Ukraina president andis teada, et Ukraina olevat võimeline moodustama reservis 14 uut brigaadi, aga selle jaoks ei jätkuvat relvastust. See jutt põhjustas väga valusa reageeringu rindel võitlevates Ukraina armee väeosades, kus on suur puudus elavjõust ning senine sõja käik on näidanud, et kui reaalses lahingutegevuses osalevatele üksustele tuua pidevalt täiendust, siis kogenud sõjameeste kõrval õpivad ka uued sõdurid kiirelt sõdima ning mis peamine, üksus ei kaota võitlusvõimet.
Pikalt ilma puhkuseta sõdinud sõjaväelased ei mõista, kuidas on selline olukord kujunenud, kus räägitakse uutest relvastuseta brigaadidest olukorras, kus neil on inimestest puudus ning selles kontekstis on liikvele läinud sõjaväelaste hulgas jutud, et Ukraina armee kõrgemad sõjaväelased lihtsalt ei julge kõrgemale ette kanda, kui kriitiline on eesliinil olevatel üksustel tegelikult seis isikkoosseisuga. Ja see on armee seisukohalt väga halb, kui sellised jutud levivad.
Ja arvatavasti vist ei ole see saladus ka Ukraina presidendile, et läänest lihtsalt ei ole võimalik juurde tuua nii palju tehnikat olukorras, kus ka rindel olevad väeosad kaotavad seda iga päev ning ka seal on tehnikast terav puudus, asi on kohati isegi nii kriitiline, et rindel olevat Ukraina üksuste komandöride sõnul on neil tehnikast suurem puudus kui elavjõust ja need on regulaararmee üksused, aga territoriaalkaitse üksustes on relvastusega seisud veelgi nukramad. Mitte eriti kauges minevikus, kui Venemaa liikus kiirelt edasi Otšeretine suunas, viidi Ukraina poolt sinna vastu brigaad, kelle lihtsalt ei olnud raskerelvastust, aga nii on keeruline sõjas edukas olla.
Olukord rinnetel. Harkivi suunal on Venemaa hakanud Liptsi suunal kasutama palju liugpomme ja rallidroone ning kui vahepeal olid ukrainlased ise küllaltki optimistlikud, et nad suudavad sealt suunast Venemaa üksuseid eemale suruda, siis nüüd on realistlikum variant, et rindejoon jääb sinna püsima, vähemalt niikaua, kui ei suudeta piiri panna liugpommide viskamisele.
Vovtšanskist tuleb vastuolulist infot, millest kõige optimistlikum räägib Ukraina armee edenemisest linna kirdeosas, aga pessimistlikum omakorda Venemaa suurenenud rünnakute arvust.
Donbassis taandus Ukraina armee Tšasiv Jari idaosas asuvast Kanali mikrorajoonist, sest see oli nii purukspommitatud, et Ukraina armeel ei olnud võimalik seal enam kaitsepositsioone hoida. Samas ei ole see ka rõõmusõnumiks linnaosa üle võtnud Venemaa sõjaväelastele, sest ka neil pole seal võimalik ennast kaitsta ning paljuski kordub Robotõne stsenaarium ning kui Venemaa armee ei suuda kiirelt edasi liikuda, siis hakkavad nad seal lagedal alal kandma suuri kaotusi ning pole välistatud, et kogu mikrorajoon muutub omamoodi nö halliks tsooniks, kus on ka Venemaa üksustel väga keeruline oma positsioone hoida.
Sarnane olukord pidavat olema mikrorajoonist põhja pool Kalinivka juures, kus Ukraina suurtükiväelased on teatud lõigud nö sisse lasknud ning kui sinna tulevad Venemaa sõjaväelased, siis lõpeb see nende jaoks kurvalt. Sellise infokillu veel lisaksin, et kui rindejoon kulgeb nüüd suures osas mööda veekanalit, siis Kalinivka ja Kanali mikrorajooni vahelisel alal on see viidud maa alla ehk siis seal see ei takista Venemaa armee tehnikal edasiliikumist.
Linna pärast peetavate lahingute järgmises faasis teeb Venemaa armee liugpommide ja suurtükkidega Tšasiv Jari täiesti maatasa ning et Ukraina ei tohi Venemaal sõjaväelennuväljasid ATACMS rakettidega rünnata, siis on ainult aja küsimus, kui praeguste protsesside jätkudes on Ukraina armee sunnitud linnast lahkuma. Kaitses olevad üksused võivad olla kui head tahes, aga liugpommide vastu on nad pikemas perspektiivis võimetud.
Avdiijivkast loodes asuva Otšeretine juurest suutsid Venemaa üksused edasi liikuda lääne poole ning järjest rohkem liigub olukorda sinna suunda, et Ukraina üksused on sunnitud taanduma kaitseliinini, millest kirjutasin mitmeid kuid tagasi ehk siis Karlivka – Komišivka – Vovtše – Progress. Jõuavad sinna liinini, järgneb nädalatepikkune liugpommide viskamine ning kui kõik on purustatud, liigutakse jälle edasi.
Kurb perspektiiv, aga praeguse arengute jätkudes asjad sinnapoole liiguvad. Väike lootus on, et ehk suudavad F-16 midagi muuta selles osas, aga asja muudaks massiivne rünnak Venemaal asuvatele sõjalennuväljadele, seda enam, et hetkel Venemaal nende vastu head rohtu ei ole, aga nad töötavad sellel suunal ning mingi aja pärast ei pruugi ATACMS rakettide kasutamine enam nii suurt efekti anda.
Otšeretine suunas suutis Venemaa äärmiselt ebameeldivalt Ukraina armeed üllatada, võttes kasutusele madalat sagedust kasutavad rallidroonid (400-500 MHz) ning Ukraina armeed tabas see täieliku ootamatusena. Hetkel kasutavat Venemaa neid rallidroone elektroonikaekspert Serhii Beskrestnõi sõnul ainult seal, aga arvatavasti on ainult aja küsimus, kui nad teevad sama ka mujal.
Beskrestnõi selgitas probleemi olemust Ukraina poolelt vaadatuna. Mobiilseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid (MEW) toodetakse Hiinast toodud komponentidest peamiselt väikeste ettevõtete poolt, kellel on niigi vahendeid vähe ning nad pole võimelised tellima Hiinast palju erinevaid sagedusi summutavaid komponente, millest moodustuks ladu ja siis oleks võimalik kiirelt reageerida vastase käikudele.
MEW komponendid on oluliselt kallimad kui rallidroonide omad ning Beskrestovi sõnul võib esmapilgul tunduda tähtsusetu paaridollariline hinnavahe, mis eristab nö standardsagedusi maha suruvaid komponente ebastandardsetest, aga kui me räägime tuhandete komponentide ostmisest, siis on ostja jaoks selge vahe, sest nad töötavad täielikult eraettevõtjatena, ilma igasuguse riigipoolse toetuseta, sest MEW komponendid tuuakse Hiinast ja seda riik toetada ei taha.
Beskrestovi sõnul otsisid nad üle riigi Otšeretine jaoks kokku ebastandardeid sagedusi maha suruvaid komponente, aga neid on vähe. Loomulikult saab neid Hiinast juurde tellida, aga ka seal ei hoia ettevõtted komponentidest suuri laoseise, alles peale tellimuse saamist nad omakorda tellivad tootmiseks vajalikud detailid ning kulub nädalaid, enne kui tellitud komponendid jõuavad Ukrainasse.
Beskrestovi sõnul oleks olukorras kõige kiiremaks lahenduseks see, kui riigi abil moodustatakse MEW komponentidest piisavalt suured tagavarad selleks, et vajaduse tekkimisel kiirelt reageerida, sest tema sõnul võiks teoorias kasutada rallidroonide juures sagedusi 100 MHz kuni 3 GHz ning väike-ettevõtjad lihtsalt ei ole võimelised selliseid ladusid looma ja kui isegi looksid, siis sõjategevuse lõppedes oleks nad oma vahendid nende alla kinni pannud ning see oleks sisuliselt kahjum. Hetkel olevat aga olukord selline, et Otšeretine suunas kannavad Ukraina logistikas osalevad masinad väga suuri kaotusi ning osaliselt ka sellega on seotud Ukraina armee taganemine sealt lääne poole.
