Kõige suuremad neist on raudteepraamid, kus praamil on raudteerööpad mitmes reas ning seetõttu saab praamiga tuua korraga väidetavalt väiksema koosseisuga rongiešeloni Krimmi (kuni 45 vagunit). Üleeile toimus kombineeritud rünnak, kus sihtmärkideks olid ka praamid ning kaks neist said ka tabamuse – raudteepraamid "Авангард" и "Конро Трейдер". Ühest raudteepraamist on olemas ka fotod, mis näitavad auku tekis ning ka seda, et laev on kergelt kreenis ning militaarekspertide hulgas ei välistata varianti, et praami rünnati hoopis tiibraketiga SCALP/Storm Shadow. Enne seda rünnakut oli omajagu teadmatust selles osas, et kuivõrd suudavad Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendid seal lõigus Ukrainast lastud rakettide tabamistäpsust mõjutada, aga raudteepraamil oli küll täpne tabamus ning lisaks kõigele muule on see laev Venemaa jaoks kai ääres jalus.
Kuigi Venemaa enda meedia kohaselt suudeti kõik Ukraina poolt teele saadetud raketid, droonid ja meredroonid hävitada, siis reaalsus oli midagi muud – pihta said kaks praami, uppus lootsikaater „Metšta“, meredroonidega hävitati kaks kaatrit KS-701 ja kaks kaatrit said viga. Ja seda olukorras, kus Venemaa propaganda kohaselt pidavat olema tegu maailma vaat et kõige kaitstuma piirkonnaga nii õhust kui veest tulevate ohtude osas. Minu jaoks oli vast kõige üllatavam see, et osad merekaatrid jõudsid sihile ning jah, võib öelda, et tabati väikeseid aluseid, aga ikkagi, need meredroonid sõitsid maha pika maa, Venemaa sõjavägi suutis nende liikumise aegsasti registreerida, aga ometi jõudsid osad neist kohale.
Ukraina meredroone jahiti nii helikopteritelt kui lennukitelt ning ilmselgelt on Venemaa selles osas teinud edusamme, aga need ei osutunud piisavateks. Hetkel ei ole teada, et kas rünnaku käigus tabati ka Venemaa õhutõrjekomplekse, aga välistatud see ei ole. Ukraina poolt läbi viidud õnnestunud operatsioon, mis seab Venemaa Krimmi osas veelgi tugevama surve alla, sest ukrainlased näitasid, et Venemaa ei suuda seda piirkonda õhust kaitsta.
Täna öösel tabasid Ukraina droonid Krasnodari krais asuvas Kavkazi sadamas kütusemahuteid, peale mida puhkes suur tulekahju ehk Ukraina üritab eeskätt tekitada probleeme Krimmis asuvate Venemaa armee üksuste kütusega varustamisel ning teadaolevalt on peale viimaseid sündmusi Krimmis süvenemas arusaamine, et lähiajal võibki poolsaar kütusekriisi sattuda ning see oleks Ukraina armee jaoks suureks eduks. Kohalike elanike sõnul oli droonidega rünnatud ka seal piirkonnas asuvaid Venemaa õhukaitsekomplekse, aga hetkel kinnitust nende väidetele ei ole.
Kavkazi sadam on sellesama praamide ületuskoha Venemaa poolne osa ehk siis ukrainlased jätkasid sealt, kus neil eile pooleli jäi (kaart allpool).
Viimase nädala jooksul on väga palju räägitud keelust kasutada lääne relvasid Venemaa territooriumil asuvate sõjaväeliste sihtmärkide ründamisel. Venemaa propagandistide lärmamine antud teemal on väga kummaline, sest sõja alguses oli nende sõnul punaseks jooneks Krimmi ründamine, mis pidavat nende arusaamise kohaselt olema Venemaa osa. Nüüd on Ukraina rünnanud Venemaa sõjalisi objekti Krimmis pikema aja jooksul ja Venemaa jaoks on see uus normaalsus. Kui venemaalaste arvetes on Krimm Venemaa osa, siis sama loogika järgi ei tohiks olla mingeid probleeme selles, kui Ukraina ründab Venemaa sõjalisi objekte ka mujal. Või siis ikkagi ei ole Krimm ja Ukraina okupeeritud territooriumid Venemaa osa nende jaoks?
Järjest tugevneva ühiskondliku surve all hakkasid lääne riigid riburada pidi tegema otsuseid, mille kohaselt võib Ukraina kasutada nendelt saadud relvastust vajadusel ka Venemaal. Lõpuks oli ka USA sunnitud järgi andma ja kuigi infot liigutati USA meediasse läbi nö anonüümsete allikate, siis väidetavalt võivad ukrainlased kasutada USA päritolu lennukeid ja õhutõrjekomplekse ka Venemaa territooriumi kohal lendavate Venemaa sõjalennukite allavõtmiseks ning Harkivi suunal võib väidetavalt tulistada ka Venemaa maapeal asuvaid sõjalisi sihtmärke.
Segane sõnastus, aga sellest piisas, et Venemaa propagandistid pöördesse ajada ning kõlasid tüüpähvardused stiilis, kuidas nad kõigile Kaliningradist väljalastavate rakettidega kätte maksavad. Eesti rahvatarkus ütleb, et haukuv koer ei hammusta ja nii on ka Venemaa propagandistidega. Venemaa liugpommid on tõsine probleem ja nendega tuleks kiirelt midagi ette võtta, ATACMS-id peaksid selles osas oma sõna sekka ütlema, Venemaa sõjaväelennuväljadele külla minnes, sest ütleb ju rahvatarkuski, et katkine lennuk ei pommita.
Olukord rinnetel. Viimastel päevadel on Venemaa edenemine selgelt aeglustunud ning z-kanalitel on ka selles osas järjest rohkem hala stiilis, et aitab valetamisest, meie asjad pole kaugeltki nii hästi kui Venemaa kaitseministeeriumi jutu järgi on (selle järgi olla ukrainalasi surma saanud mitu korda rohkem kui neid enne 2022. aastat Ukrainas üldse elaski). Pea kõikidest rindelõikudest tuleb Venemaa sõjaväelaste poolt kurtmist, et nn väikesel kõrgusel lendavate droonide osas olevat Ukrainal suur ülekaal ning Ukraina droonid muutuvad järjest võimekamateks st lendavad kaugemale ning kasutavad tarkvaralahendusi, mis muudavad Venemaa mobiilsed EW süsteemid kasutuks.
Hersoni rindelõigus ründasid Ukraina rallidroonid Venemaa armee tehnikat ja sõdureid juba 30 kilomeetri kaugusel Dnipro jõest ning see sundis Venemaa armeed ka nii kaugel rindejoonest oma käitumist muutma ehk siis sõdurid ei tohi seal suurematesse gruppidesse kui kolm inimest koguneda, tehnika liigutamine öösel ilma autode laternate kasutamiseta jne.
Hersoni rindel kurtsid Venemaa sõjaväelased, et uued, kaugele lendavad Ukraina rallidroonid pidavat olema tarkvaraga, mis juhivad droone autonoomselt sihtmärkide suunas, võrreldes maapinda kaartidega, mis on droonides olemas ning sihtmärke pidavat nad ise suutma üles leida. Sama kurtmist tuli Venemaa sõjaväelaste poolt Harkivi suunalt, Belgorodi oblastist ehk siis selle järgi võiks arvata, et Ukraina on suutnud selliste droonide tootmist hüppeliselt suurendada.
Harkivi suunal Venemaa edenemine on peatunud ning kinnitamata info kohaselt on Ukraina teinud edukaid vasturünnakuid. Vovtšanskis käivad linnalahingud ning kesklinn on jätkuvalt nö hallis alas, Ukraina poole andmetel olevat Venemaa toonud linnalahinguid pidama Ahmati üksused, milliseid üldjuhul vahetult lahingutesse saadetakse alles viimase häda korral.
Lõunarindel oli Venemaal väike edenemine Robotine juures ning olukorda seal lõigus kirjeldas üks Ukraina sõdur, kes viidi sealt lõigust Avdiijivka suunale. Tema sõnul on Avdiijivka suunal neil kordades kergem, sest tänu asulatele, reljeefile ning ka veetakistustele on võimalik nii ennast paremini kaitsta kui ka takistada vastase edasiliikumist. Robotine juures on aga lai lage stepp, kus pole kummagi poole sõduritel ennast eriti võimalik kuskile peita ning nüüd on käes rallidroonide ajastu, mis jahivad mõlemalt poolt lagedal olevaid sõdureid ning nende eest ei päästa ei laskeaugud ega kaevikud. Eile Venemaa üksused natuke edenesid Robotine juures, aga see tuli suurte kaotuste hinnaga elavjõus.
Kui Tšasiv Jari juures eeldasid Ukraina sõjaväelased, et Venemaa armee üritab linnast mööda liikuda lõuna ja põhja poolt, peale mida linna kaitsmine muutunuks väga problemaatiliseks, siis nüüd olevat nende rünnakute põhiteravik lauprünnakud linna idaosas asuva linnaosa Kanal suunas. Natuke suutsid Venemaa üksused liikuda Kanalist kirdes. Kui nad peaksidki lõpuks selle linnaosa enda kontrolli alla saama, siis Ukraina kaitse põhiliinid on sellest linnaosast lääne pool.
Olukord on Ukraina armee jaoks keeruline, aga kontrolli all. Ukraina sõjaväelaste info kohaselt pidavat suurem osa läänest tulevast relvastusest liikuma Harkivi suunale ning seetõttu olevat Tšasiv Jari suunal puudus näiteks ka miinipildujatest ja miinipildujate laskemoonast, suurtükimürskudest rääkimata.
Avdiijivka suunal oli Venemaa armeel väike edenemine Novopokrovkse suunal, Luganski oblastis suurenes natuke hall alla Bilohorivka juures.
Viimase paari nädala jooksul on Ukraina suutnud küll kordades rohkem hävitada vastase tanke ja jalaväe lahingumasinaid, aga samas on nad vastasest rohkem kaotanud suurtükke. Venemaa kasutab Ukraina suurtükkide ründamiseks peamiselt Lancet droone ning tuleb tunnistada, et edukalt. Meedias on video, kuidas nad tabavad selle drooniga Sumõ oblastis piiri lähedal Ukraina liikuvsuurtükki Bohdana ning sarnaseid videosid on veel. Venemaa sõjaväelaste sõnul on Ukraina suurtükkide jahtimine nende jaoks prioriteet, sest kui võimaldada Ukraina armeel suurtükkidega tulistada, siis nad oma täpselt ja sealjuures palju kaugemale laskvate suurtükkidega teeksid Venemaa üksustele väga palju pahandust. Tõsi, Ukrainas on küll loodud Lancetile väga sarnased droonid, mida kasutatakse edukalt ka Venemaal asuvate sõjaliste objektide ründamisel, aga Lancet droonid teevad neile endiselt palju pahandust.
Financial Times kirjutas, et tšehhid on olukorras, kus Tšehhi presidendi initsiatiivil väljastpoolt EL-i hangitud laskemoonast kuni pool ei sobi otse Ukrainasse saatmiseks ja vajab kordategemist, samas kui selleks vajalikud komponendid on maailmaturul niigi defitsiitsed ning seetõttu kallinevad kiirelt.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
