Olukord rinnetel. Harkivi suuna on Ukraina väejuhatus valinud endale prioriteetseks ning sinna saadetakse juurde nii üksuseid kui ka laskemoona. Kui tänasel päeval räägitakse suurtükkidest tehtavate laskude suhtest 1:3 Venemaa kasuks, siis Donbassis sõdivate Ukraina armee sõjaväelaste sõnul olevat see suhe Harkivi suunal 1:1 ja Donbassis Pokrovski suunal 1:4-5 Venemaa armee kasuks. Loomulikult tuleb arvestada selliste arvamuste puhul ka emotsionaalsuse koefitsiendiga ning nii suur see vahe suure tõenäosusega pole, aga see pole saladus, et Harkivi suund on Ukraina armee juhtide jaoks eriti oluline.

Venemaa armee edenemine on seal rindelõigul peatatud, Ukraina teeb vasturünnakuid. Vovtšanskis on olukord pidevas muutumises, ukrainlaste sõnul olid nad linnas natuke edenenud ja suurendanud nö halli tsooni tööstuskompleksi juures, kus on juba pikemat aega grupp Venemaa armee sõjaväelasi eraldatud oma põhijõududest. Samas viivad droonid neile nii toiduaineid kui laskemoona ning nad ei ole võitlusvõimet kaotanud. Ukraina luureteenistuste andmetel pidavat Venemaa koondama Harkivi suunda täiendavaid jõude ning nad võivad minna veel kord suuremale pealetungi üritusele.

Donbassis käivad jätkuvalt kõige ägedamad lahingud ning seda peamiselt kolmel suunal – Toretsk, Pokrovsk ja Tšasiv Jar. Toretski suunal võitleva Ukraina armee sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul ründasid Venemaa väed laupäeval Toretski suunal 17 korda, samas kui Tšasiv Jari suunal 9 korda, see näitavat ära, kus on hetkel kõige raskem. Lisaks tulistab Venemaa armee Toretskit nii liugpommide kui suurtükkidega ning õige varsti on ka see linna olukorras, kus sinna pole jäänud enam ühtegi tervet maja.

Toretskist lõuna pool toimus eelmisel nädalal Venemaa armee ootamatult kiire edenemine Nju-Jorki (selle asula kirjapildi üle on palju arutelusid, ma eelistan kohapealset kirjapilti ingliskeelsele kirjapildile). Nagu mitmed korrad varemgi, oli võimaluse aken Venemaa armee jaoks avanenud Ukraina üksuste mitte kõige õnnestunuma rotatsiooniga, lisaks tuleb arvesse võtta ka piirkonna reljeefi – Venemaa armee liikus edasi mööda orgu, samas kui mõlemal pool jäid ukrainlaste kontrolli alla kõrgendikud, millest sai Venemaa üksusi hästi tulistada.

Ukraina armee suutis vahepeal Venemaa armee edenemise peatada, aga Venemaa meedia andmetel õnnestus neil taas kasutada maa-alust tunnelit, tänu millele jõuti välja Nju-Jorki asulasse, kusjuures Venemaa poolt olid operatsiooni läbi viinud nö seenioritest koosnev eriväelaste üksus ning otse loomulikult põhjustas see Ukraina sõjaväelaste hulgas suurt segadust. Kas see kõik nüüd täpselt nii ka oli, on raske öelda, aga fakt on see, et Venemaa armee jõudis ootamatult kiirelt asulasse välja.

Pokrovski suunal edeneb Venemaa armee pea iga päev natuke eri lõikudes. Nad kannavad küll suuri kaotusi, aga suudavad edeneda. Peale Avdiijivka langemist võis reljeefist lähtuvalt pigem oodata Venemaa üksuste kiiremat liikumist lääne poole, aga et neil õnnestus Otšeretine ära võtta, siis tekkis rünnakuvektoreid juurde ning prioriteediks muutus liikumine Pokrovski - Konstantinovka maantee suunas. Et seal on neil edenemine oluliselt aeglustunud, siis on suuremate jõududega hakatud taas ründama lõuna pool, kus lagedal maal on Ukraina armeel keerulisem ning nende peamised kaitsepositsioonid on lääne pool.

Lõunarindel võttis Venemaa armee tagasi Urožaine, mille Ukraina armee eelmisel suvel oli suutnud okupatsiooni alt vabastada. Nüüd on see asula sarnane Robotõnole ehk siis seal pole järgi enam ühtegi hoonet, mistõttu on see omamoodi surmatsoon pikema viibimise korral nüüd mõlema poole jaoks.

Israeli sõjandusekspert Igal Levin vahendas infot videost, mis räägib ukrainlaste tegutsemisest Krinkis (tänaseks oli see video juba eemaldatud YouTubest). Kuna paatidega logistika muutus väga problemaatiliseks (tuli oodata viletsat ilma, kui Venemaa droonid ei saanud lennata), siis läks varustamine üle droonidele, kusjuures drooniliikluse tihedusest annab aimu teadmine, et korraga viisid droonid kohale üldjuhul kuni kaks kilo kaupa ja nii kokku mitmeid ja mitmeid tonne. Talvisel ajal määriti droonide optikat „salo’ga“ (Ukraina soolapekk), sest rasvaga kaetud objektiiv ei kattunud kondenseeritud veega ja võimaldas droone juhtida. Krinkis olevate võitlejate soove prooviti täita, nii saadeti neile ka näiteks hamburgereid koos koolaga.

Tänasel päeval olevat Venemaa armee loobunud Krinki ründamisest, selle asemel viskavad nad sinna suurtes kogustes liugpomme arvestusega, et sellistes oludes ei saa ukrainlased kaua vastu pidada. Pideva pommitamise tulemusena olevat külast järgi jäänud kuumaastik, aga ukrainlased peavad seal veel vastu.

Üks Ukraina armee luuraja andis huvitava intervjuu Israeli ametivennale, aga sealjuures ei olnud ta nõus enda isikut avalikustama, aga huvitavat infot oli tema jutus palju.

1. Venemaa kasutab rünnakutegevuses järjest rohkem mootorrattaid ning päris tihti edukalt, sest igas rindelõigus ei ole Ukraina armeel alati rallidroone õhus patrullimas ning kuulipildujatuld surutakse maha nii suurtükkide kui miinipildujatega. Mootorratas on piisavalt kerge, et mitte panna plahvatama tankitõrjemiini ning et kokkuvõttes olevat sellega ikkagi suurem võimalus ellu jääda võrreldes kas soomustehnikaga sõites või jala minnes.

2. Mobiilsed elektroonilise võitluse vahendid ei ole imerelvad, lisaks on neil mitmeid puudusi. Üks on kiirguse kahjulik mõju tervisele, teine küllaltki suur voolutarve, mistõttu akud tühjenevad kiirelt, aga lisaks sellele on nad omamoodi majakad, mis näitavad vastasele su asukohta ning siis saab sinna lasta kas erinevate relvadega või kasutada droone, mis töötavad sidepidamiseks sagedusel, mida MEW ei kata. Ehk siis reaalses lahingutegevuses tuleks MEW lülitada sisse nii harva kui võimalik, aga et Ukraina armees sellel puudub süsteemne lähenemine (MEW kompleksid peamiselt Hiinast toodud komponentidest ning sõjaväelased ostavad neid erasektorist oma raha eest), siis on see tihtipeale problemaatiline.

3. Soomustehnika on järjest oma rolli kaotamas, sest mõlemal poolel on piisavalt relvi, et need teha liikumisvõimetuks, peale mida rünnatakse neid juba rallidroonidega. Kusjuures kasutavad mõlemad pooled tankitõrjerelvasid jalaväegruppide ründamiseks.

4. Kõige efektiivsemad vahendid võitluses rallidroonidega pidid hoopis olema kalavõrgud ning pumppüssid, millest lastakse haavleid.

5. Apple mobiilsidevahendeid ei tohi kasutada, sest need andvat signaale ka lennurežiimis ning nii olevat edevate iPhone’de omamine põhjustanud omajagu surmaga lõppenud rünnakuid, sest luuredroon Orlan-10 suutvat nende signaalide allika kindlaks teha, samas kui android-operatsioonisüsteemiga seda muret ei olevat, samas saavat offline režiimis ikkagi kaarti vaadata.

6. Sõjas ellujäämiseks on kõige olulisem võimalikult kiirelt võimalikult sügavale maasse kaevuda, see oskus olevat parim elukindlustus. Väga kõva pinnase puhul pannakse maapinnale 100 grammi plastiiti, peale plahvatust visatakse pinnas välja, pannakse tekkinud auku täiendav 100 grammi lõhkeainet ja peale selle plahvatust viskad pinnase välja ning kiirelt ongi auk olemas, kus saab ennast varjata.

7. Soojuskaamerate kasutamise tõttu on vastase tagalasse minevate diversioonigruppide efektiivsus järjest väiksem, selle töö on suures osas üle võtnud erinevad droonid.

Droonid. Kui alguses oli sõjas droonide puhul oluline kvaliteet (kallid luuredroonid), siis aga kvantiteet (eeskätt rallidroonid), siis nüüd on Venemaa relvatööstuses selles osas asutud liikuma kvaliteedi poole. Venemaa sõjaväelased jälgivad väga tähelepanelikult uute tehnoloogiate kasutamist ning kui näevad mingi lahenduse efektiivsust, üritavad kiirelt selle kasutamist laiendada. Varasemalt olen kirjutanud, et Venemaa armee suutis Ukraina sõjaväelasi Pokrovski suunal äärmiselt ebameeldivalt üllatada nö ebastandardseid sagedusi kasutavate rallidroonidega ning nüüd on nad suurendanud oluliselt nende tootmist, PFK-2 mudelid kasutavad sidepidamiseks erinevaid sagedus, lisaks on neile paigaldatud parema kvaliteediga soojuskaamera.

Reaalses elus pidavat ühte sagedust kasutav droon lendama sihtmärgi juurde, kui selle võtab EW seade alla, saadetakse järgmine droone teise sagedusega ning lõpuks leitakse sagedus, mida EW ei kata ja sihtmärki tabatakse. Rallidroonid on militaarses mõttes odavad isegi peale seda, kui neile panna natuke kallimad komponendid.

Kas Ukrainas pole neid tehnoloogiaid? Loomulikult on ja neid ka kasutatakse, aga ei ole riiklikku lähenemist, mis võimaldaks efektiivse lahenduse kiiret laialdast kasutuselevõttu. Antud kontekstis kirjutas Robert „Madjar“ Brovdi, et nemad peavad sisuliselt eesliinil tegelema nii riistvara kui tarkvara probleemidega, samas kui need asjad oleks võimalik varem ära lahendada ja nad saaksid keskenduda rohkem vaenlase hävitamisele. Soojuskaamera ostmine ei ole Venemaa armee jaoks probleemiks, aga Ukraina väiketootjate jaoks on, sest kapitali on neil niigi vähe ja kallimatest komponentidest laoseisu tekitamiseks pole finantsmusklit.

Nii Agil Rustamzade kui Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul on Venemaa nüüd Donbassis lahingutegevusse viinud oma reservid, mille varasem ülesanne oli oodata mingis rindelõigus nö oma võimalust, et peale seda minna sealt suuremale läbimurdele. Rustamzade sõnul võimaldab see käik küll Venemaal nüüd aktiivset lahingutegevust pidada sügiseni välja, aga kui ka need, tema sõnul juba isegi strateegilise tasandi reservid kaotavad võitlusvõime, siis on neil pikemaks ajaks jõud otsas. Ja ei ole ka Ukrainal siis jõudu vastupealetungile minna ning rindejoon võib pikemaks ajaks paigale jääda, eriti kui Ukrainal õnnestub midagi ette võtte liugpommide temaatikaga.

Rustamzade sõnul ei kannatavat USA jutt ATACMS-i kasutamise kontekstis võimalikust eskalatsioonist mingit kriitikat, sest juba praegu kasutavat Venemaa 3000 kilogrammiseid liugpomme, sealt edasi saaks olla ainult taktikalise tuumarelva kasutamine, rohkem ei olevat Venemaal mingit võimekust olukorda sõja eskaleerida. Rustamzade sõnul oleks ATACMS kasutamise efekt lisaks ühekordne, sest peale rünnakut viib Venemaa lihtsalt järelejäänud lennukid rindelt kaugemale, aga ka see tähendaks kokkuvõttes vähemate liugpommide viskamist, sest lennu peale kulub rohkem aega.

Trumpi teemal kirjutatakse niigi väga palju, aga ma ise arvan, et tänasel päeval see atendaadikatse vaevalt jõudude vahekorda eriti muudab ning Trump oli favoriit ka juba enne tulistamist. Demokraatidel tuleb võitmiseks leida uus kandidaat, Bidenit päästaks ehk Ukraina võit sõjas, aga selleks tuleks oluliselt jõulisemalt tegutseda, nii lahingutegevuse ning eriti majanduse osas, kus väidetavalt on Venemaa varilaevastiku vastane võitlus pandud nö pausile kuni valimiste lõpuni, et mitte seeläbi kütusehindasid USA tanklates tõsta. Samal ajal on Argus Media andmetel tänu varilaevastiku kasvule Venemaa poolt väljaviidava nafta transpordikulu langenud eelmises kvartalis lausa kolmandiku võrra. Sellisel kujul on see hinnalae poliitika läbi kukkumas.

Moskva lähistel kukkus alla Venemaa reisilennuk Suhhoi Superjet 100NEW-95. Venemaa z-kanalite andmetel oli tegemist esimese 100% nö importasendatud SSJ-100-ga, esialgses versioonis oli seal imporditud detaile 70%, sealhulgas mootorid SAM-146, mis valmisid koostöös prantslastega. Sellel lennukil olid väidetavalt Venemaal toodetud mootorid PD-8 ning sellise lennuki esmalend lõppes kurvalt, sest esialgsetel andmetel lõpetasid mootorid ühel hetkel lihtsalt töö ja lennuk kukkus alla.

Esimest korda peale 1984. aasta suveolümpiamänge Los Angeles’is ei kanna Venemaa telekanalid olümpiamänge üle. Selles kontekstis meenus aasta 1984, kui Põhja-Eestis olid suvilates heldelt maksvad inimesed Venemaalt, et ikka neid mänge Soome telekanalite pealt näha. Samas toimus Telegram kanali Astra andmetel laupäeval Pariisis mälestusüritus 488 Ukraina sportlase auks, kes on hukkunud sõjas kodumaad kaitstes, mistõttu nemad mängudel osaleda ei saa. Viimaste nädalate jooksul on järjest olümpiast loobunud ka need Venemaa sportlased, kes saaksid individuaalaladel võistelda, sest nende kodumaal peaksid paljud neist reeturiteks, selline see tänase päeva Venemaa reaalsus kord juba on.

Venemaa esipropagandist Solovjov on marus, et Venemaa meedias muudkui räägitakse, kuidas allalastud Ukraina droonide tükid muudkui plahvatavad, et edaspidi tuleks hakata siis ka nende droonide tükke täiendavalt alla laskma. Ja seda juttu räägib mees, kelle puhul on valetamine töö kohustuslik osa. Mille poolest siis tema valed paremad on kui teised valed?

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING