Donbassis on Bahmuti juures rinne püsinud, Bahmutist põhja pool kindlustavad Venemaa üksused oma positsioone territooriumil, mille nad enda kontrolli alla said. Bahmutist lõuna pool on Ukraina armee kontrolli all väga olulised kõrgendikud ning sealt suunast on Venemaa üksuste suurem edenemine vähetõenäoline. Küllaltki ootamatult läks Ukraina vasturünnakule Bahmutist kaugemal lõuna pool, Kurdjumovkast veelgi lõuna pool ning nad liikusid Gorlivka suunas ehk siis võtsid tagasi natuke territooriumi, mis juba pikemat aega on nn rahvavabariigi kontrolli all olnud. Huvitav on märkida, et seoses Zalužnõi palju vastukaja leidnud artikliga oli liikvel jutt, et Ukraina armee juht oli vastu olnud pealetungile just Gorlivka suunas ning see olevat tekitanud omajagu hõõrumist.
Arvestades Ukraina üksuste olukorda, on minul keeruline ette näha, et sellest suunast mingi suurem edenemine võiks välja kasvada, küll aga võib see sundida Venemaa armeed sinna lõiku suunama üksuseid, keda nad muidu kasutaksid mujal ning see omakorda kergendab Ukraina üksuste olukorda nii Bahmuti kui Avdiijivka juures.
Avdiijivka juures üritasid Venemaa üksused suurte jõududega rünnata linnast põhja pool linna kaitse seisukohalt ülimalt olulist tööstuskompleksi, sest kui kompleks oleks Venemaa kontrolli all, siis muutuks linna varustamine äärmiselt problemaatiliseks ning pigem tähendaks see suure tõenäosusega linnast lahkumist. Nii et selle teadmise kontekstis on ka mõistetav, miks just sinna rindelõiku toodi osad 47. brigaadi üksused, kellel on ülesanne hoida vaenlane raudtee juures ning siiani on nad sellega hakkama saanud.
Venemaa poolelt avaldasid nende sõdurid täna hommikul video olukorrast lahingu järel, kus nende kontrolli all olev metsaalune on nende sõdurite laipasid täis ja põllul tööstuskompleksi suunal on ka üks mahajäetud Bradley jalaväe lahingumasin. Ukraina poole andmetel kasutab Venemaa tööstuskompleksi tulistamiseks liugpomme, aga nii suurt kompleksi on sellisel kujul distantsilt keeruline hävitada, see ei ole Mariupol, kus Venemaa strateegilised pommitajad said takistamatult AZOV-i tööstuskompleksile suuri lennukipomme visata.
El Pais avaldas pikema materjali, mis räägib Avdiijivka kaitsmisest ning seal on päris palju infot, mis sõda kajastavatele inimestele teada on, aga millest Ukraina armee rääkida ei taha. 47. brigaadi võitlejate sõnul on Stepove juures kaitses olla psühholoogiliselt raskem kui oli Tokmaki suunal pealetungile minna, sest olla neli päeva järjest Venemaa suurtükitule all kaitsepositsioonidel on just psühholoogiliselt väga raske ja sa lihtsalt oled ja loodad, et suurtükimürsud sinust võimalikult kaugele kukuksid. Liikuvsuurtüki M109 komandör Aleksei sõnul tulistasid nad lõunarindel päevas 100-150 lasku, aga Avdiijivka juures lasevad ainult 15 lasku päevas. Väga aktiivse kasutamise tõttu olevat liikuvsuurtüki toru kulunud ning seetõttu lasketäpsus järjest langeb – kui alguses oli lõunarindel liikuvsuurtüki lasu täpsus seitse meetrit, siis nüüd on see 70 meetrit.
Kuigi ukrainlased hävitavad aktiivselt seal lõigus nii Venemaa rasketehnikat kui sõjaväelasi, olevat neid nii palju, et järjest ja järjest on uued kuni 15. meheliste gruppide rünnakud. Kuluvad ka ukrainlaste üksused, seesama 47. brigaad oli Tokmaki suunal septembriks kaotanud 5000 mehest 2000 langenute ja haavatutena ning rasketele lahingutele lõppu ei paista.
Avdiijivkas pidi olema keeruline seis ka Venemaa droonidega, sest päris linnani Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendite mõju ei pidavat ulatuma ning Venemaa on kiirelt juurde hankinud nii rallidroone kui ka luuredroone, nii et linnas endas on Ukraina sõjaväelased Venemaa droonide pideva vaatluse all. Kohalikke elanikke on linna jäänud suurusjärgus 1400 (enne sõda elas seal rohkem kui 32000 inimest) ning nad olevat varjul peamiselt kortermajade keldrites, aga just neid kortermajasid Venemaa armee tulistab ning sealseid elanikke ähvardab sama kurb saatus nagu paljusid Mariupoli elanikke, kes Venemaa pommitamiste tõttu sisuliselt elusalt maeti kortermajade keldritesse. Viimastel päevadel on linnast evakueeritud suurusjärgus 10 inimest päevas, aga see evakueerimise tempo ei ole piisav.
Aga suured probleemid on seal rindelõigus ka Venemaa poolel, sest järjest raskem on sõdureid nende jaoks vaat et kindlasse surma saata. Kui lõunarindel maandavad Venemaa sõdurid pingeid alkoholiga, siis Donetski piirkonnas on liikvel ka meelemürgid ja sellega seotud on ka video, mis laialdaselt levib nii Venemaal kui väljaspool seda, kus karistuseks sunnitakse sõdureid suurt auku kaevama ja osadele lastakse neid hirmutamiseks kuule nii jalgade kui pea juurde ning loomulikult kaasneb sellega füüsiline vägivald.
Taust on aga selline, et need sõdurid nö tõmbasid ennast enne lahingusse minekut pilve, mistõttu ei suutnud nad täita lahinguülesannet ja ei suutnud katta ühte teist roodu, mis nende tõttu väidetavalt kandis raskeid kaotusi. Venemaa z-blogijad olid pigem häiritud, et selline arveklaarimine meediasse lekkis, sest Venemaa kultuuriruumis peetakse selliseid arveteõiendamisi õigustatuteks, sest vägivald on Venemaa armeed ja selle eellast nõukogude armeed alati iseloomustanud. Samas on see ka märk Venemaa armee madalast moraalist ja sõdurite väsimusest.
Loomulikult on ka Venemaa armees kvaliteetseid üksuseid, aga neid ei ole neil üldjuhul kombeks kindlasse surma saata, selleks kasutatakse ikka eksvange ja vähese väljaõppega sõdureid, kellest ei ole kahju ilma jääda, sest eks neid saadab Putin veelgi juurde ja juurde, vähemalt nii Venemaa armee juhid loodavad. Kusjuures Avdiijivka (ja ka Bahmuti läheduses) juures ei pidavat Venemaa rindejoone lähedalt sõdurite laipasid ära viima ning nendest leviv laibahais pidavat külge jääma ka ukrainlastest kaitsjatele ning sellest ei pidavatki nii lihtne lahti saada olema. Nii et Avdiijivka kaitsjate olukord on äärmiselt keeruline, aga praegu veel kaitse peab. Räägitakse võimalikust Venemaa kolmandast suurest rünnakuüritusest, aga sellist üllatusmomenti enam Venemaal ei ole, kui oli esimesel korral.
Luganski rindel on Venemaa aktiviseerunud sisuliselt kogu rinde ulatuses, samas nende edenemine on olnud paaris lõigus ja ka see on olnud marginaalne. Samas Venemaa üksuste rünnakud jätkuvad ning eriti Kupjanski suunal kaitses olevad ukrainlased tunnistavad, et seis on keeruline, samas hetkel veel kaitse peab.
Droonid. Ukraina poolelt tuli infot, et nad tootvat droone, mis on sarnased Iraanis valmistatud Shahed droonidele. Tegelikult toodetakse sarnaseid droone juba pikemat aega ja nendega rünnati ka Moskvas asuvaid objekte suvel, pigem on küsimus olnud, kuidas nende tootmist järsult suurendada, sest Venemaa võimalike massiivsete talviste raketirünnakute puhul tuleks vastata sadade droonide üheaegse rünnakuga kuni 1000 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist. Ilmselgelt on pikema lennuulatusega droonide valmistamine kallim, aga Ukraina piiri ääres on Venemaal sadu sõjalisi objekte, mida saab edukalt rünnata ka droonidega, mille lennuulatus on oluliselt väiksem, lisaks tuleb arvestada, et kauaks ei jätku ka Storm Shadow tiibrakette, millega rünnata objekte Krimmis.
Ukraina jaoks oleks kõige olulisem tabada droonidega Venemaa strateegilisi pommitajaid, aga eilne edukas droonirünnak Ukraina piirist 460 kilomeetri kaugusel Volgogradi oblastis Kotlubanis asuva laskemoonala lao vastu oli samuti hea näide sellest, missugune peaks olema Ukraina edasine asümmeetrilise sõja pidamise üks kandev komponent, sest Venemaal lihtsalt puudub võimekus oma hiiglaslikul territooriumil asuvaid objekte õhukaitsevahenditega katta. Kui Ukraina ei suuda kanda sõjapidamist arvestataval kujul Venemaale, siis saab neil olema äärmiselt keeruline midagi muuta, sest sümmeetrilise sõja jaoks on Venemaal rohkem nii elavjõudu kui tehnikat. Kui aga -30 juures tekiksid Venemaal suurtes piirkondades probleemid kütmisega, siis oleks see enne kevadisi presidendivalimisi Putini jaoks väga tõsine probleem, mida lihtsalt poleks võimalik ignoreerida.