Beskrestnõi sõnul on Venemaa armee pannud seal suunas rallidroonidele topeltakud, mille võrra on küll lõhkeainekogus väiksem, aga et rallidroonid jahivad peamiselt soomustamata sõidukeid, siis ületab suuremast akust saadav lennukauguse tõus väiksema koguse lõhkeaine kasutamisest tuleneva rallidrooni väiksema purustusjõu. Lisaks olevat Venemaa sõjaväelased hakanud rallidroone lendu laskma seal rindelõigus kõrgustikul olevate mastide otsast, mis pidavat ka suurendama nende lennukaugust.
Beskrestovi sõnul ei ole reaalne MEW vahendite loomine, mis kataks kogu võimaliku sagedusvahemiku, sest see tähendaks kümneid antenne ja lisaks eraldi elektrigeneraatorit, küll aga peaksid nemad nüüd ära kasutama Venemaa armee poolt kasutatud taktikat ja ründama kasvõi samade 500 MHz sagedusel töötavate rallidroonidega, sest tema teada puuduvat Venemaal täpselt samamoodi MEW vahendid sellistel sagedustel töötavate rallidroonide side mahasurumiseks. Ehk siis teoorias võiks Ukraina lüüa sealsamas Otšeretine juures olevas rindelõigus Venemaad armeed nö nende enda relvaga, aga see on teooria, loodetavasti tuleb lähemal ajal ka praktika, kus ka Ukraina hakkab kasutama väga erinevatel sagedustel töötavaid rallidroone.
Droonidest veel. Droone on väga erinevaid ehk siis nii maa peal, õhus ja vees tegutsevad droonid, lisaks jagunevad veel seal ka droonid omakorda kategooriatesse, eriti mis puudutab õhudroone. Droone kasutati ka enne Ukraina sõda, aga murrangu tõid rindejoonel kasutatavad laiatarbedroonid (näiteks DJI Mavic 3 seeria) ja rallidroonid just seetõttu, et nad osutusid sõja kontekstis väga odavateks ning neid sai Hiinast osta kui ka Hiinast toodud komponentidest hakata ise valmistama.
Ja nii ongi selle sõja kontekstis toimunud relvastuse hinnaga täiesti vastupidised protsessid, mis on kenasti äraseletatavad majandusloogikaga – kui läänes valmistatud relvastus ja laskemoon on kallinenud meeletu kiirusega (klassikaline nõudlus-pakkumine reaktsioon ehk siis toodetakse palju vähem kui on nõudlus), siis rallidroonide osas on protsess vastupidine, Ukrainas on nende hinnad langenud.
Oma kogemusi selles osas jagas Ukraina ettevõtja Andrii Rud, kes oma metallitöötlemise ettevõtte tegevuse juhtimise kõrval hakkas kokku panema rallidroone, neid kõige tüüpilisemaid nö 7-tolliseid kvadrokoptereid. Tema sõnul ostsid nad alguses komponente Ukrainast, aga siis hakkasid Hiinast ostma ning koguse kasvades õnnestus neil pidevalt komponente järjest soodsamalt saada, mistõttu langes järjest ka nende poolt valmistatud drooni kogukulu ning nüüd olevat ühe drooni hind koos komplekteerimisega langenud sinna 185 dollari juurde ehk siis nö standardsagedustel töötav droon, millel ei ole keerukamat tarkvara ega ka soojuskaamerat. See olevat hind nullkasumiga töötamise puhul, sellest enam allapoole polevat võimalik liikuda. Päevas suutvat üks väljaõppinud inimene kokku panna 10 sellist drooni ning tema ettevõte suudab päevas kokku nii teha kuni 100 rallidrooni.
Komponentidest ei olevat mitte mingisugust puudust ning täpselt sama loogika järgi töötab ka Venemaa, kus tihtipeale ostetakse komponente samade Hiina ettevõtete käest, mida kasutavad ka ukrainlased. Ühelt poolt on Beskrestovi sõnul suur erinevate tootjate arv Ukrainas plussiks, aga on ka miinuseid. Tema sõnul suudab Venemaa peale seda, kui nad näevad lahinguvälja toimivat lahendust (nii enda kui vastase poolel), kiirelt selle kasutusele võtta kogu rindejoone ulatuses, näiteks liugpommid, samas kui Ukraina armees olevat tavaline, kus mingis rindelõigus on kasutusel uus ja eriti efektiivne lahendus (näiteks masinjuhtimisega droonid), samas kui puudub mehhanism, kuidas seda lahendust väga kiirelt kõikjal kasutusele võtta maksimaalse efekti saavutamiseks, sest tootjad on eraettevõtted, kes ei taha enda unikaalseid teadmisi (know-how) jagada. Paraku juhtub siis nii, et Venemaa leiab lõpuks efektiivse vastumeetme ning Ukraina armeel jääb kasutamata see üliväärtuslik ajaaken, kui nende hetkeline eelis tehnoloogias oleks võimaldanud saavutada maksimaalset efekti kogu rindejoone ulatuses.
Beskrestovi sõnul ongi droonide osas Ukrainas puudu strateegilise tegutsemise tasand, kus neid protsesse suudetaks juhtida ning mis vähemalt sama oluline tema arvates, suudetakse hinnata eelseisvad potentsiaalseid ohustavaid arenguid ja ka nende vastu vastumeetmeid kasutusele võtta, näitena kasvõi nende ebastandardsetel sagedustel töötavate MEW komponentide lao tegemine.
Mingi liikumine Ukraina armee poolt siiski on toimumas, tõsi küll taktikalisel tasandil, kus Robert „Madjar“ Brovdi juhtimisel muudeti pataljon polguks ning peale Brovdi üleskutset tuli 24 tunni jooksul rohkem kui 1000 avaldust sinna üksusesse sõdima tulla. Kui Hiinast ei sobi komponente osta, siis tuleks vajaminevate komponentide tootmine käima panna kasvõi Euroopas, sest midagi üle mõistuse keerulist ei ole ei MEW komponentides ega rallidroonide komponentides ja kui nende komponentide hind tuleks natuke kallim kui Hiinas tehtutel, siis saaks neid Ukraina armee ametlikult kasutada, erinevalt praegusest ajast, kui Hiina komponentidest valmistatud MEW komplekse ostetakse kas sõjaväelaste endi raha eest või vabatahtlike poolt antud raha eest.
Ukraina korraldas öösel mitmeid edukaid droonirünnakuid Venemaal, allpool video rünnakust Tambovi lõhkeaine ja püssirohu valmistamise ettevõtte vastu. Kaugele Venemaa tagalasse lendavad Ukraina droonid on osutunud efektiivseteks, aga ka nende osas tulid signaalid, et kuna nende hind on hoopis teisest klassist kui rallidroonidel, siis on tootmise suurendamisel nüüd probleemiks pigem rahapuudus.
Pole välistatud, et aasta lõpuks leitakse Venemaal nende droonide vastu võitlemisel efektiivseid meetodeid ning siis tuleb taas nukralt tõdeda, et võimaluste ajaaken jäi täismahus realiseerimata ja kordan siinkohal üle enda poolt varem korduvalt väljendatud mõtte, et just massiivne Venemaal asuvate sõjaliste ja sõjaväega seotud infrastruktuuriobjektide ründamine droonide ja rakettidega muudaks olukorra Putini jaoks nii ebameeldivaks, et ta peaks hakkama otsima teisi lahendusi kujunenud olukorra lahendamiseks. Hetkel tal veel ülearu valus selles osas ei ole.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
