See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/teet-kalmus-venemaa-inimkaotused-ukrainas-on-viimasel-ajal-vaga-suured/article59869
Teet Kalmus: Venemaa inimkaotused Ukrainas on viimasel ajal väga suured
02 Jan 2023 EWR Online
Ukraina kahurvägi valmistub tulistama Donetski lähedal, 1. jaanuar, 2023. Kollased mürsud on ukrainlaste poolt toodetud laskemoon. Foto: REUTERS/Anna Kudriavtseva - pics/2023/01/59869_004_t.jpg
Ukraina kahurvägi valmistub tulistama Donetski lähedal, 1. jaanuar, 2023. Kollased mürsud on ukrainlaste poolt toodetud laskemoon. Foto: REUTERS/Anna Kudriavtseva
Lahingutegevuses on jätkuvalt kõige suurem mõjutaja ilm, sest soe ilm koos vihmadega on võtnud mõlemalt poolelt võimaluse minna rasketehnikaga pealetungile laiemal rindel. Saab liikuda mööda teid, aga see annab kaitsvale poolele suure eelise. Samas on ilmastiku rindel toimumas muutus, kuna selle nädala lõpus jõuab korralik külm Ida-Ukrainasse ja tänaste prognooside kohaselt kestab külm pikalt. Soojad ilmad on olnud just Ukraina poole jaoks suureks probleemiks Luganski rindel, sest neil on niigi puudus rasketehnikast ning olemasolevast on palju ratastehnikat ja kui vaadata nimekirja tehnikast, mis on Ukrainasse lääne poolt tulemas, siis peamiselt ikka ratastehnika. Nädala pärast peaks olukord seetõttu Ukraina jaoks juba oluliselt parem olema.

Luganski rindel suutis Ukraina enda kontrolli alla saada Novoselivske asula, mis asub maantee ääres, mida mööda on võimalik praegusel ajal rasketehnikaga liikuda. Ukraina on Svatovest 10 kilomeetri kaugusel, aga Venemaa on toonud sinna reserve ning korraldab pidevalt vasturünnakuid. Sarnane on olukord Kreminna juures, Venemaa olevat sinna täienduseks toonud dessantväelased, mis mitmete ekspertide sõnul näitab, et Venemaa on otsustanud minna va banque ehk nö täispangale, paisates lahingutesse oma viimased seni reservis olnud professionaalsed üksused. Loomulikult avaldab see mõju Ukraina edenemisele, aga samas kui Venemaal need üksused ka ära kuluvad, siis mis saab edasi? Seal rindel töötas Ukraina aktiivselt ka Venemaa tagalat, tulistades sõjakurjategija Igar Girkini andmetel HIMARSitest nii Svatovet, Rubežjet kui ka Starobelski rajoonis asuvat Tšmõrovkat.

Kõige raskemad lahingud toimuvad jätkuvalt Donbassis Bahmuti ümbruses ning lisaks Venemaa väga suurtele kaotustele elavjõus kannavad arvestatavaid kaotusi ka ukrainlased, aga siiani on suudetud rinnet hoida. Ukraina sõjaväelase Vladimir Rastšjuki sõnul tõi Venemaa Soledari suunale dessantväelastest (vabatahtlikest) üksuse „Belõi medved“ (tõlkes „Valge karu“) ning ukrainlastel on seal suunas väga rasked kaitselahingud. Bahmuti juures jätkuvad pidevad Venemaa rünnakud, mida saadab suurtükituli. Kohapeal võitlevate ukrainlaste sõnul saadetakse päevavalgel lahingusse peamiselt vangid ja kogenumad wagnerlased on teises liinis ning nende roll on peamiselt takistada vangide põgenemist. Öösel aga ründavad öövaatlusseadmetega varustatud wagnerlased ise. Ka olevat wagnerlased kasutusele võtnud taktika, kus kõige ees peavad kõndima ukrainlastest sõjavangid ning nende varjus hiilivad wagnerlased. Nende jaoks ei ole olemas reegleid, mida ei saaks rikkuda, samas ei ole sellest kõigest siiani abi olnud. Venemaa ründab ka aktiivselt Avdiijvka ümbruses, aga ilma erilise eduta.