Droonidest veel. Praegusel kujul kasutatavaid droone on küllaltki lihtne segada, kui sa surud maha side. Mingi aeg tagasi kirjutasin Venemaa mobiilsetest seadmetest Volnorez. Aleksander Kovalenko andmetel peaks see seade suruma maha side vahemikus 0,3-6 GHz ja see peaks toimima kuni poole kilomeetri kaugusel. Kovalenko sõnul ei ole mõte paha, aga siiani on neid nähtud ainult vähestel Venemaa tankidel ja peamine küsimus on, et kui palju on Venemaa üldse võimeline praeguses olukorras neid seadmeid tootma. Kui massiliselt, siis tuleb ka droonide osas teha arendustööd, millest üks suund oleks anda droonile võimekus ise otsida sihtmärk ja seda rünnata, teine tee oleks signaali kadumisel rünnata segaja signaali allikat.
Droonide vastases võitluses ei maga ka Ukraina pool ning neil on Piranya-Tech loonud sarnase seadme nimega Piranha - Armored Vehicles Dome 360, mis peaks samamoodi suruma maha droonide tööks kasutatavad sagedused, aga Venemaa omaga võrreldes on Ukraina seade oluliselt võimsam, mis peaks looma kaitsva kupli 700 meetri raadiuses. Eelkõige oleks neid seadmeid vaja Ukraina haubitsatele, sest just nende vastu on Venemaa põhiliseks relvaks Lancet droonid, mis on väga suureks peavaluks ja häid variante nende vastu hetkel siiani eriti polnudki.
Ukraina armee õhuväe pressiesindaja Juri Ignati sõnul on Venemaa hakanud Krimmi toodud Mig-31 lennukeid kasutama omamoodi Ukraina terroriseerimise vahenditena, sest kui need Kinžali raketti kandvad lennukid õhku tõusevad, antakse Ukrainas õhuhäire ja majandustegevus on häiritud. Lennukeid on Juri Iganti sõnul hakatud isegi lennu ajal õhus tankima või lendavad nad üksteist välja vahetades, aga Ukraina majandusele põhjustatakse sellega arvestatavat kahju. Asi olevat arenenud punkti, kus osad ettevõtted ei pööravat enam nendele häiretele tähelepanu ja töötavat edasi, sest muidu on keeruline ennast ära majandada ning eks Venemaa kasutab neid rakette ka ainult juhul, kui on mingi väga väärtuslik sihtmärk teada.
25. novembril planeerivad mobiliseeritute naised korraldada meeleavalduse Moskvas algusega kell 14.30 ja nõudmine on selge - rohkem kui aasta rindel olnud mehed on vaja koju lasta. Kui Venemaa regioonides ei ole järjest nüüd lubasid antud selliste meeleavalduste läbiviimiseks, siis näis, kuidas läheb Moskvaga. Igatahes rahulolematus Venemaa ühiskonnas järjest kasvab ning isegi äärmiselt küsitava usaldusväärsusega avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et nüüd on rohkem neid, kes sooviksid rahu, nii eelistaksid viimase Russian Field’i uuringu andmetel 48% venemaalastest rahuläbirääkimisi ja 39% eelistaks sõja jätkamist. Russian Field tunnistas varem, et lausa 90% venemaalastest ei soovi nende küsitlustele peamiselt hirmu tõttu vastata, nii et kui isegi sellistes oludes läbi viidud küsitlustulemused näitavad rahupooldajate arvu jätkuvat kasvu, on see Putini jaoks alarmeerivaks signaaliks, seda eriti olukorras, kus viimastel päevadel on Venemaa kaotanud rinnetel surnute ja raskelt haavatutena iga päev üle 1000 sõduri ning raske on ka ette näha, missuguses rindelõigus Venemaa lähiajal suuremat edu võiks saavutada.
Majanduse osas on minu jaoks kõige huvitavam jutt selle osas, et Taani võib hakata nõudma kõigilt nende väinasid läbivatelt tankeritelt lääne kindlustusfirmade kindlustuse olemasolu, aga Bloombergi andmetel oli augustis selline kindlustus ainult veerandil sealt kaudu liikunud Venemaa naftat vedavatel laevadel ja et läbi Läänemere liigub praegu 60% Venemaa naftast ja naftatoodetest, siis oleks selline Taani nõudmine Venemaa majanduse jaoks äärmiselt valusaks löögiks. Liisa ilus, et olla tõsi, tahaks selle peale öelda, aga on tore, et sellest variandist räägitakse.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
