Kertši silla ründamine põhjustab jätkuvalt palju kõneainet. Venemaal on asutud kiirelt otsima süüdlasi, sest uhketel presentatsioonimaterjalidel oli kirjas, et silla kaitsmisega õhust, maalt ja veest on seotud pea 20 erinevat võimekust ning tegemist olevat maailma ühe kõige kaitstuma objektiga, ometi suutsid silda rünnata lausa kaks pealveedrooni. Pealveedroonide osas püsib ka saladusloor, mul endal on õnnestunud näha mitmeid erinevaid variante sellest, missugused need droonid võisid välja näha ja kuskohast nad võisid startida. Kui nad oleksid startinud Ukrainast, siis oleksid nad pidanud liikuma suure kaarega ümber Krimmi poolsaare ning see tähendaks, et pealveedroonidel oleks pidanud olema väga suures koguses kütust, aga selle võrra on nn kasuliku lasti ehk lõhkeaine kogus väiksem ning ka plahvatusjõud väiksem. Ühe versiooni järgi olid droonid mingil müstilisel kombel hakanud liikuma hoopis Aasovi merest, mis hetkel on üleni Venemaa kontrolli all.
Plahvatused suutsid teha silla kandekonstruktsioonidele märkimisväärseid kahjustusi, seega pidi lõhkeaine kogus olema pealveedroonis arvestatav ning on räägitud isegi 450 kilogrammist. Üks sõidurada on täielikult suletud, teise kaudu toimub ainult kergemate sõidukite liiklus, seega maanteetransport üle silla Krimmi enam ei toimi ning pole ka teada, millal õnnestub sild ära parandada. Kujunenud olukord seab veelgi suurema surve alla raudteesilla, sest veoautodega toimus ka saare tsiviilelanike varustamine ning kuidagi peavad need kaubad Krimmi poolsaarele jõudma. Kui Putin rääkis, et sild olevat olnud ainult tsiviilotstarbeline, siis on Venemaa enda sotsiaalmeedia kanalites palju videosid, kus üle silla sõidavad ešelonid Venemaa sõjatehnikaga. Kui nüüd rääkida lõunarinde varustamisest, siis tuleb arvestada, et ida poolt Donbassist tulev raudteeharu ei tööta, seega on variant viia rongid Melitopolini, kuskohast laaditakse kaup ümber ja veetakse edasi rindele. Hinnanguliselt liikuvat lõunarindele raudtee kaudu 25% ja autotranspordiga 75% Venemaa armee tehnikast ja laskemoonast, kusjuures laskemoona vedu olevatki suuremas osas nüüd veoautode pärusmaa.
Hoolimata silla ründamisest soovitatakse venemaalastel ikkagi minna Krimmi puhkama ning silla asemel palutakse võimalusel eelistada maismaaühendust, mis tuleb Mariupolist ning liigub ka läbi Melitopoli, mis on rindejoonele küllaltki lähedal. Kuna seda sama teed mööda liiguvad ka veoautod Venemaa armee jaoks mõeldud kaubaga, on see maantee täiesti üle koormatud ning asja teevad hullemaks turistid, kes ei adu üldse ohte, nii näiteks juhtus Venemaa elanikega, kes Krimmist lahkumisel valisid navigatsioonisüsteemi poolt pakutud lühima tee, mis viis Venemaale läbi Harkivi.
Arutelusid on ka selle üle, et miks Venemaa soovitab inimestel Krimmi puhkama minna. Tegelikult oli juba enne suvepuhkuste algust teada, et tänavune hooaeg Krimmis on suuremalt jaolt läbi kukkunud, sest broneeringuid oli vähe, ometi anti riigi poolt ettevõtetele suuniseid, et nad võimalusel toetaksid rahaliselt inimeste Krimmi puhkama minemist. Peamise põhjusena nähakse Venemaa juhtide soovi luua nö inimkilp ehk kui sillal on pidevalt palju eraisikuid, ei julge Ukraina rünnata, kartes ohvreid tsiviilelanike hulgas. Sarnane teema võib olla ka dessantlaevadega, mis täiendavalt viivad eraisikuid poolsaarele, loomulikult koos laeval oleva sõjatehnika ja laskemoonaga.
Kuna rünnak sillale langes kokku Venemaa taganemisega nö viljaleppest, siis on ka selles osas spekulatsioone seinast seina, aga tänaöised raketirünnakud näitasid, et Venemaa eesmärk on hävitada võimalikult palju Ukraina sadamate infrastruktuuri, et muutuks äärmiselt problemaatiliseks laevade viljaga laadimine ning siis muutuks vilja väljavedu võimatuks ka Türgi sõjalaevade kaitse alla. Tänaöine rünnak oli viimase aja üks massiivsemaid ning 16 Kalibr-tüüpi tiibraketile lisaks lasti 8 raketti H-22 ning 6 raketti Oniks. Viimatinimetatu on laevadevastane tiibrakett, mis liigub kiirusega kuni 2,6 machi ning neid on äärmiselt keeruline õhukaitsel maha võtta, nagu ka rakette H-22. Teadaolevalt suutis Ukraina maha võtta 13 Kalibr-raketti ning 32-st Iraani Shahed droonist 23. Eks päeva peale saab selgemaks, kui suurt kahju need raketid Ukraina sadamate infrastruktuuriobjektidele põhjustasid.
Vilja väljaveo kontekstis on palju räägitud Türgist ja nende võimalikest vastusammudest juhul, kui Venemaa peaks üritama vilja väljavedu takistada. Ühe variandina on nimetatud võimalust, et Türgi sulgeb kogu Mustast merest lähtuva Venemaa laevaliikluse ning see põhjustaks kiirelt Süürias asuva Venemaa sõjaväekontingendi olukorra halvenemise, ka võib olukorra eskaleerumisel Türgi sulgeda oma õhuruumi Venemaa lennukitele ning vähendada ka paralleelimporti. Otsese sõjalise konfliktini Mustal merel vaevalt olukord areneb, aga Türgil on piisavalt ka muid vahendeid Venemaa mõjutamiseks. Jälgime arenguid. Kuna Türgi saab igalt Ukraina vilja müügist saadud tonnist prisket vahendustasu, siis on nad kindlasti väga huvitatud, et Ukraina vilja väljavedu jätkuks.
Olukorrast rinnetel ka. Viimastel päevadel oli palju juttu Venemaa võimalikust suurpealetungist Luganski oblastis. Esmapilgul hirmutav perspektiiv, sest räägitakse 100000 Venemaa sõdurist ja rohkest tehnikast, seda enam, et Venemaal õnnestus liikuda edasi metsamassiivis Masjutovkast Kupjanski suunal ning väiksemaid edenemisi oli neil ka lõuna pool. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et Ukraina on oodanud sellel rindel Venemaa suuremat pealetungi pikema aja jooksul ning vastavalt ka valmistunud – rajatud on korralikud kaitsepositsioonid ja miiniväljad. Venemaa soovis selle pealetungiga tõmmata ära Ukraina üksusi teistelt rinnetelt, aga Ukraina proovis seda vältida viimase hetkeni. Ukraina enda andmetel seisvad nende poolt seal rindel suurusjärgus 70000 sõdurit ning viimastel päevadel on natuke abiväge juurde toodud Kupjanski suunale, kus olukord muutus keeruliseks. Samas tuleb Kupjanski suuna puhul arvesse võtta, et kõik olulised kõrgustikud on seal Ukraina vägede kontrolli all ning Venemaa üksuste edasi edenemine on äärmiselt küsitav, aga pole välistatud, et nad üritavad. Venemaa pealetungi katset seal rindel võib vaadata ka kui närvilist reaktsiooni Ukraina tegevusele teistel rinnetel.
Bahmuti juures oli Ukrainal edenemine linnast lõuna pool Klišeejevka juures, kõik olulised kõrgendikud on nende kontrolli all ning hoolimata Venemaa üksuste pidevatest vasturünnakutest on oodata Ukraina jätkuvat edenemist sellest suunast. Bahmutist põhja pool ründavad Venemaa üksused Berhivka suunalt, aga edeneda ei ole suutnud. Ukraina omakorda on viimastel päevadel liikunud edasi Berhivkast kirdes suunaga Krasna Hora poole.
Marinkast põhja pool asub Krasna Horivka, mis on ukrainlaste poolt väga hästi kindlustatud asula, aga ometi otsustasid Venemaa üksused alustada rünnakutega selle asula suunas, võttes sihikule enne asulat, keset põldu asuva väikese hoonetekompleksi ning suurte kaotuste hinnaga nad sinna ka jõudsid. Ukraina suurtükkidele on nad heaks märklauaks, lisaks visatakse droonidelt hoonetesse granaate, eks paistab, kas nad suudavad seda kohta enda käes lähipäevil hoida või mitte.
Donbassi rindest veel niipalju, et Ukraina maaväe ülema kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi sõnul on Donbassis mõlemal poolel kokku suurusjärgus 180000 sõjaväelast ehk siis tema sõnul olevat Ukraina üksuste arvuline koosseis viimasel ajal seal rindel nii palju kasvanud, et Venemaal pole enam ülekaalu selles osas. Venemaa enda sõjaväelaste sõnul on eriti Bahmuti juures Ukrainal juba praegu ülekaal suurtükkides, aga Venemaal omakorda on ülekaal mitmikraketiheitjate osas.
Lõunarindel osas levib ukrainlaste seas viimastel päevadel info, et azovlased hakkavat nüüd liikuma Tokmaki peale, aga mingit kinnitust sellele infole ma pole veel saanud. Küll on Ukrainal olnud väike edenemine Pjatihatkist lääne poole, Berdjanski suunal on olnud edenemine Novodonetskest lääne pool, väiksemaid edenemisi on olnud ka mujal. Miiniväljad ei võimalda lõunarindel efektiivselt sooritada soomusvägede manöövreid, seega põhineb edasiliikumine seal rindel jätkuvalt sapööride õlul, kes saavad teha oma tööd mõned tunnid enne päikeseloojangut ning samuti natuke aega varahommikul. Nad saavad sisuliselt edasi liikuda ainult roomates või kummargil liikudes, seega metalliotsijaid neil ühes ei ole ning miinide avastamisel on nende peamiseks töövahendiks nende oma silmad. Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole enamus lubatud demineerimisvarustusest rindele jõudnud, mis raskendavat tunduvalt nende tööd.
Viimastel päevadel on droonidest räägitud palju, eeskätt võtmes, et Venemaa suudab rallidroonide (FPV) tootmist suurendada palju kiiremini kui Ukraina, kus see ei olevat, erinevalt Venemaast, riiklik prioriteet ja põhinevat suuresti vabatahtlike entusiasmil. Ei oska kommenteerida, aga eks sõjas tundub alati vastasel rohkem olevat relvi ning laskemoona. Ukraina kasutab ka päris aktiivselt droone ning
Defence Express vahendas portaalis Tysk ilmunud lugu tapjadroonide Switchblade 300 kasutamisest Ukrainas. Aasta tagasi olid nende droonidega seotud suured lootused, ometi on neid lahinguväljal vähe näha olnud (täpsemalt öeldes, vähe on videosid nende kasutamisest). Artiklist selgus, et neid droone kasutavad peamiselt Ukraina armee eriüksused ning nendel droonidel on ka omajagu nõrkusi. Nii olevat droonidel vilets kaamera, mistõttu on drooni kasutaval operaatoril äärmiselt keeruline drooni abil sihtmärki leida, see peab olema teada juba enne drooni lennutamist. Lisaks on drooni lõhkeainekogus väike ning sellega on väga keeruline tabada liikuvat objekti. Ometi ei ole asjad üdini halvasti, artikli allika sõnul on see tapjadroon tõhus relv, kui sa tead selle drooni võimete piire ning kasutad seda vastavalt, nii näiteks sobivat tapjadroon hästi vastase elektroonilise võitluse seadmete hävitamiseks, aga kui droon seda suudab, on ta väärtuslik relv.
Venemaa sotsiaalmeedias levisid mitmed videod, kus oli näha lennuki Su-25 merrekukkumist Eiski lähedal Aasovi meres. Enne merrekukkumist suutis piloot katapulteeruda. Ühe video tegija oli väga rõõmus, et suutis lennuki allakukkumist filmida, teised imestasid, et kas see nii pidigi juhtuma. Merel sõitsid kaatrid, paljud inimesed nägid lenduri merrekukkumist, aga mitte kellegil ei tulnud pähe mõtet lendurile appi minna. Ja siis juhtuski, et katapulteerumisel oma jalad murdnud lendur uppus kaheksa minutit peale vettekukkumist, sest kõigil oli tema saatusest savi.
Irkutski kuberner Igor Kobzev kohtus Putiniga ja seda näidati ka televisioonis. Kuberner rääkis piirkonna sõduritest, kes surid Ukrainas: „Meie jaoks on nad kõik kangelased, nad on meie mälestustes ja südametes“, mille peale Putin kohmas, et tervitage (hukkunud sõdureid) neid minu poolt. Njah, ta võiks minna ise neid tervitama, oleks maailm kohe palju parem koht elamiseks.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
