Tuumarelvad on malakas, millega Venemaa üritab läänemaailma hirmutada ning sõja jooksul on tehtud seda korduvalt, peamiselt küll Dmitri „Dimon“ Medvedevi poolt ning tavaliselt muutub teema aktuaalseks siis, kui Venemaal sõjas ülemäära hästi ei kipu minema. Nüüd korraldas Venemaa lausa tuumaõppused riigi lõunaosas ja siis juhtus see, mis teoorias ei oleks tohtinud juhtuda – Armaviris asuvaid detsimeeterlaine eelhoiatusradareid ründasid droonid. Seal on kaks radarit, mis jälgivad territooriumi lõuna pool ning eeskätt Vahemerd, kus asuvad USA sõjalaevad. Radarid on nimetatud Voroneži jõe järgi ning vastavalt sellele, kas nad on detsimeeter või meeterlaine omad, on nad kas Voronež-DM või Voronež-M. NSVL-i ajal asus meile lähim selline radar Läti Skrundas, mida nimetati jõe järgi Daugavaks.

Peale NSVL-i lagunemist on Venemaa modifitseeritud varase hoiatuse radareid ehitanud ka näiteks Leningradi oblastisse (Voronež-M), Kaliningradi (Voronež-DM), Armaviri (Voronež-DM) jne. Eeskätt on neid vaja ballistiliste rakettide laskehetke fikseerimiseks, et oleks võimalik arvutada rakettide trajektoor ja vastavalt sellele õhutõrjekompleksidele infot anda. Need radarid on Venemaa tuumatriaadi komponendid ja seetõttu strateegilise tähtsusega sõjalised objektid, nende ründamine peaks vähemalt teoorias olema ülimalt tõsine asi ja kõige jämedama punase joone ületamine.

Ometi Armaviris rünnati droonidega mõlemat radarit (olemas ka fotod) ning järgnes vaikus. Väidetavalt kasutati rünnakus Portugalis toodetud Tekever AR5 droone ning peale rünnakuid on tekkinud olukord, kus sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul on Venemaa võimekus Vahemere suunal registreerida rakettide väljalaskmisi langenud suurusjärgus 60% ehk siis seal suunast tuleva võimaliku rünnaku tõrjumisega oleks Venemaa praegu ülimalt tõsised probleemid, eriti kui veel lisaks arvestada seda, et USA vanade ballistiliste rakettidega ei ole siiani nende kõige uuemad õhutõrjekompleksid hakkama saanud.

Ehk kuulutad välja õppused ja siis tulevad mingid droonid, mis su strateegiliselt tähtsatele radaritele nö paugud panevad. See on selline alandus, et Venemaa z-kanalitel on käinud soigumine antud teemal juba pikemat aega, aga lõpuks nenditakse nukralt, et me ei saavat selle kõigega mitte midagi teha ning võimaliku rünnaku korral oleks Venemaa sisuliselt kaitseta. Järjekordne müüt on purustatud. Ja et alandus oleks täielik, siis ründasid droonid ka Ukrainast 1800 kilomeetri kaugusel Orskis asuvat meeterlaine radarit, kus praegu teadaolevat radarile kahjustusi ei suudetud tekitada, aga tõsiasi on see, et droon sinna kohale lendas ja väidetavalt kuskil radarikompleksi territooriumil plahvatas.

Z-blogijad küsivad – kus on meie õhukaitse? Kas meil tõesti ei jätku õhutõrjekomplekse riikliku tähtsusega objektide juurde? Nagu näha ei jätku, sest kui sõjas on Venemaa kokku kaotanud suurusjärgus 800 erinevat õhutõrjekompleksi, siis ülejäänutest omajagu on paigutatud Moskvasse, nii olevat üks õhutõrjekompleks Pantsir-1 olnud näiteks endise kaitseministri Šoigu kodu vahetus läheduses.

Armaviri rünnaku konteksti sobitub ka Poola peaministri jutt sellest, et kui Venemaa peaks Ukrainas kasutama taktikalist tuumarelv, siis USA olevat lubanud hävitada kõik okupeeritud Ukraina territooriumil asuvad Venemaa üksused. Ja elu näitab, et Venemaa peale suurte sõnade lääne suunal muuks ei olegi võimeline.

Viimastel päevadel on palju juttu olnud sellest, et tuleks kaotada piirangud lääne relvade kasutamisel. Viimati võttis teemal sõna Macron ja tema kõrval seisis Saksamaa kantsler. Prantsusmaa poolt rohelise tule andmine tähendaks teoorias liikuvsuurtükkide Caesar ja tiibrakettide SCALP kasutamist, aga tiibraketid ei ole vast antud kontekstis kõige efektiivsemad relvad. Arvestades Venemaa elektroonilise sõjapidamise vahendeid, siis Ukraina poolelt oleks hädasti vaja luba kasutada nii kassettmoonaga ballistilisi rakette ATACMS kui ka volframkuulidega juhitavaid rakette, mis tekitaksid hävingu Venemaa sõjaväelennuväljadel ja isikkooseisu koondumispunktides ning nendega saaks edukalt jahtida Venemaa õhutõrjekomplekse, millest tulistatakse Ukraina asulaid.

Ukraina jaoks on suurim probleem hetkel liugpommid, milliseid Venemaa armee viskab kuus rohkem kui 3000 tükki ning kui sellisele tegevusele ei suudeta piiri panna, siis ajapikku hävitavad need pommid kõik Ukraina kaitseliinid ning neid vanasid lennukipomme on Venemaal ladudes väga palju järgi, nende otsasaamist neil karta ei ole. Agil Rustamzade sõnul on sellises koguses liugpommide viskamine täiesti uus olukord, sõdades varem midagi sellist toimunud ei ole. Kui nende viskamist ei suudeta piirata, siis pole Rustamzade sõnul Ukrainal lootust lahinguväljal märkimisväärset edu saavutada.

Olukorra kiireks muutmiseks piisaks, kui lääne relvade kasutamisel võetakse piirangud ära ja siis jõuaks asi Venemaa armee juhtidele kohale hetkel, kui näiteks Baltimori sõjaväelennuväljal suur kogus lennukeid kas hävitatakse või kasutuskõlbmatuteks muudetakse. Ja praegu tekib küll vähemalt minul see küsimus, et milleks anda Ukrainale kümnete miljardite dollarite eest relvastust, kui on teada, et sama riigi poolt seatud piirangud ei võimalda Ukrainal neid relvasid kõige efektiivsemalt oma riigi kaitseks kasutada.

Piirangutega on otseselt seotud ka lennukite F-16 saabumine, sest Agil Rustamzade sõnul ei oleks võimalik neid lennukeid piirangute tingimustes efektiivselt kasutada, sest liugpomme visatakse Venemaa territooriumilt, need Su-34 tuleks Venemaa kohal alla lasta, muud varianti ei ole. Minule on mõistetav Belgia keeld kasutada F-16 lennukeid Venemaa territooriumil kohal lennates, aga nendest lennukitest peab olema võimalik lasta sihtmärke Venemaa territooriumil ja kui liugpommide kasutamine Venemaa poolt on alla surutud, alles siis saaks mõelda järgnevatele sammudele.

Olukord rinnetel. Eile oli meedias palju arutelusid selle üle, et mis objekte Luhanskis rünnati. Rünnakute tagajärjel süttis kulutuli ning seetõttu sai öösel filmida efektseid videosid, aga hiljem läks liikvele informatsiooni, mis toimunule aitab rohkem valgust heita. Ühe raketiga tabati radarit Nebo-M, mis teoorias peaks suutma avastada ka lääne viienda põlvkonna sõjalennukeid ning nende abil peaks saama näha ballistiliste rakettide väljalaskmist. Tegemist on kaasaegse radariga ning selle hävitamine Ukraina armee jaoks väga hea uudis. Z-kanal Kremljovskaja tabakerka andmetel oli üks rakett tabanud ka sõjaväebaasi, aga sellele jutule pildilist materjali lisaks ei ole.

Venemaa rünnakud Bilohorivkas ei ole tulemust siiani andnud, Ukraina kaitse püsib, kuigi olukord on äärmiselt keeruline. Aga neil on sügaval maa all omajagu kohti, kuhu saab varjuda ning sinna Venemaa suurtükkide ja liugpommide mõju ei ulatu.

Harkivi rindel viimastel päevadel muutusi ei ole toimunud. Venemaa võimaliku edenemise kontekstis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemal Ukraina territooriumile Venemaa üksused oleksid liikunud, seda nõrgemaks oleks jäänud neil oma suurtükkide toetustuli, sest ühel hetkel tuleks eduka edasiliikumise korral liikuda suurtükkidega üle Ukraina piiri ning siis juba lääne relvade kasutuspiirangud ei kehtiks.

Mitmete ekspertide arvates oli Venemaa peamine rünnakuvektor Vovtšanski suunas, et sealt kiirelt edasi liikudes jõuda Kupjanskini loode suunalt. Praegu on aga edasiliikumine seiskunud, lahingud toimuvad Vovtšanski kesklinnas nö hallis alas, mida Venemaa armee pommitab nii liugpommide kui suurtükkidega. Väidetavalt oli Venemaa toonud Harkivi suunda kogenud sõduritest moodustatud nn Aafrika korpuse üksuseid, et need linnalahingutes edu saavutaksid.

Donbassis rindejoones arvestatavaid muudatusi ei toimunud, väike edenemine oli Venemaa üksustel lõunarindel Staromaiorskes. Agil Rustamzade sõnul jätkub Venemaa armeel praegusel kujul aktiivselt ründamiseks jõudu veel kuni kümneks päevaks.

Relvastusuudiseid. Ukraina sõjaväelased panid sotsiaalmeediasse üles foto, kus on kõrvuti nii Indiast kui Pakistanist pärit laskemoon nn nõukogude tankidele. Võib vist järeldada, et see on otsapidi seotud Tšehhi presidendi initsiatiiviga saata Ukrainasse laskemoona ning nendega juba kostitatakse Venemaa armeed.

Ukraina armee on õhutõrjerakettide nappusest tingituna paigutanud lühimaa õhutõrjekompleksile 9K33 Osa õhk-õhk tüüpi raketid R-73, needsamad, milliseid üritatakse ka meredroonidele paigutada. Selle kohta info puudub, kuivõrd edukaks selline kombinatsioon reaalses lahinguolukorras on osutunud.

Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul olevat Venemaal soomustehnikast nii suur puudus, et nüüd nad üritavad Sudaaniga sõlmitud relvalepingu raames sadasid ühikuid tanke T-72 tagasi osta, milliseid olevat paberite järgi Sudaanil lausa 700 tükki.

Sõduritest on terav puudus mõlemal poolel. Sellega seoses on Ukraina meedias omajagu materjali vangide värbamisest armeeteenistusse. Siiski on vangidel omajagu piiranguid, päris igaüks lepingut sõlmida ei saa. Kõigepealt ei tohi olla tõsiseid terviseprobleeme, ei tohi olla karistusi väga raskete kuritegude sooritamise eest ning karistust peab järgi olema mitte rohkem kui kolm aastat. Praegu on lepingu sõlminud kuuldavasti rohkem kui 400 vangi, kes on väljaõppel ning neist moodustatakse eraldi üksused. Kokku oleks maksimaalselt suurusjärgus 20000 vangi, kes saaksid lepingu sõlmida ja sõdima minna, aga elu näitab, kui paljud neist selle tee valivad.

Venemaa poolelt kostub ka järjest rohkem kurtmist sõdurite puuduse üle, sest vabatahtlikult lepingu sõlminuid olevat järjest vähem. Z-kanal DVD za tšestnost i spravedlist andmetel olevat soovijate vähesuse tõttu lepingu sõlmimisel makstav ühekordne tasu osades piirkondades tõstetud miljoni rubla pealt pooleteise miljonini ning olevat käivitunud protsess, kus jõukamad piirkonnad värbavad sõdureid sellistel tingimustel Venemaa vaesematest piirkondadest ja siis polegi vaja imestada, et osades Venemaa vaesemates piirkondades ületavad surmade arvud sünde kolm korda. Z-kanalis arvati, et sügisel pakutakse juba ühekordselt kaks miljonit rubla ja kui see ka enam ei tööta, ei ole mobilisatsioonile alternatiivi, muidugi eeldusel, et Venemaa tahab sõjas arvestatavat edu saavutada.

Viimasel ajal on Venemaa z-kanalites järjest enam tunda sõjaväsimust ning päris tihti kirjutatakse, et las Odessa ja Harkiv jääda tulevastele põlvkondadele, meie tahame lõpetada. Venemaa armee kannab suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas ning Anastassija Kaševarova küsis oma tekstis, et kas on mõistlik olukorras, kus Venemaal tegelikult sõda ei toetata, jätkata suurte ohvrite arvuga rünnakuid, et teatada Venemaa meedias tähtsusetu küla Najebajevka (sõnamäng, mida mõistavad vene keele oskajad) äravõtmisest. Kaševarova sõnul olevat Venemaa armeel Luganski piirkonnal tekkinud suured probleemid kütusega, nii et selles osas Ukraina nö tuhande hammustuse strateegia toimivat hästi.

Venemaa söödab soliidsetele lääne meediaväljaannetele ette infot, mida need siis rõõmsalt avaldavad ning räägivad need Venemaa sõjatööstuse võimsast uuestisünnist – küll palju miljoneid mürske ja palju-palju tuhandeid Shahed tüüpi droone. Mürskude tootmise võimekuse osas on minu jaoks usutavamad Venemaa enda majandusinimeste hinnangud, sest kui laskemoona tootmise suurendamine nii lihtne oleks, siis tehtaks seda ka läänes.

Reaalsuses pidavat Venemaa sõjatehased juba pikemat aeg töötama kolmes vahetuses niigi, aga uute tehaste rajamine seisab kasvõi selle taga, et sinna oleks vaja tootmisvahendeid, milliseid Venemaal ei suudeta toota. Lisaks probleemid ka lõhkeaine ja püssirohu tootmisega ning see on täpselt samamoodi probleem nii Venemaal kui mujal riikides. Nii et Venemaa enda majanduseksperdid on väga skeptilised selle info paikapidavuse osas, mis puudutab Venemaa kiirelt kasvavat mürskude tootmise võimekust ning kõigele lisaks tuleb Venemaa poolelt rindelt järjest rohkem kurtmist Venemaa mürskude langenud kvaliteedi osas.

Shahed 131/136 droonide osas tõi Aleksander Kovalenko välja nende kasutamise selle aasta esimese viie kuu jooksul -> 334 > 356 > 603 > 295 > 296. Kovalenko sõnul vähenes nende droonide kasutamine järsult peale Iraani kombineeritud rünnakut Israelile ning alles peale transpordilendude taastumist Moskvasse hakkas Venemaa neid droone sõjas taas rohkem kasutama. Kui lääne meedias avaldatud andmete kohaselt pidavat Venemaa ise neid droone suurtes kogustes tootma, siis Kovalenko küsib oma ülevaates, et kus nad siis on? Ukrainas on alla lastud ka Venemaal toodetud Shahed-tüüpi droone, aga neid on vähe ja mitte kuidagi ei klapi need arvud sellega, kui palju neid väidetavalt igas kuus toodetakse Alabugas.

Lõpetuseks anekdoot Kiril Sazonovilt.
Sõjaväelane läks maasturiga linna asju ajama, aga tegi seal avarii. Paras plekimõlkimine, aga keegi viga ei saanud.

Väeosasse jõudes kutsuti sõdur kohe roodukomandöri juurde.
Roodukomandör: „Miks sa ei lasknud peateel liikuvat autot läbi? Kuhu sul nii kiire oli? Kas sa liikluseeskirjasid veel mäletad? Kas sa üldse autokoolis eksami tegid?“
Sõdur: „Tegin küll. Palju kordi tegin!“

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Eestlased Ukrainas

TRENDING