Ukraina sõdurite surnuaed. Foto: Anadolu/Getty Images
Bahmuti lähedal edenes Venemaa armee Ivanivske asulasse, kuhu nad on ka varem jõudnud, aga siis on nad sealt välja löödud. Sarnaselt Avdiijivkale Venemaa armee seal lõigus kaotustest elavjõus ei hooli, üle laipade tulevad uued ja uued jalaväegruppide lained.
Lõunarindel on olukord Robotine juures ajutiselt stabiliseerunud, aga Venemaal on ka seal rindelõigus piisavalt reserve, et mitmeid suuremaid rünnakuüritusi ette võtta. Huvitav on märkida, et z-kanalite info kohaselt olid sinna rindelõiku juurde toodud uued lepingulised sõdurid peamiselt vanuses 50+.
Palju kõneainet on pakkunud Hersoni rinne, aga seda natuke teistel põhjustel. Šoigu teatas Putinile, et Krinki olevat sisuliselt Venemaa kontrolli all, mille peale Putin kostis, et kindral-polkovniku Teplinski sõnul olevat ainult mõned üksikud ukrainlased kuskil majade keldrites peidus. Z-kanalite sõnul oli tegemist täieliku valega, sest olukord ei olevat muutunud ning ei saavatki muutuda, kui viimase kolme päeva jooksul olevat ette võetud ainult üks lauprünnak, mis löödi ukrainlaste poolt tagasi, samas kui lõuna poolt Krinkisse tulevad teed olevat kõik ukrainlaste tulekontrolli all. Lisaks toodi välja infokild, et Moskvas viibis ka Krinkis sõdiva Venemaa 810. brigaadi komandör polkovnik Vlassov, keda edutati ja nüüd on tegemist kindral-majoriga. Tööga mittehakkamasaamine ei sega edutamist, kui edu kohta lihtsalt valetada, see on Venemaa reaalsus olnud pikkade sajandite vältel ja nagu näha, sellistest traditsioonidest hoitakse kinni, sest traditsioonilised väärtused on ju pühad neil oma jutu järgi.
Aga Hersoni rinne tõusis Venemaa z-kanalites esile veel teiselgi põhjusel. Nimelt jõudis sinna kena kevadilm, taevas oli selge ning Ukraina luuredroonid nägid kaugele. Natuke maad Krinkist lõuna pool algab looduskaitse all olev ala, mis koosneb liivaluidetest ja selle liivase ala lõunaküljes on Podo-Kalinivka küla ja sealt on Dnepri läänekaldani suurusjärgus 25 kilomeetrit. Ukraina luuredroonilt Shark märgati, et seal piirkonnas kogunesid Venemaa armee sõdurid (video on ka olemas) ning Ukraina armee pani HIMARSi laskevalmis.
Wagnerlastega seotud Z-kanali Grey Zone andmetel olid seal piirkonnas 810. merejalaväe brigaadi ja 328. õhudessantpolgu sõdurid, kes esmalt olevat üles rivistatud, et pidulikult tähistada nn Krinki vabastamist, peale mida pidid toimuma lasketreeningud ning üksuste omavahelise koostöö harjutamine. Nn Krinki vabastamise puhul saatis tervituse ka HIMARS ning jõudis täpselt kohale. Osa ellujäänud sõdureid koondus millegipärast lagedale kokku ning sinna tuli teine rakett. Kolmas rakett lendas kohale, kui kohapeale saabusid asja uurima uurijad. Vähemalt 35 surnut ja samapalju haavatuid.
See rünnak oli mitmete Venemaa sõjablogijate andmetel juba neljas sarnane lühikese aja jooksul, kus polügoonidel koondatakse omajagu sõjaväelasi kokku, peale mida järgneb tapvalt täpne rünnak mitmikraketiheitjaga. Marus on ka esipropagandist Solovjov, aga tema raevu põhjuseks on videod, mis meedias levivad, eriti, mis puudutab rünnakut Volnovahha lähedal, kus rünnaku tulemusel hukkunute arv järjest kasvab. Ukrainalt aga suurepärane tegutsemine, sest mida rohkem vaenlast rindejoonest kaugemal hävitad, sest lihtsam eesliinil.
Defence Expressi andmetel on Ukrainasse lastud nüüdseks kokku 24 Põhja-Korea ballistilist raketti KN-23/KN-24, millest on Ukraina sõjaväelaste andmetel sihtmärki tabanud ainult kaks raketti, aga ülejäänud on põhjustanud kümneid surmajuhtumeid tsiviilelanike hulgas. ÜRO ei julge mitte kuidagi selles osas selgelt seisukohta väljendada, kuigi tõendusmaterjal on olemas, et Venemaa kasutab neid rakette, mida nad ÜRO resolutsioonide kohaselt teha ei tohiks (Venemaa on ka hääletanud selle poolt). Eile läks liikvele info, et Venemaa saab Iraanilt kokku 400 ballistilist raketti, aga USA seda infot ei kinnita.
Eelmises ülevaates kirjutasin Venemaa sõjaväelase Aleksander Morozovi, keda tunti hüüdnime järgi „Murz“, surmast. Tegemist oli fanaatilise suurvene rašistiga, kes läks Donbassi juba aastal 2014 ning on sellest ajast alates seal tegutsenud ning viimati oli tema staatus Venemaa armee sõjaväelane. Tema kaotus oli Venemaa armee jaoks väga suureks löögiks, sest tegemist oli tehnika alal andeka inimesega, kelle paljuski vabatahtlikul tegutsemisel toodi Hiinast palju sidepidamisvahendeid üksustele, ta oli seotud nii drooniüksuste loomise kui droonide alase innovatsiooniga (ukrainlased õppisid selles osas omajagu asju ka Venemaa poolelt), lisaks veel erinevad valdkonnad, kus elektroonika mängib tähtsat rolli, näiteks eri tüüpi lõhkekehad. Ukraina jaoks oli tegemist äärmiselt ohtliku inimesega ning sõnum tema enesetapust oli Ukraina armeele rõõmusõnumiks.
Morozovi surma puhul kritiseerisid mitmed Venemaa armee üksuste sõdurid propagandiste, „tänu“ kelle sõnavõttudele Morozov selle sammu ette võttis – need on Vladimir Sovovjov, Julia Vitjazeva ning Armen Kasparjan. Eriti verised ollakse Vitjazeva peale, kes olevat saanud oma tegevuse eest lausa sõjaväelastele mõeldud medali ning eraldi tuuakse välja, et Venemaa sõduri surma põhjustas peamiselt Odessast pärit ukrainlanna Vitjazeva jutt meedias ehk siis sõda on näidanud, et neid ukrainalasi, kes on oma kodumaa reetnud, et võeta Venemaal lõpuni omaks, sest loogika on mõistetav – inimene, kes on reetnud korra, võib seda probleemideta teha ka teist korda.
Morozovi süü seisnes propagandistide arvates selles, et ta julges välja öelda minimaalse Venemaa kaotuste arvu Avdiijivkas – vähemalt 16000 hukkunut. Venemaa propagandas on nö ponjatied, mida peavad jälgima kõik, kes tahavad seal suuremate probleemideta elada. Näiteks ei tohi tunnistada, et Butšas sooritasid Venemaa sõjaväelased kuritegusid. Kui siin Eestis imestati, et ühes intervjuus eitas üks küllaltki tuntud inimene Butša sündmusi, siis Venemaa reaalsust arvestades on see arusaadav – kui su moraalne kompass näitab ainult Kremli peale ja hinges on tänutunne Putinilt saadud tunnustuse eest, siis räägidki ponjatietele vastavat juttu, sest kui seda ei teeks, sulguksid uksed ida pool.
Hinges muidugi mõistad, et ajad suust jama välja (samamoodi nagu mõistavad ka Lavrov ja Nebenzja), aga läänes ei juhtu sellest mitte kui midagi, samas kui idas nähtud absoluutne võim on masohhistlikult nauditav, eriti kui arvad, et saad ka oma tegevusega sellest natukenegi osa ja seda võib kutsuda ka nö Moskva sündroomiks.
Venemaa propagandas on keelatud teemad veel näiteks laevade põhjalaskmine ning osade sõjalennukite allatulistamine Ukraina armee poolt. Nii ei ole soovitav z-blogijatel kirjutada ei dessantlaev Tsesar Kunikovist kui ka alla lastud luurelennukist A-50, lihtsalt sellised on nö ponjatied, kirjutamata mängureeglid ja neid tuleb jälgida, muidu võivad tekkida suured probleemid. Ja järjest sügavamale diktatuurisohu vajuvas riigis on järjest ohtlikum viibida ka välismaalastel, eriti neil, kes on mingil kujul Ukrainat aidanud. Nii võeti Venemaale saabumisel kinni Venemaa – Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsust omav inimene, sest ta oli varasemalt ühte Ukraina heategevusorganisatsiooni toetanud 58 dollariga ning selle eest ähvardab teda vabadusekaotus 12-20 aastat.
Aleksei Navalnõi ema teatas meedias, et uurija Voropajev ütles talle otse, et aeg ei tööta teie kasuks, sest laip lagunevat ning talle tehti ettepanek korraldada kiirelt väga kitsas ringis privaatne matus a la Prigožin, millega Ljudmila Navalnaja aga nõus ei ole, sest tema soovi kohaselt võiksid tema pojaga hüvasti jätta kõik soovijad. Suure tõenäosusega lõpeb asi nii, et ühel hetkel näidatakse talle mingit nurgatagust platsi ja öeldakse, et poeg on siia maetud ja leppige sellega.
Detsembris hakkas USA sanktsioonide osas nö silmust koomale tõmbama ning nüüd võivad kaotada õiguse dollaritega arveldada kõik finantsinstitutsioonid, kelle puhul selgub, et nende kaudu tasuti sanktsioonide alla kuuluvate kaupade eest. Juba on arvukalt signaale nii Hiinast, Türgist kui ka Araabia Ühendemiraatidest, et eriti keeruline on just kaupade Venemaale viimise eest raha liigutamine ning tänasel päeval valitseb Venemaal teadmatus, et kas see on nende jaoks ajutine probleem või mitte. Nii kurtsid The Moscow Times andmetel arvutikomponentide Hiinast maaletoojad, et eelmise aasta lõpust alates on järsult vähenenud komponentide arv, mida saab tellida läbi AliExpressi.
Probleeme on ka Venemaal ekspordiga, sest eelmisel aastal vähenes see 30% ja tänavu jaanuaris veel esialgsetel andmetel 12% lisaks. Ka tuleb arvestada, et suur osa energiakandjate müügist saadud vahenditest on jüäänid ja ruupiad, aga nende eest saad kaupa nendest riikidest osta. Eriti suured probleemid on Indiaga, kus on kuuldavasti juba 58 miljardi dollari väärtuses ruupiaid arvetel seismas ning Indias soovitab need vahendid investeerida India majandusse või osta Indiast kaupasid. Selles osas teataski Venemaa, et nad hakkavad Indiast ostma banaane.
Positiivne info tuleb Poola-Ukraina piiri äärest, mille kohaselt saadetised Ukrainasse peaksid liikvele saama lähiajal. Ka on Ungari lõpuks nõus Rootsi NATO liikmelisusega ning kui kõik läheb plaanide kohaselt, saab Rootsist uue nädala alguses NATO liige ning see on ülimalt oluline ka Eesti jaoks.
Venemaal aga ollakse hädas sosnovski karuputkega, mis laiutab Venemaa lääneosas ning ähvardab lähiaastatel katta suure osa Venemaa lääneosa territooriumist. Ja kes on süüdi? Ei ole vist vaja kaks korda mõelda, ikka USA, sest riigiduuma liikme Timofei Baženovi sõnul ei saavat välistada, et tegemist olevat Ameerika Ühendriikide bakterioloogilise sõja vahendiga Venemaa vastu. Venemaal üritatakse viimases hädas seadusandlikul tasandil reguleerida võitlust selle invasiivse liigiga, aga arvestades Venemaa maapiirkondades toimuvaid protsesse, on edulootuse osas skeptilised ka venemaalased ise. Aga vähemalt süüdlane on teada.
Esmaspäeval on plaanis kirjutada pikemalt Venemaa majandusest.
Enda poolt soovin kõigile head vabariigi aastapäeva!
Au Ukrainale!
Üllolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
