlased veoautolt laskemoona maha, neid jälgib Venemaa luuredroon ja sellele järgneb ründedrooni rünnak. Ukrainas on olemas pisikesed ja odavad seadmed, mis näitavad õhus olevaid droone lausa tüübi kaupa, kui need sidet peavad, ning mahalaadimise juures oleks nad avastanud ka Venemaa luuredrooni lähedal olemise. Midagi sellist aga ei toimunud ja tulemus oli kahjuks pehmelt öeldes ebameeldiv.
Ukrainalased ei kipu ka oma vigadest õppima (seal piirkonnas pole see esimene sarnane rünnak) ning see on juba keeruline juhtum. Seda enam, et Donbassis on laskemoonast nappus ka seetõttu, et just Harkivi suund on Ukraina väejuhatuse jaoks hetkel prioriteet, aga seal lendab see vastu taevast oma hooletuse tõttu.
Donbassis toimusid kõige huvitavamad sündmused Nju-Jorkis. Eelmises ülevaates kirjutatud maa-aluste tunnelite kasutamise kontekstis lisaksin, et Donbass on vana tööstuspiirkond, kus on palju maa-alused kommunikatsiooni- ja kanalisatsioonivõrke. Ikka kipuvad ukrainlased kahtlema Venemaa sõdurite võimes ka esmapilgul ebainimlikes tingimustes mööda neid torusid edasi liikuda. Eile aga tegid ukrainlased lääne poolt eduka vasturünnaku, mistõttu jäi Venemaa üksuste kätte ainult väike osa asulast. Pole välistatud, et lähiajal nad eraldatakse lõuna pool olevatest üksustest.
Pokrovski suunal toimusid jätkuvalt kõige ägedamad lahingud, aga Venemaa sõdurite andmetel on piirkonnas valitsev kuumus vähendanud nende edenemise kiirust, sest konditsioneerita soomusmasinates ei pidavat olema päevasel ajal füüsiliselt võimalik olla. Samas jala rünnakule minnes on esiteks edasiliikumine aeglane ja teiseks on õhus Ukraina droonid.
Ometi oli ka sellises olukorras Venemaa armeel väike edenemine Otšeretinest loodes, Lozuvatske asulani. Avdijivkast lääne pool oleva Jasnobrodivka juures leidsid ukrainlased maapinnalt lõhkemata liugpommi ja nad panid droonide abil liugpommi plahvatama hetkel, kui sellele lähenesid Venemaa sõdurid.
Luhanski rindel suutsid Azovi võitlejad natuke edasi liikuda Serebrjanski metsades (või õigemini kohas, mida varem tunti piirkonnana, kus olid ilusad metsad).
Analüütik Michael Kofman rääkis taskuhäälingus (podcast) „War on the Rocks“ oma viimasest analüüsist Ukraina teemal. Toon sealt välja mõned punktid.
1. Kofmani sõnul alustasid Venemaa üksused pealetungi Harkivi oblastis kiirustades - enne hetke, kui neil selleks kõik oleks valmis olnud. Nii tegutsedes tahtsid nad ära kasutada hetke, kus Ukraina armeel oli mobilisatsiooniga tulnud uusi inimesi, aga nende väljaõpetamine ei olnud selleks hetkeks lõppenud. Venemaa poolelt osalesid seal vähese lahingukogemusega üksused ja soovitud eesmärki nad seal lõigus saavutada ei suutnud, kuigi alguses suutsid edeneda.
2. Tänasel päeval ei ole Venemaal seal rindelõigus eelist ei elavjõu ega suurtükkidest tehtavate laskude osas. Ometi saavutas Venemaa armee selle rinde avamisega olukorra, kus niigi elavjõu nappuses Ukraina armee oli sunnitud oma üksused jagama oluliselt laienenud rindejoone peale, mis kergendas Venemaa armee jaoks omakorda edasiliikumist Donbassis. Ja ikka ei suutnud Venemaa armee Kofmani arvates võimaluse ajaakent täielikult ära kasutada, mistõttu jäi nende edasiliikumine suures plaanis marginaalseks. Tšassiv Jari pole nad siiani suutnud ära võtta.
3. Ukraina armee jaoks on eelseisvad 2-3 kuud kõige raskemad. Kofmani sõnul on mobilisatsioon õnnestunud Ukraina armeel palju paremini kui alguses loodeti, aga uute sõdurite väljaõpetamine võtab aega. Kui need on väljaõppe läbinud, peaks probleem elavjõu puudusega lahenema.
4. Venemaa armee jätkab lähiajal edasiliikumist ning Ukraina armee ülesandeks on vältida suuremate läbimurrete tekkimist, samal ajal hävitades maksimaalselt vastase tehnikat ja elavjõudu. Venemaad aitavad oluliselt liugpommid, mille massiivne kasutamine hävitab Ukraina kaitseliinid. Kofmani sõnul ei ole Venemaa mõõdukas edenemine Ukraina jaoks katastroof, sest kõige olulisem on kokkuvõttes siiski oma armeed säilitada.
5. Ukraina armee jaoks on suur probleem lähimaa õhutõrje nappus, mistõttu saavad Venemaa luuredroonid Ukraina armee rindejoone taga tegutseda ning tuld juhtida.
Z-propagandist Anastassija Kaševarova kirjutab omapärasest probleemist sõjas Venemaa poolel, nimelt nn kangelassurmadest, kus sõjaväelane vangilangemise asemel ennast ära tapab. Selliseid videosid on sotsiaalmeediavõrgustikes omajagu üleval. Vähemalt teoorias võiks see olla Venemaa armees austustvääriv, et mitte lausa öelda kangelaslik käitumine, aga reaalsus on paraku teine.
Selline surm läheb ametlikult kirja suitsiidina ja ennast tapnud sõjaväelase pere ei saa sellisel juhul Venemaa kontekstis väga suurt summat raha. Sured meediakangelasena – võtad perelt ära raha, selline karm reaalsus.
Jaroslavli oblastis ollakse väga häiritud meediakärast, mis kaasneb Tatarstanis tehtud otsusega, mille kohaselt saab edaspidi igaüks 100 000 rubla ühekordset toetust, kui tood oma sõbra või tuttava sõtta. Ehk siis kui su sõber või tuttav sõlmib lepingu. Jaroslavlis oli nimelt selline süsteem juba varem ka toiminud, tõsi, summas 30 000 rubla, aga nad on häiritud, et neid varem ei tunnustatud. Nüüd olevat Tatarstan kogu au ja hiilguse endale saanud.
Jaroslavlis tõsteti Tatarstani survel see summa samuti 100 000 rublani. Ometi pidavat üle riigi olema järjest süvenevad probleemid inimeste sõtta meelitamisega, sellest annavad tunnistust ka järjest suurenevad pakutavad ühekordsed summad lepingu sõlmimise eest.
Venemaa olümpiadelegatsioon kahanes 13. juuli seisuga 15 sportlase peale, kes saavad olümpiamängudel võistelda neutraalses staatuses. Samas kukkus The Moscow Times’i andmetel täielikult läbi Venemaa plaan korraldada alternatiivsed mängud, kus pidid osalema tervelt 5500 sportlast nn sõbralikest riikidest.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
