Laupäeval andsid järjest mitmed Venemaa z-kanalid teada, et 50 kilomeetri kaugusel rindejoonest lasti alla Venemaa lennuk Su-34 hetkel, kui see oli heitmas liugpomme. Sündmus oli märkimisväärne ka selles kontekstis, et kui kevadel Ukraina laskis Su-34 alla suuremas koguses, ei kippunud Venemaa z-kanalid seda Ukraina armee poolt edastatud infot kinnitama, aga nüüd olid asjad vastupidi – Ukraina armee ei kinnitanud nädalavahetusel lennuki allalaskmist.

Su-34 on liugpommide viskamisel just kõige haavatavam hetkel, kui ta on tõusnud väga kõrgele, et sealt liugpomme visata, samas on ta sellele hetkel suurepäraselt nähtav vastase radaritele ning raske laadung vähendab Su-34 manööverdamisvõimet ning Ukraina poolt seega perfektse ajastusega rünnak. Põhiküsimus paljudes meediakanalites on selles, et millega lennuk maha võeti. Ega väga palju variante ei ole – kas õhutõrjekompleksi või lennukilt lastud õhk-õhk tüüpi raketiga. Venemaa z-kanalid pooldavad pigem F-16 kasutamist, aga siis on kohe küsimus, et mis raketti kasutati, sest teadaolevalt on Ukrainas olevate F-16 probleem selles, et neil ei ole väidetavalt suurema lennuulatusega õhk-õhk tüüpe rakette.

Liugpommid on Venemaa armee trump, sest vanu lennukipomme on neid ladudes kümneid tuhandeid ning peale kevadist Patriot’i õhutõrjekompleksi rünnakut Iskander-M ballistiliste rakettidega sai Venemaa armee neid probleemideta suurtes kogustes kõikjale visata ning arendustöö käigus suudeti parandada liugpommide töökindlust – parandati juhtimisbloki võimekust Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahenditega hakkama saamiseks (moderniseeritud Kometa-M), vähem probleeme on tiibadega, mis peavad avanema kohe peale liugpommi lennuki küljest eemaldumist ning suurendatud on pommide lennu-ulatust. See võimaldab liugpomme visata rindejoonest kaugemal, mis vähendab veelgi Ukraina õhukaitse võimekust neid pomme viskavaid lennukeid maha võtta.

Ukraina armee sõdurite sõnul on karm isegi see, kui suur liugpomm (FAB-500) kukub nende positsioonidest 100 meetri kaugusele, rääkimata variandist, kui kukub lähemale. Nii suure pommi plahvatusele ei pea vastu ükski Ukraina armee kaitserajatis ning pikapeale suudetakse nii tegutsedes Ukraina kaitsepositsioonid hävitada, peale mida on Ukraina armee sõjaväelastel ainult halvad ja väga halvad variandid – kas taanduda või üritada jätkata kaitsetegevust ilma korralike kaitseehitisteta, mis tähendab hüppelist kaotuste kasvu isikkoosseisu hulgas. Kui Venemaa ei saaks enam liugpomme kasutada praegusel kujul tähendaks see Venemaa z-blogijate sõnul suure tõenäosusega Venemaa edenemise peatumist. Näis, kas Su-34 oli ühekordne õnnestumine või saab see jätku, aga juba ühe lennuki kaotamine põhjustas z-kanalitel väga valusa reaktsiooni.

Jätkuvalt on kuum teema ka lääne tarkvara ja riistvara kasutamine sõjategevuses Venemaa poolel. Selles kontekstis oli eriti kõnekas riigiduuma saadiku, kindral-polkovnik Andrei Kartapolovi sõnavõtt, kus ta ütles, et tema teada Venemaa armee ei kasuta lääne tarkvaratoodet Discord ning Venemaa armeel ei olevatki mitte mingisugust vajadust selliste asjade järele, neile piisavat nuppudega telefonidest. See oli nii jabur valetamine, et isegi z-blogijad otsisid välja Venemaa avalikus meediaruumis leiduvad fotod, kus on näha Discordi kasutamist reaalses lahinguolukorras ning üks eriti kõnes foto on tehtud hetkel, kui toimus sõjaväelaste autasustamine ja taamal ekraanidel oli näha Discordi kasutamist. Venemaa sõjaväelased üritasid hakata kasutama Discordi asemel sarnase funktsionaalsusega keskkonda Guilded, aga Ruskomnadzor, mida Venemaa sõjaväelased kutsuvad nüüd Ruskompozor (pozor- tõlkes „häbi), keelas nädalavahetusel ka selle kasutamise.

Aga Ukraina armee jaoks järjest tõsisemaks peavaluks Starlink komplektide kasutamine Venemaa poolel ning sellest on pikem artikkel ka The Washington Postis. Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa poolel neid komplekte kasutuses sadades, tüüpiliselt on sõlmitud leping Euroopas, peale mida viiakse kompleksid näiteks läbi Araabia Ühendemiraatide Venemaale, kus saab neid probleemideta kasutada 90 päeva jooksul. Venemaa sõjaväelased kiidavad, et Starlink pidavat töötama suurepäraselt ja see võimaldab neil oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt kaudtuld juhtida ning WP artiklis tunnistab Ukraina armee 72. brigaadi sõjaväelane, et Venemaa armeel oli Starlink komplektidest Vugledari äravõtmisel palju abi.

Kas selle probleemiga ei saa midagi ette võtta? Hea tahtmise korral saaks kiirelt ette võtta, kirjutasin sellest juba palju kuid tagasi ning nüüd on sama lahendust välja pakutud ka WP artiklis. Nimelt on igal Starlinki komplektil oma ID ning teenusepakkujal on hea ülevaade terminalidest, mis satelliitide abil internetti kasutavad mingist piirkonnast.

Seega piisaks, kui Ukrainas ja Venemaa rindeäärsetes oblastites töötaksid ainult need komplektid, mille ID on Ukraina armee või Ukraina riigiasutuste poolt kasutuses, täiesti teostatav ja ei midagi tehnoloogiliselt keerukat, pigem on probleem rohkem teenusepakkuja tahtmises lõpetada Venemaa armeel selle teenuse kasutamine.

Kui USA ei luba kasutada suurema laskeulatusega rakette Venemaa territooriumil asuvate objektide pihta laskmiseks, siis vähemalt need Discordi ja Starlinki teemad oleks olnud võimalik oluliselt varem ära lahendada Ukrainale sobivas suunas.

Olukord rinnetel. Venemaa läks vasturünnakule Kurski oblastis ning nad edenesid Ljubimivkast ida poole ootamatult kiiresti ja Ukraina armee jaoks ootamatult kaugele, isegi kuni 10 kilomeetri kaugusele. Järgnenud vasturünnakus suutsid ukrainlased vastase mõned kilomeetrid lääne poole tagasi suruda, kuni Novoivanivkani, aga halli tsooni jäi Zeleni Šlahi asula, millest läheb läbi oluline tee põhja-lõuna suunas, mida mööda toimus põhja pool asuvate Ukraina üksuste varustamine. Hetkel on seal piirkonnas olukord dünaamiline, Venemaal on kasutada oluliselt rohkem elavjõudu ning nädalavahetuse vilets ilm oli seganud ka Ukraina armeel droonide kasutamist.

Venemaa edenemine oli Ukraina armee jaoks nii ootamatu, et Zeleni Šlahhis sattusid piiramisrõngasse üheksa Ukraina droonioperaatorit, kes tegutsesid ühes hoones ning laskemoona lõppemise järel andsid nad ennast vangi. Venemaa sõjaväelased aga ei piirdunud lihtsalt vangide mahalaskmisega, eelnevalt pidid ukrainlased ennast võtma aluspesu väele, nad sunniti siis lamama näoga vastu maad, käed kuklal, peale mida nad maha lasti.

Need droonioperaatorid oleksid olnud heaks relvaks Venemaa propagandamasina käes, aga sellisel kujul vastase alandamisest ja tapmisest tuntakse Venemaa propagandakanalites sellegipoolest rõõmu, nii teatas tuntud propagandist Mardan tapmiste kohta: „Eto horošo!“ (tõlkes – see on hästi!) ning selline see tänase päeva Venemaa reaalsus ongi. Viimasel ajal on järjest olnud mitmeid Ukraina sõjavangide tapmisi, seega on välja kujunemas selge muster ehk siis sõjaväelastele ongi antud käsk sõjavangid maha lasta.

Deepstate kaardi järgi on vähenenud Kurski oblastis ka põhja pool, Korenevo lähedal Ukraina armee kontrolli all asuv ala ja lähinädal näitab, mis suunas seal asjad edasi arenevad. Ukraina viis kuuldavasti sinna juurde reserve, aga olukord on keeruline.
Nädalavahetusel hakkas Venemaa aktiivsemalt tegutsema ka lõunarindel Berdjanski suunal, kus nad suutsid natuke edeneda Zolota Niva juures. Väike edenemine oli ka Vugledarist põhja poole.

Pokrovski suunal on Ukraina armee jaoks kujunemas keeruline olukord Hirnik – Oleksandropol joonel, sest Venemaa on suutnud lääne poolt halli ala laiendada Novoselidivka ja Izmailivka vahele ning lõuna pool sai Venemaa enda kontrolli alla Ostrovske.

Selidoves on Ukraina suutnud korraliku kaitse üles ehitada ning siiani on suudetud vastase edenemist tagasi hoida. Seal rindelõigul tegutsevad droonioperaatorid toovad välja huvitava arengu, et viimasel ajal on Venemaa hakanud seal rindelõigus sõjaväelasi rindejoonele tooma soomusmasinate asemel suuremate veoautodega, mis on aga rallidroonidele kergeks saagiks. Järelikult süvenevad probleemid soomustehnikaga ka Venemaa poolel, Ukraina armeel on sellest kogu aeg niigi puudus olnud.