Venemaa otsustas rikkuda ukrainlaste vana aasta ärasaatmise ning selleks lasti Natalja Gumenjuki andmetel esimest korda Kaspia merelt Kalibr rakette. Kas on põhjus Kalibr rakettide väheses arvus või kardetakse Mustal merel Ukraina veedroone või mõlemat korraga, seda ei tea, aga kõnekas on see ikkagi. Nagu on kõnekas ka see, et esimest korda üle pika aja ei olnud raketirünnakud suunatud ainult Ukraina taristuobjektide pihta, vaid sihtmärgiks olid Kiievis näiteks hotell ja bensiinijaam (vähemalt neid tabati). Kuna Ukraina õhukaitse on Kiievi piirkonnas peamiseks taristuobjektide lähedal, siis seekord suudeta väljalastud 20-st raketist tabada 12, samas olulist kahju taristuobjektidele ei suutnud Venemaa tekitada ehk siis Kiievis ei olnud peale rünnakuid ühtegi avariilist elektrikatkestust.

Lisaks rakettidele ründas Venemaa Kiievit ka Iraani droonidega Shahed 131/136. Ründas kahes laines, 13 enne keskööd ja 32 peale uue aasta saabumist. Need rünnakud sundisid paljusid ukrainlasi uut aastat vastu võtma varjendites ja metroos. Kõik droonid lasti küll alla, aga selle jaoks kulutati palju NASAMS õhukaitsesüsteemi kalleid rakette. Loomulikult võtsid need raketid odavad droonid maha, aga see ei ole Ukraina jaoks jätkusuutlik lahendus. Eks põhjus oli ka selles, et väidetavalt tulid Iraani droonid Valgevenest ning sealt suunast ei osatud sellises koguses droone oodata. Allatulistatud droonidel olid vene keeles kirjutatud uue aasta soovid, kommentaarid on liigsed, maailma kõige rahuarmastavama rahva olemus avaldub nii kõige selgemal võimalikul kujul (sarkasm).
 - pics/2023/01/59869_001_t.jpg


Kui Venemaa üritas ukrainlastel uue aasta vastuvõtmist ära rikkuda, siis ukrainlaste vastuaktsioon oli võrratult tulemuslikum. Ukraina luurel olid andmed, et Donetski lähedal Makeejevkas on ühes õppeasutuses koos palju äsja Samaarast saabunud tšmobikuid, kes tähistavat rohke alkoholiga vana aasta ärasaatmist. Kuna Venemaa oli juba oma tervitused varem teele saatnud, ei saanud ukrainlased viisakate inimestena vastuseta jääda ning kell 23.57, 23.59 ja 00.00 tabasid hoonet kokku 18 HIMARSitelt lastud raketti, peale mida hoonet enam ei ole. Ohvreid oli nii palju, et isegi Venemaa sõjablogijad ei saanud vaikida (ohvrite puhul on arvud alates 120-st kuni 600-ni, lõplikku tõde me vist ei saagi kunagi teada) ning põhiküsimus oli, et miks sõja kümnendal kuul on Venemaa sõdurid koos hoonetes, mida on lihtne rünnata. Kõige karmimalt ütles enda arvamuse välja Anastassija Kaševarova: „Sest neil (armee juhtkonnal) on täiesti ükskõik sinu elust, sadade ja tuhandete sõdurite elust. Nad reaalselt ka mõtlevad nii, et inimesed, see on kulumaterjal.“

Väga tulemusliku rünnaku tegid ukrainlased ka Luganski oblastis Pervomaiskis asuva wagnerlaste ööbimispaiga pihta ning rünnaku tagajärgedest on olemas ka video, kus peaosas on ei keegi muu kui Prigožin ise. Hunnik mustades kilekottides laipu, milles juures Prigožin kommenteerib, et nende lepingud on nüüd lõppenud ja nad saavad tsinkkirstudes koju minna. Reklaam missugune!

Tegelikult on probleem Venemaa sõjaväelaste majutamisega väga tõsine ja sellest kirjutasin ka varem. Tšmobikuid saadetakse rindele kümnetes tuhandetes, aga kuhu sa nad majutad? Ukrainlased just selles kontekstis ütlesid enne külmasid, et nad ei plaani vastu talve suuremat täiendavat mobilisatsiooni läbi viia, sest külmade ilmadega on keeruline kõiki hajutatult ära majutada. Aga kui ukrainlased on valdavas osas motiveeritud ja neid saab eramajadesse majutada, siis tšmobikute puhul tähendaks see pidevat joomist koos sellega kaasneva arveteõiendamisega. Paned nad kokku suuremasse hoonesse, on nad suurepäraseks sihtmärgiks. Sunnid pikemalt rindel olema, külmuvad ära. Ja tuleb arvestada sellega, et soojem periood saab läbi ja saabub tõeline talv. Teed rindel lõkke enda soojendamiseks, tuleb kiirelt „kingitus“ Ukraina poolt. Seda ennustati juba varem, et korralike külmade saabumisel hakkab ukrainlasi aitama Kindral Külm.

Viimastel päevadel on omajagu juttu olnud Venemaa võimalikust uuest mobilisatsioonist juba peale viiendat jaanuari. Võib ju küsida, et milleks sellised jutud olukorras, kus veel suurusjärgus 100000 tšmobikut on lõpetanud väljaõppe ja valmis rindele suunduma. Põhjus on üks ja ainus – suured kaotused elavjõus. Allpool on ka joonis, millest nähtub, et koos tšmobikute saabumisega rinnetele on Venemaa kaotused elavjõus kiirelt kasvanud ning väidetavalt kaotas Venemaa detsembris surnutena 17200 sõdurit. Kui lisame juurde haavatud (neid on reeglina kordades rohkem), siis on selge, et sellise tempo juures on kiirelt kahuriliha juurde vaja.
 - pics/2023/01/59869_002_t.jpg


Uus mobilisatsioon tähendab aga täiendavaid pingeid ühiskonnas, mis on niigi sõjast väsimas, lisaks küsimused, et kuskohast leida neile nii varustust kui relvastust. Ja rääkides tšmobikutest, siis pidi neil olema ülimalt suur puudus alumise otsa ohvitseridest, nii leitnantidest kui kaptenitest. Ohvitseride paberitega reservistid hoiavad mobilisatsioonist eemale, neil on reeglina oidu rohkem.
Vaenlase droonidega on hädas ka ukrainlased rinnetel, aga mingi aeg tagasi lendas Venemaa tapjadroon Lancet Ukraina tanki kohal olnud kattevõrku ja purunes ilma plahvatamata. Ukrainlased said sellest idee ja nüüd katavad paljusid tanke ja suurtükke kattevõrgud. Loodetavasti on abi.

Lõppu lühinoppeid.

Rinnetel on esinenud juhtumeid, kus tšmobikud etendavad raadiosides suurt lahingut olukorras, kus tegelikult midagi ei toimu, lihtsalt selleks, et saaks turvaliselt oma kaevikutes passida ja jutu järgi „vaenlase rünnakuid tagasi tõrjuda“.
Aasta lõpus jõudsid rindele Ukrainas toodetud 152 mm mürsud (link kommentaaride osas). 2/3 Ukraina relvastusest on veel nö nõukogude päritolu, seega kuluvad need mürsud marjaks ära.

Venemaa Rosstat muutis juba viiendat korda Putini nõudmisel inflatsiooni arvutamise metoodikat, et näidata inflatsiooni reaalsest väiksemana, sest siis saab Putin rääkida sellest, kui suur on inflatsioon läänes ja kui väike neil. Ja lääne pool leidub ka selle jutu uskujaid.
Hiinlaste Union Pay pangakaart on ainuke variant venemaalaste jaoks piiri taga rahaautomaadist raha välja võtta (Venemaa enda Mir töötab ainult paaris riigis). Kuna aga selle abil hakati välja võtma suuri summasid, siis uuest aastast on piirang, et väljaspool Venemaad saab aastas välja võtta kokku kuni 50000 dollarit.

Venemaa meediaväljaanne „Voennoje obozrenije“ kirjutas, et Armata tankide tootmisest asja ei saagi, sest tankidele ei olevat ei mootoreid ega elektroonikat.

Ivano-Frankovski elumajasse lennanud ja mitteplahvatanud tiibrakett H-101 oli toodetud küll aastal 2022, aga veel kasutades vanemaid komponente, seega ei ole märke, et Venemaa oleks peale sõja algust piiri tagant rakettide tootmiseks vajalikke komponente juurde saanud.

Sõja alguses reitingute tipus olnud Solovjovi saadete reitingud olevat nii madalad, et Venemaa naljahammaste hinnangul vaatavad lääne poliithuvilised neid saateid rohkem kui venemaalased ise.

Putin õnnitles Euroopa riigijuhtidest uue aasta puhul ainult Orbanit ja Vučićit (Serbia president).

Uue aasta pöördumises üritas Putin seekord eeskuju võtta Põhja-Korea liidrilt, aga selles osas jäi tulemus tunduvalt lahjemaks, on raske armee ülemjuhatajana usutavalt mõjuda, kui sa kardad oma armee sõdureid (taustal ei ole ju sõjaväelased, vaid näitlejad, kes lavastatud piltidel on iga kord erinevas rollis).
 - pics/2023/01/59869_003_t.jpg


Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Märkmed: