Rinnetel on kõige kuumem olukord Donbassis ja kuum on seal sõna otses mõttes - kui meil siin Eestis on ka ees ootamas kuumad päevad 30 kraadise temperatuuriga, siis Donbassis käis temperatuurinäit eelmisel nädalavahetusel 40 kraadi lähedal ära ja järgmise nädala lõpuni on seal kuumalaine, kus päevane temperatuur võib tõusta üle 35 kraadi.

Venemaa üksusi on saatnud teatud edu Bahmuti suunal, kus kandvas rollis on wagnerlased, kes kutsuvad endid ka nimest tulenevalt muusikuteks. Nende põhijõud on erinevates relvakonfliktides karastunud ja oskavad sõdida. Edu on Donbassis siiani toonud lihtne taktika - suurtükkidest ettevalmistav tuli, siis saadetakse nn mobikud ehk nn rahvavabariikidest mobiliseeritud viletsalt relvastatud ja madala võitlusmoraaliga üksused suurtükkidest varem tulistatud territooriumile, samal ajal jälgides olukorda droonidelt. Ukrainlased hakkavad mobikuid (viimasel ajal nende puuduselt Venemaa vanglatest toodud retsidiviste) tulistama, droonid registreerivad ukrainlaste laskepositsioonid ja Venemaa suurtükid ja mitmikraketiheitjad suunavad oma tule sinna kvadraati. Siis tehakse uus rünnak suurtükkidega, uuesti saadetakse kahuriliha ja kõik kordub. Inimesi saab lahingus palju surma ja vigastada, aga wagnerlased ise tulevad mängu üldjuhul alles siis, kui kahurliha jääb mingil lõigul ellu. Selline taktika on neile toonud edu Popasnas ja ka sealt edasi Bahmuti suunal. See, et see nn edu tuleb väga suurte inimkaotuste hinnaga ja kogu vallutataud ala taristu hävitamise hinnaga, Venemaal kedagi ei huvita ja nii on paljude venemaalaste jaoks wagnerlased kangelased. "Tõelised kangelased", kes lõikavad surnud sõduri pea ja käelabad ning panevad nad Popasnas aiapostide otsa nagu wagnerlased tegid.

Nad on kohe nii suured kangelased, et sõjakorraspondent Sergei Sreda tegi videolõigu, kus ta kohtub Popasnas wagnerlastega nende väidetava staabihoone juures. Ukrainlased tegid video põhjal selgeks hoone asukoha ning HIMARSite rünnak ei andnud ennast kaua oodata. Kuigi sõjandusekspert Ruslan Leviev ei välista varianti, et see kõik oli teadlik pettemanööver, et sundida ukrainlasi sinna tulistama, lootuses HIMARSite laskekohad kiirelt avastada ja sinna täpselt vastutuld anda, siis selle versiooni vastu räägib see, et on olemas videod, kuidas purustatud hoonest wagnerlased kannavad välja surnud sõjaväelasi ning väheoluline pole ka see, et Venemaa sotsiaalvõrgustikes ollakse selle sõjakorrespondendi suhtes väga verised, sest wagnerlased on venemaalaste vaat et viimane lootus selles sõjas - mis sest et sadistid ja kurjategijad, aga nad tapavad ukrainlasi. Selline see mõttemaailm seal praegu on.

Nn rahvavabariikide puhul tuleb selget vahet teha sõjaväeüksustel ja nn mobikutel. Nn rahvavabariikidel on olemas ka pikkade aastate jooksul lahingutes karastunud sõjaväelased, kes tunnevad hästi piirkonda ja kes on väga motiveeritud. Just nendel on Avdiijvka ümber toimuvates lahingutes (nii põhjast kui lõunast) kanda põhiraskus ning sõdida nad oskavad. Ka tuleb arvesse võtta, et Avdiijvka on väga lähedal Donetskile ning hoolimata HIMARSite tulekust on Venemaal siiski veel olemas suur ülekaal suurtükkide arvu osas ning just sealt Donteski suunalt on kuuldavasti õnnestunud muutunud oludes Venemaa poolel võitlevatel üksustel oma logistika kõige paremini toimima saada.

Aga nii Bahmuti kui Avdiijvka suunal on viimaste nädalate väike edu saavutatud suurte ohvrite hinnaga ning just Bahmuti suunal ei jätku enam kahuriliha, sest nüüd on kiirelt surma-vigastada saanud omajagu retsidiviste, kelle osas ei ole lubadusi täidetud ning selles maailmas liigub info kiirelt - jäetakse maksmata rahalised hüvitised, ravi ei ole selline, mis kannataks raskemate vigastuste korral (jäsemete kaotus) kriitikat. Vaevalt tulevikus vanglatest kahuriliha selles kogus enam peale tulemas on. Kahurilihaga on asi nii hull, et üks nn rahvavabariigi üksuse ohvitser rääkis olukorrast avalikult ja keerutamata - Luganskis värvatakse sisuliselt neid mehi, kes ei jõua patrullide eest ära joosta - invaliidid, krooniliste tervisekahjustustega kaevurid, alkohoolikud. Isegi tuberkuloosihaiged. Viletsa tervisega mehed vanuses 50+, kes peaksid 35 kraadises kuumuses täisvarustuses suutma joosta pikki vahemaid ja sealjuures veel võitlema.

Huvitav olukod on Hersoni oblastis, kus Ukraina pool järjekindlalt ründab Dneprit ületavaid sildasid. Itaalia sõjandusekspert Thomas C. Theiner hinnangul näitas viimane rünnak Antonovi silla pihta, et Venemaa on täiesti võimetu HIMARSitelt lastavate rakettide vastu - Venemaa ei suuda (hoolimata varasemast praalimisest) GPS signaale segada, nad ei suuda rakette alla lasta ning nüüd ei suuda nad neid ka enam radaritega avastada. Thomas C. Theiner nimetab kokkuvõtvalt M-31 rakette alla tulistada üritavaid Venemaa sõjaväelasi klounideks.

Tänase päeva seis on selline, et üle Dnepri saab ainult praamiga, aga ekspertide hinnangul ei ole nii võimalik 20000 sõjaväelast ei toidu ega laskemoona ega rasketehnikaga varustada. Samal ajal on Ukraina andnud täppislööke Dnepri idakaldal asuvate üksuste positsioonide pihta. Melitopoli linnapea Ivan Feodotovi sõnul on Venema tänasel päeval juba Hersonist ära toonud kogu sõjaväelise juhtkonna Dnepri idakaldale. Kui see peaks paika pidama (aga võib ju olla ka infooperatsioon), siis näitab see Venemaa sõjaväelaste arvestust, et nad võivad kaotada okupeeritud Dnepri läänekalda koos Hersoni linnaga. Tänasel päeval on Venemaa üksuste jaoks läänekaldal seis nii kurjakuulutav, et Venemaa intensiivistab seetõttu tuumasantaaži Zaporižžja tuumajaama juures, kuhu nüüd lasti kuus mürsku, mille tulemusena sai ka üks tuumajaama töötaja surma, kes jalutas seal koeraga. Venemaa tahab võimalikult kiirelt vaherahu, et vältida Hersonist ilmajäämist, millega võib kõige mustema stsenaariumi korral kaasneda kogu väegrupeeringu purustamine ja vangilangemine, aga ei ole siinkohal liigne meenutada, et Dnepri läänekaldale saadeti suur osa Venemaa armee dessantväelastest.

Kuigi hetkel on Ukraina idaosas kuum, muretsevad inimesed eesootava külmeperioodi pärast. Izjumi okupeerisid Venemaa üksused juba mitu kuud tagasi, ometi ei ole seal elavad inimesed selle üle õnnelikud ja nii soovivad suurusjärgus 10000 Izjumi elanikku liikuda territooriumile, mis on Ukraina kontrolli all. Hersoni oblastist ootavat väljapääsu Ukraina kontrolli all olevale territooriumile suurusjärgus 1000 autot ja 5000 inimest. Arvata on, et sama seis valitseb ka Severodonetskis ja Lõssõtsjanskis, kus muide asusid võõrvallutajad kiirelt arveid õiendama kohalike mustlastega. Loomulikult ei ole majanduslik olukord kerge ka Ukrainas, kus majandus on suures osas halvatud ning riik püsib suures osas välisabil, aga ikkagi on see inimeste jaoks võrratult parem variant kui et olla osa okupeeritud territooriumitel valitsevast Russki Mir'ist. Kus valitseb seadusetus, vägivald, korruptsioon.

Putini-meelne näitleja Steven Seagal lubas teha Donbassist dokumentaalfilmi ning saatejuht Dmitri Tankovitš andis vihje, kuidas see film võiks välja näha ja ma siis arendasin teemat edasi. Tegemist oleks nn pseudodokiga, kus Seagal ise mängib kõigi peategelaste rolle ja kõik on äärmiselt sirgjooneline. Seagal kui algaja muusik püütakse korterist kinni, kui ta õpib kitarril bluusi mängima ja heliterrorist häiritud naaber raporteerib kuhu vaja. Muusik läheb rindele ja saab kohe surma esimeses lahingus. Seagal kui Luganski näitleja, kes sai kuulsaks sellega, et suutis oma rolli ümber mõtestada nii, et tänu viletsale diktsioonile ja puuduvale miimikale sai näidendi käsikirjas olevast armastusavaldusest "Ja tebja ljublu!" hoopis kuulajate jaoks "Ja tebja ubju!" ja seda sellise veenvusega, et keegi ei kahelnud just selles versioonis. Saadetakse rindele, kus sureb esimeses lahingus. Või siis Seagal kui töötu idamaiste võitluskunstide treener, kes tööpuuduse tingimustes oma näo kirvekuju ära kasutades tegeleb selle abil puude lõhkumisega ja teenib nii elatist. Viiakse rindele ja sureb esimeses lahingus. Ja nii edasi ja nii edasi. Ja filmi pealkiri oleks "Rashodnõi material".

Burjaatias on palju kõlapinda saanud juhtum, kus naiselt peteti välja oma poja surma eest saadud 7 miljonit rubla ning petturid lubasid selle raha eest lisaks Ladale ka korterit Moskva lähistel, aga see naine ei näinud oma raha enam kunagi. Veelgi kurioosem lugu juhtus ühe perekonnaga, kes said väidetavalt sõjas surnud poja eest 7 miljonit rubla, aga siis selgus ootamatult, et poeg on vangis. See info aga ei rõõmustanud vanemaid, kes ei tahtnud rahast loobuda ning nad kuuldavast keelduvad siiamaani seda uskumast ja raha tagasi maksmast.

Krimmist väljasõidul moodustus eile väidetavalt lausa 25 kilomeetri pikkune saba. Paanika on haaranud kogu Krimmi, lisaks puhkajatele üritavad ära sõita ka kohalikud. Paanikale annab hoogu juurde see, et keegi ei oska usutavalt seletada, mis siis ikka sõjaväebaasis juhtus. Kaliningradis sai aasta kolooniat mees, kes seisis koos plakatiga, millel oli kiri: "Naerata 🙂 kui sul on Putinist siiber!". Selline on tänase päeva Venemaa reaalsus.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING