Omajagu tähelepanu on saanud Putini kohtumine välimaa ajakirjanikega Peterburi majandusfoorumil, sest midagi sarnast pole toimunud tükk aega. Kõige muude juba tuttavate Putini jutupunktide kõrval (NATO oht, agressiooni õigustamine) olid siiski ka mõned huvitavamad väljaütlemised.
Z-kanal Kremljovskaja tabakerka andmetel ollakse Kremlis väga pettunud selles, et siiani pole õnnestunud tõsiselt häirida Ukrainas toimuvat mobilisatsiooni, kuigi Venemaa panustas sellesse palju raha – peamiselt üritati mõjutada ukrainlasi läbi sotsiaalmeedia, kutsudes neid üles kõrvalehoidmisele, vastuhakkudele ning võimalusel soovitati riigist lahkuda. Z-kanali andmetel on selle sama eesmärgiga otseselt seotud ka Putini jutus kõlanud väide, et Ukraina kaotavat kuus sõjas 50000 meest langenute ja haavatutena (huvitav on märkida, et kuuldavasti planeerib Ukraina 2024. aastal Ruslan Gorbenko andmetel mobilisatsiooniga kutsuda sõjaväkke kuni 120000 inimest, millest peaks Putini loogika järgi jätkuma kuni kolmeks kuuks).
Nojah, selles jutus pole midagi uut, Venemaa kaitseministeeriumi andmetel pidavat olema Ukraina kaotused nii suured, et surma on saanud mitu korda rohkem inimesi, kui Ukrainas elab (iroonia). Küll aga komistas Putin siis, kui hakkas rääkima, et Venemaa poole kaotused on lausa viis korda väiksemad.
Viis korda väiksemate kaotustega pole selles sõjas võimalik peale tungida kummalgi poolel, aga nüüd ütles Putin Venemaa poole kaotuste kohta esimest korda midagi, millest sai kinni haarata ja sellest tuletada Venemaa poole kaotusi. Viis korda vähem on Putini järgi 10000 kuus, korrutame selle sõja kuude arvuga ning tuleb arv, mis on sadades tuhandetes. Venemaa propagandistid tambivad telesaadetes, et Venemaa kaotused on väga väikesed, aga nüüd ütleb Putin, et Venemaa kaotused elavjõus on väga suured.
Venemaa ühiskond talub seda sõda paljuski just seetõttu, et propaganda sisendab kogu aeg, et me ei kanna Ukrainas arvestatavaid kaotusi, me muudkui võidame, kuulutades poole aasta jooksul näiteks ühe küla äravõtmisest neli korda. Ka oli kaotustest elavjõus mitterääkimine oluline Venemaa armeesse vabatahtlike meelitamisel, sest kes see niiväga ikka tahab surma minna, aga kui on jutt, et ohtu elule pole, siis on lihtsam. Z-kanalites on Venemaa armee kaotustest olnud rohkem juttu, aga see siiski selline kitsam meedialõik, mille mõju ei ole võrreldav suurte telekanalite mõjuga.
Teine teema oli katse hirmutada lääneriike stiilis, et anname kolmandatele riikidele suure laskeulatusega relvi, millest võidakse Euroopa riike tulistada. Lääne pool analüütikud vaatasid, et millistest riikidest selles kontekstis võib üldse jutt olla (ja ei saa ära unustada, et Venemaal on sellistest relvadest ja laskemoonast omal puudus). Valgevene, aga seal on need Iskanderid juba niigi olemas ning et olid enne sõda olemas ka Kaliningradis, siis Valgevene ei oma antud kontekstis erilist tähendust. Jäävad järgi mõned Aafrika põhjaranniku piirkonnad ja Lähis-Ida, aga kui seal neid paramilitaarsetele rühmitustele anda, siis nende jaoks on nende relvadega Euroopa suunas laskmine viimane asi, mis neile pähe tuleb, nad tahavad neid relvi ikka kohapeal kasutada, et sellest nende endi jaoks mingit kasu oleks.
USA ähvardamise alla võib tinglikult liigitada ka nelja Venemaa laeva liikumise Kuubasse ja Venemaa propaganda suudab siseturule ka uhkelt kõmisevaid uudiseid toota stiilis, et korraldame USA lähedal sõjalisi õppusi ja USA-s kõik värisevad hirmust ja kardavad Kariibi mere kriisi kordumist. Kui aga infole tõsisemalt otsa vaadata, siis avaneb hoopis teine pilt.
Nelja laeva hulgas on fregatt, tuumaallveelaev, kütusetanker ja päästepuksiir, kusjuures Kuuba poole andmetel ei ole ühelgi laeval tuumarelva ja laevad on Havanna sadas ajavahemikul 12.-16. juuni. Milleks on vaja tankerit ja päästepuksiiri? Kui rääkida nö võimalike sõjaliste õppuste kontekstis, siis naljahammaste sõnul korraldab Venemaa õppuse, kuidas pukseerida ära sõjalaeva, kui see ise enam ei ole võimeline edasi liikuma. Tankerit on vaja, sest sanktsioonide hirmus ei julge ümbritsevates riikides keegi Venemaa sõjalaevadele kütust anda. Ilmselgelt ei võta USA seda näitemängu tõsiselt, kuigi nende armee poolne kommentaar oli, et nad jälgivad olukorda. Aga kõlab ju uhkelt – Venemaa sõjalaevastiku õppused Kariibi mere piirkonnas!
Venemaa propagandist Margarita Simonjan aga rääkis teleintervjuus, et nad teadlikult loovad sadasid kanaleid eeskätt sotsiaalmeedias, mille kaudu nad levitavad neile sobivat informatsiooni. Simonjani sõnul väga paljud neist kanalitest pannakse küll kinni, aga et neid tehakse pidevalt juurde, siis töö neil otsa ei saavat. Eesmärk on lõhestada lääneriikide ühiskondi ja ma omalt poolt lisan, et selliste kanalite kaudu ongi jõudnud eeskätt paremäärmuslikesse sotsiaalmeedia kanalitesse jutud näiteks biolaboritest Ukrainas või siis Venemaa sõjaväelaste poolt Ukrainas läbiviidud sõjakuritegude eitamine. Lisaks maksab Venemaa osadele lääne blogijatele sellise info edasipostitamise eest. Sotsiaalmeedia ajastul leiab lihtsa vaevaga neid inimesi, kes on nõus raha eest sotsiaalmeedias mida iganes jagama ning Venemaa eriteenistused oskavad seda ära kasutada.
Prantsusmaa president Macron käib Putinile kõvasti närvidele, sest ühtäkki mees hammustas Venemaa blufi läbi ja räägib Venemaa juhtkonnale arusaadavas keeles, viimati näiteks jutt sellest, et Ukraina armeele antakse sõjalennukeid Mirage 2000-5, millega saab lasta näiteks tiibrakette SCALP ja liugpomme Hammer, lisaks lubadus, et üks Ukraina armee brigaad õpetatakse välja ja varustatakse Prantsusmaa poolt. Legend räägib, et Prantsuse presidendi meelemuutuse Venemaa suunal põhjustas üks õhtu, kui ta seisis Seine ääres ning tema kõrvu kostis teiselt kaldalt mesimagus naisehääl, mis kajas hästi ja soovitas Putiniga suhtlemisel roosad prillid eest ära võtta. Kas see oli nii või mitte, seda päriselt ei tea keegi, aga muutus suhtumises Putinisse oli ühel hetkel märgatav.
Olukord rinnetel. Harkivi rindel on olukord endine, Vovtšanskis üritas Venemaa hävitada sillad, mis ühendasid linna põhja- ja lõunaosa, aga ukrainlased on kiirelt ehitanud pontoonsillad ja lahingud linna põhjaosas jätkuvad. Linnalahingud on ohvriterohked mõlema poole jaoks, aga Ukraina üritab ära kasutada seda, et Venemaa jaoks on Vovtšansk muutunud tänu propagandistidele poliitiliselt oluliseks, mistõttu nad lihtsalt ei saa sealt linnast lahkuda ja lisaks lahkuda kogu Harkivi oblastist.
Kuigi Venemaa piir on lähedal, on nüüd olukord muutunud seoses loaga kasutada lääne relvi Venemaa territooriumil, lisaks on seal piirkonnas teede võrk hõre, mis võimaldab Ukrainal neid väheseid teid pidevalt droonidega uuesti ja uuesti mineerida. Ukraina armee huvides on võimalikult palju destabiliseerida olukorda Venemaa piiriääsetes oblastites ning see rindelõik annab selleks hea võimaluse. Lähipäevad näitavad, kas Ukraina saab kogu Vovtšanski oma kontrolli alla, ise arvan, et siiski pigem mitte ja on oodata Venemaa poolelt rünnakuid, aga ka see variant sobib Ukraina jaoks päris hästi.
Ägedad lahingud toimuvad Donbassis, kus Tšasiv Jari juures üritasid Venemaa sõjaväelased korrata sama trikki mis Avdiijivka juures ehk siis liikuda mööda kanalisatsioonitrasse Ukraina üksuste selja taha. Ukraina pool on oma varasematest valustest vigadest õppust võtnud ning teadaolevalt on siiani Venemaa katsed seal rindelõigus ebaõnnestunud. Selliste meetodite proovimine näitab, et vahetus lahingutegevuses on keeruline edu saavutada, samas tunnistavad seal lõigus kaitses olevad ukrainlased, et olukord on väga keeruline, aga hetkel veel kaitse peab. Ukraina armee juhid on pidanud jaotama niigi väheseid ressursse Donbassi ja Harkivi rinde vahel ning ka see on Donbassi kaitsjate elu keerulisemaks teinud.
Venemaa üritab suurte jõududega rünnata ka Otšeretinest lääne suunas, mida nimetatakse ka Pokrovski suunaks ja põhja suunas. Venemaal on seal rindelõigus ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, aga nende sõjaväelased kurdavad, et seda olevat keeruline ära kasutada. Mineeritud aladel liiguvad Venemaa armee soomukid kolonnis, milles kõige esimesel masinal on miinitraal ja tihtipeale ka korralik elektroonilise sõjapidamise vahend Ukraina droonide vastu võitlemiseks.
Probleem pidavat olema selles, et miinitraali kasutamine muudab kolonni liikumise aeglaseks, sest miinitraaliga tank liikuvat keskmiselt kiirusega 12 kilomeetrit tunnis. See omakorda annab Ukraina suurtükiväelastele parema võimaluse kolonnis olevaid masinaid tabada. Ka tuleb arvestada, et miinitraal ei ole igavene, iga miini plahvatus kahjustab seda ning peale kahe-kolme tankimiini plahvatust võib see muutuda kasutuskõlbmatuks.
Aga nüüd olevat lisandunud veel üks probleem – järjest rohkem jõuab ukrainlasteni droone, millega saab eemalt sihtmärgi lukustada ning siis droon ründab juba ise ja vastase EW vahendid lendu segada ei suuda. Kahe sellise drooniga üritavad ukrainlased maha võtta kolonni esimese ja viimase masina ning siis järgnevat juba turmtuli nii suurtükkidest kui ka ründavad rallidroonid, kusjuures on meedias videod, kuidas Ukraina rallidroonid selliste rünnakute käigus mahajäetud Venemaa sõjatehnika avatud luukidest sisse lendavad ja masinate sees plahvatavad.
Luganski rindel oli Venemaal edenemine Jagidne külast lääne poole, mujal rindejoon ei muutunud. Lõunarindel muutusi ei toimunud ning olukorda Robotõnes juures kommenteerisid Ukraina sõjaväelased nii, et külast pole mitte midagi järel ning stepis on kunagine küla territoorium suures osas nö hall tsoon, kus on raske ellu jääda mõlema poole sõjaväelastel – kes ründab, kannab vältimatult suuri kaotusi. Hersoni rindelt võib vast välja tuua sellise infokillu, et väidetavalt ei olevat enam viimasel ajal juurde toodud Iraanis ja Põhja-Koreas toodetud mürske, mis olevat küll viletsad, aga paremad ikka kui mitte midagi.
Droonid. Venemaa riigiduuma liige Borodai rääkis Venemaa telekanalis ootamatult avameelselt olukorrast rinnetel, kus suurimaks probleemiks olevat kujunenud Ukraina droonid, kusjuures suurimaid kaotusi ei pidanud Venemaa sõjaväelased kandma droonide läbi mitte eesliinil, vaid kuni kümne kilomeetri ulatuses eesliinist tagala poole, kus Ukraina rallidroonid pidavat ründama sisuliselt kõike, mis teedel liigub ning Venemaa armee kandvat seetõttu suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas.
Droone olevat Ukraina armeel väga palju ning pidavat toimuma karussell, kus aku tühjakssaamisel tuleb rallidrooni asemele uus ning nii olevat piirkond pidevalt Ukraina rallidroonidega kaetud. Lisaks olevat ukrainlased kasutusele võtnud kavaluse – nad olevat rallidroonide sidepidamise pannud samadele sagedustele, kui on Venemaa raadioside vahendid – kui suruda need sagedused maha EW vahenditega, siis ei tööta enam ka Venemaa raadioside lahinguväljal. Borodai sõnul olevat häda (USA abi viibimine) sundinud ukrainalasi rallidroone arendama ning nüüd olevat neile lisaks palju suurtükimürske, mistõttu Venemaa armee olukord pealetungide läbiviimisel olevat äärmiselt keeruliseks muutunud.
Sotsiaalmeedias on omajagu pilte Venemaa armee külgkorviga mootorratastest, millele on droonide vastu nö kuut peale ehitatud, aga nüüd on ka olemas video, kus selline mootorratas üritab rindejooneni sõita ja kõige paremini see tal välja ei tule.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