Deepstate kaardi järgi suutis Venemaa armee eile natuke edeneda Tšasiv Jari suunas korraga kolmest kohast ning lähipäevad näitavad, kas need edenemised suudetakse Ukraina armee poolt likvideerida või mitte.

Droonid. Venemaa võttis operatiivtasandi luuredoonidel kasutusele vastumeetmed Ukraina rallidroonide vastu, mis neid jahivad. Praegu kasutatakse lahendust, kus luuredroonid skaleerivad sagedusi ja kui avastavad vastase drooni poolt videosignaali edastamise, siis lülitavad sisse segaja, mis surub maha Ukraina rallidrooni videosignaali ja ei võimalda Ukraina droonioperaatoritel Venemaa luuredrooni täpselt tabada. Arvestades spetsiifikat, peaks Ukraina armeel olema hea vastukäik olemas, nimelt just õhus on efektiivsem kasutada autonoomset juhtimist sihtmärgi leidmiseks, sest erinevalt maapinnast on õhus ainult üksikud objektid ning seetõttu on võrratult lihtsam treenida mudeleid neid sihtmärke tabama.

Ukraina jaoks on kasvavaks probleemiks Venemaa droonid, mis on optilise kaabli otsas, mistõttu elektroonilise sõjapidamise vahendid neile ei mõju. Venemaa z-kanalitel kirjeldatakse isegi uusi taktikaid nende droonide kasutamisega seoses ehk siis kõigepealt üritatakse sellise drooniga maha võtta Ukraina armee poolt kasutatav EV vahend, peale mida kaasatakse rünnakusse odavamad, ilma optilise kaablita droonid.

Ka on olemas video, mis näitab prioriteetse sihtmärgi (soomustehnika) olemasolul optilise kaabliga drooni möödalendamist EV kompleksiga Ukraina maasturist, mis tuli soomustehnikat katma, aga sellise drooni vastu antud manöövrist kasu polnud ja droon tabas Ukraina armee soomusmasinat. Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestnõi aga pakkus välja idee, et tuleks korralda häkaton, mis on pühendatud just vastumeetmete leidmisele optilise kaabliga droonide vastu.

Olen varem kirjutanud ja taas on teema meedias üleval, nimelt on Ukraina droonitööstus arenenud punkti, kus neil on võimekus toota oluliselt rohkem droone, kui riik ja vabatahtlikud suudavad neilt tellida. Konkurents on selles vallas Ukrainas ülimalt karm, sest tootjaid on palju, aga raha kõigile ei jätku ning siis levivad ka kõiksugu kuulujutud stiilis, et kui sa õigetele inimestele nö protsenti ei maksa, siis riigilt tellimust ei saa. Just sellesse konteksti paigutub ka esmapilgul vastuolulisena tunduv jutt sellest, et Ukraina tahab sõja ajal, kui neil endil napib relvastust, seda müüa. Aga keegi peab selle eest maksma, samas palju lääneriigid just korruptsiooni kartuses ei taha Ukrainale eriti raha anda relvastuse ostmiseks.

Ma ise näen siin võimalust ka Eestile, nimelt oleks võimalik mõne Ukraina võimeka droonide arendaja tootmine võimalik Eestisse tuua, kus me saaksime droonide tootmisel kasutada vahendeid, mis on mõeldud Ukraina sõjalise võimekuse parandamiseks. Nii tegutsedes suudame hüppeliselt tõsta droonide alal endi kaitsevõimekust, raha üle on kontroll parem ning Ukraina saab relvi. Ehk siis ma ise ei ole ülearu suur Eesti meedias viimastel päevade jooksul liikunud mõtte fänn, nagu meile oleks mõistlik Ukrainast relvastust osta, meie jaoks oleks mõistlik tootmise ja teadmiste meie riiki toomine.

Täna öö oli üle 48 päeva esimene, kui Venemaa ei saatnud Ukrainasse Shahed-tüüpi droone. Sellele eelnenud päeval suutis Ukraina EV vahenditega rohkem sellised droone alla võtta kui kineetiliselt ehk siis Shahed-tüüpi droonide efektiivsus on Ukraina sõjalise analüütiku Aleksander Kovalenko andmetel Venemaa poolelt langenud varasemalt 14%-lt vähem kui 5%-ni, samas kui Ukraina kasutab nende allavõtmiseks järjest vähem kalleid õhutõrjevahendeid. Ka olevat järjest parandanud Ukraina armee EV võimekus rinnetel, suurimaks tõrvatilgaks meepotis antud kontekstis ongi Venemaa optilise kaabliga droonid, milliseid muuseas kasutas ka viimati Hezbollah Israeli sõjaväeosa ründamisel.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING