Paari viimase päeva kõige enam kirgi kütnud sündmus oli Trumpi kõne Putinile ning olles tutvunud kümnete erinevate analüüsidega, siis võib öelda, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid nägemusi toimunust. Euroopa mahamüümisest kuni Trumpi teadliku poliitikani Putini meelitamisel, et lõppkokkuvõttes saavutada oma soovitud eesmärke.

Telefonikõne üleskirjutust ei ole keegi näinud, on olemas Trumpi hilisemad kommentaarid ja Venemaa meedia kajastus. Venemaa propagandamasina jaoks oli kõige tähtsam sellise kõne toimumise fakt. Eestis on seda keeruline mõista, aga ainult jõudu tunnistava riigina on Venemaal USA ees suur aukartus, et mitte öelda kompleks. Ja kuigi nn väiksemad vennad võivad meediakanalites vahutada kui palju tahes USA suunas, siis tegelikkuses ootas Putin seda kõnet, niiväga ootas, sest see võimaldas näidata teda Trumpiga koos asju ajamas, siseriiklikult sai seda demonstreerida kui Putini väljumist isolatsioonist, sest peale Venemaa agressiooni algust Biden temaga enam otse suhelda ei soovinud.

Seetõttu on ka mõistetav Putini soov rääkida võimalikult paljudest asjadest, sest Venemaa ametliku seisukoha kohaselt ju ei olegi mingit sõda, on sõjaväeline erioperatsioon, aga Venemaa riikliku meedia kohaselt on Venemaa vaat et maailma tõmbekeskus, kõigest muust rääkimata, mis seal analooge mitteomavalt hea pidavat olema.

Trumpi jaoks oli aga sõja lõpetamine Ukrainas peamine valimislubadus. Probleem on aga selles, et esimesed tõeliselt valusad sanktsioonid kehtestati Venemaa nafta ekspordi vastu alles Bideni ametiaja lõpus, sinnamaani sai Venemaa suuremate probleemideta naftat ja naftatooteid müüa ning teenida nii palju raha, et sellest piisas sõjapidamiseks ja piisab ka tänases reaalsuses palju kauemaks ajaks, kui Trump seda tahaks, sest ta lubas ju kiiret tehingut ja tehingute sõlmimise alal peab ta ennast geeniuseks.

Ja siis ongi küsimus, et kuidas Putin nö laua taha saada olukorras, kus talle praegusel kujul kulgev sõda on kõigest hoolimata nö talutav, on küll suured kaotused elavjõus ja tehnikas, aga elavjõudu läbi häda jagub ning viimaste kuude näitel suudavad nad rünnata ka ilma soomustehnikata ning iga päev saavad nad enda kontrolli alla natuke territooriumi juurde. Nn diili sõlmimise nimel otsustas Trump nn saatanaga valsi tantsimise kasuks, lootuses, et tema on see Kaval-Ants, kes lõpuks ikka pikema kõrre tõmbab. Mis sunniks sellises olukorras Putinit järeleandmisi tegema?

Suures plaanis võib öelda, et sõda on jõudnud tupikusse, hoolimata edenemisest Donbassis ei ole Venemaa suutnud kuue kuu jooksul Ukraina üksuseid välja suruda Kurski oblastist. Küsimus ei ole tahtmises, nad lihtsalt ei suudagi hetkel rohkem. Venemaa z-kanalite väitel tõmbas Kurski operatsioon nö vee peale Venemaa plaanile arendada pealetungi Zaporižžja suunal, sest 76. diviisi üksused viidi Kurski oblastisse, lisaks veel mitu dessantvägede brigaadi.

Eelmise aasta teisest poolest alates kasvasid hüppeliselt Venemaa kaotused elavjõus, enamusel kuudel rohkem kui 40000 inimest surnute ja raskelt haavatutena. Soomustehnika kaotused olid nii suured, et tänavu on nii mitmelgi rindelõigul Venemaa poolelt soomustehnikat nähtud väga harva, korraga kolme tanki osalemine rünnakul on suursündmus. Kui eelmise aasta lõpukuudel Venemaa edenemine rinnetel kiirenes, siis tänavu on nende edenemine silmnähtavalt aeglustunud, aga see tähendab ka seda, et iga ruutkilomeetri enda kontrolli alla saamine tuleb järjest suurema hinnaga kaotatud inimeludes, nii oli Ukraina sõjaanalüütiku Aleksandr Kovalenko andmetel ühe ruutkilomeetri hinnaks Venemaa armee jaoks eelmisel aastal 129 inimelu, tänavu jaanuaris 148, aga veebruaris juba 317 inimelu.

Veebruaris on Venemaa siiani enda kontrolli alla saanud 48 ruutkilomeetrit ehk siis kuskilt ei paista, et neil õnnestuks pealetungi tempot tõsta, samas on järjest rohkem probleeme uute lepingute sõlmimisega, selles osas on viimases hädas mindud seda teed, kus lepinguid sunnitakse sõlmima nii mobiliseerituid kui ka ajateenijaid, rinnetele viiakse need, kes pole veel eelmisest vigastusest tervenenud.

Suurema edu saavutamiseks räägitakse Venemaa z-kanalites uue mobilisatsiooni vajadusest, väidetavalt täiendavad 300000-700000 inimest aitaksid kiiremini edasi liikuda, aga mobilisatsioon oleks tänasel päeval Putini jaoks nö suurte panustega mäng, kus võib ka ennast valusalt kõrvetada, sest praegu on Venemaa suurlinnades ikka valdav suhtumine, et sõtta lähevad ikka need nn teised – peamiselt inimesed Venemaa vaesematest piirkondadest, aga ka inimesed, kelle on erinevad muud probleemid – võlad, kohtuasjad, maksmata alimendid jne. Mobilisatsioon aga tähendaks sellise hapra tasakaalu lõhkumist ning sõtta peaksid minema ka need, kes seda teha ei soovi mitte mingil tingimusel.
Lisaks oleks kõik nad vaja varustada nii riietuse kui relvastusega, aga soomustehnikast on juba praegu puudus. Puudus on otsapidi ka laskemoonast ehk siis lisaks mobilisatsioonile tuleks Venemaa majandus juba täielikult üle viia nn sõjaaja rööbastele, aga sellisel otsusel oleksid pikaajalised tagajärjed Venemaa majandusele, sest sellise majandusmudeli lõpetamine saab samuti suur väljakutse olema.

Lisaks kõigele on iga päev sõjapidamist väga kallis mõlema poole jaoks, praeguste arengute jätkudes on Venemaa Rahvusliku Heaolu fondi likviidsemas osas vahendid otsas poole aasta pärast, viimane Bideni sanktsioonide pakett juba avaldab mõju Venemaa nafta müügist saadavate tulude osas ning halvimal juhul tähendaks see osade vähemkasumlike puurtornide töö lõpetamist. Venemaa opositsiooni esindaja Mihhail Hodorkovski sõnul on sanktsioonide mõjul Venemaa nafta allahindlus suurenenud 12 dollarini barreli kohta, kui lisada suurenenud transpordi ja kindlustuskulud, siis tema sõnul võib see tähendada naftatootjatele kokkuvõttes 20-25 dollarit barrelist lisakulu.

Venemaa Alfa-Bank’i hinnangul võib Venemaa kaotada sanktsioonide tulemusena meritsi veetava nafta transpordist kolmandiku ehk 800000 barrelit/päevas, mis tähendaks Venemaa majanduse jaoks aastas suurusjärgus 50 miljardi dollarit jäämata saanud tulu.

Eelnevat kokku võttes saab öelda, et Venemaa peab sõja jätkamise otsuse korral tegema juba lähimas tulevikus valusaid otsuseid, samas kui ei ole kindel, et see kõik ka soovitud efekti lahinguväljal annaks.

Ukraina jaoks on aga seis veelgi keerulisem, sest kui Venemaa saab hakkama enda rahadega, siis Ukraina ilma USA ja liitlaste abita hakkama ei saaks. Kui USA lõpetaks päevapealt sõjalise abi ja luureinfo edastamise, halveneks Ukraina armee olukord kiirelt ehk sisuliselt oleks Ukraina jaoks äärmisel keeruline ignoreerida Trumpi ettepankuid. Selles kontekstis ütles Ukraina ajakirjanik Dmitro Gordon, et Trumpil polnudki vaja enam Zelenskile helistada, sest ta teadis niigi Zelenski positsiooni võimalike rahuläbirääkimiste osas ning hilisemas kõnes ta informeeris oma jutuajamisest Putiniga.

USA riigisekretäri Marco Rubio jutust Clay Travis and Buck Sexton Show’s hakkasid välja joonistuma ka Trumpi rahuplaani esimesed detailid ehk siis esimese asjana sõjategevuse külmutamine praegusel lahingujoonel. Tegemist oleks sisuliselt vaherahuga ning kõige tundlikum sellest plaanist puudutaks Kurski oblastit, sest vaevalt Putin nõustuks vaherahuga Venemaa territooriumil.

Ma ise arvan, et väga palju ei ole hetkel mõtet püüda ära mõistatada, mis suunas võimalikud Ukraina rahuläbirääkimised võivad liikuda, aga vähemalt on selles osas mingi liikumine toimuma hakanud. Jälgime arenguid.

Olukord rinnetel.
Kupjanskist põhja pool edenes Venemaa Dvoritšnast Foligivka suunas.
Pokrovski suunal rindejoones eilse päeva jooksul arvestatavaid muudatusi ei toimunud, sellelt suunalt on Venemaa edenemine peatunud. Tšasiv Jaris üritab Venemaa suurtükkide ja liugpommidega linna maatasa teha, et Ukraina armeel ei oleks võimalik seal kaitses olla.

Kõige keerulisem on seis Ukraina jaoks nn Kurahhivi taskus, kus Venemaa armee surub nii Zelenivkale kui Datšnele ning nende asulate kaotamise järel võivad Ukraina üksusel olla sunnitud tõmbuma mitmeid kilomeetreid lääne poole. Venemaa armee edenes ka Velika Novosilkast lääne pool.

Hersonist tuli infot, et Venemaa on hakanud seal suunal kasutama 20 kilomeetrise lennuulatusega valguskaablit kasutavaid droone, mistõttu tuleb suurtükke rindejoonest veelgi kaugemale nihutada.

Military Balance blogi andmetel on Venemaa kaotanud selle aasta jaanuari seisuga 2022. aasta veebruarist alates surnutena 172000 inimest, haavata on saanud 611000 inimest, neist 376000 raskelt ja nendest omakorda 180000 on läbi viidud amputatsioon.

Ööl vastu 13. veebruari ründas Venemaa Shahed-tüüpi droonidega Odessa oblasis asuvaid sadamaid ning kaks drooni kukkusid rünnaku käigus Moldovasse ja üks Rumeeniasse. Moldova reageeris kiirelt ning selle rünnakuga seoses suletakse Moldovas aastast 2009 avatud olnud Venemaa kultuuri ja teaduskeskus. Eks ta ole, Venemaa saab ju apelleerida, et toimus nende tehnikasaavutuste demonstratsioon ning hea tahte märgina jätsid nad paar drooni Moldovasse, aga seda heategu ei osatud hinnata (iroonia).

Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING