Täna on kätte jõudnud nukralt ümmargune kuupäev, nimelt on möödunud Venemaa täiemõõdulise agressiooni algusest Ukrainasse 600 päeva. Esialgu Venemaa propagandistide poolt väljahõigatud „Kiiev kolme päevaga!“ asemel on Venemaa saanud sõja, mis on hävitanud juba praeguseks hetkeks Venemaa varasema rahvusvahelise reputatsiooni ning purunenud on ka kuvand kui maailma teisest armeest, kes kasutab analooge mitteomavaid relvi. Selle asemel on nõukogude ajast tuntud armee, kellel on palju elavjõudu ja vanast ajast tehnikat ning nende koostöös suures osas sõjapidamine ka toimub.

Nende 600 päeva jooksul olen kajastanud sündmusi Ukrainas ning nüüd juba pikema aja vältel avaldan enda FB-i seinal ka Rainer Saksa ülevaateid, nii et lugejatel on iga päev vähemalt üks ülevaade lugemiseks. Erilised tänud minu toetajatele, tänu kellele on saanud nende ülevaadete tegemine võimalikuks, tegemist on Eesti meediamaastikul mitte tavapärase koostöövormiga loojate ja lugejate vahel. Sügav kummardus ja suured tänud!

Eelmises ülevaates kirjutasin, et nädalavahetus saab Avdiijivka osas väga määravaks ning tänasel päeval võib öelda, et loodetud kujul pealetung Venemaa jaoks ei õnnestunud: Putin soovis enne presidendiks kandideerimise otsuse teatavakstegemist „rõõmustada“ venemaalasi teatega suurest võidust, aga selle asemel tuli hakata rääkima sellest, et hoopis Ukraina suvine pealetung olevat läbi kukkunud ning Venemaa omakorda olevat Avdiijivka all „aktiivses kaitses“. Mida see nn aktiivne kaitsetegevus siis tänasel päeval saavutanud on? Väike edenemine on olnud Venemaal Avdiijivkast põhja pool raudtee suunas ning natuke ka aheraine mäe suunas, lõuna pool natuke on liigutud nii põhja suunas kui lääne poole, aga need edenemised on tõesti marginaalsed.

Nüüd mis hinnaga see on saavutatud? Ukraina pool väidab, et Venemaa kaotas Avdiijivka ründamisega 3000 sõjaväelast, väga suurtest kaotustest annab tunnistust ka ühe Venemaa armeega koostööd tegeva naise videopöördumine, kus ta palub toetajatel Donetskisse saata võimalikult palju laibakotte, sest surnuid olevat väga palju ning laibakotid seega defitsiit. Venemaa paremäärmuslike sõjatoetajate hulka kuuluv arst Jevitš aga rääkis oma videopöördumises, et neil on Avdiijivka suunal suured kaotused, haiglad on täis haavatuid, Horlivka ja Donetski arstid ei saavat seetõttu enam hakkama ning kiirest oleks vaja juurde nii kirurge kui arste reanimatsiooniosakondadesse. Suured kaotused on tundlik teema Venemaa juhtkonna jaoks, seetõttu teatas varjunime all polkovnik Šuvalov kirjutav Venemaa armee ohvitser, et 14.10 tuli käsk, mille järgi ei tohi z-blogijad oma ülevaadetes Venemaa armee kaotustest Avdiijivka all kirjutada. Nii palju Šuvalov siiski kirjutas, et Venemaa armee rünnak oli nagu dopingusüsti mõjul head tulemust üritava sportlase soorituskatse, aga nüüd on selle süsti mõju lahtumas ilma soovitud tulemust tegemata.

Mõlema poole tehnika kaotuste osas peab arvestust Oryx ning nende viimase kolme päeva kokkuvõtte järgi kaotas Venemaa 173 ühikut tehnikat ja Ukraina 37. Lõviosa tehnikast kaotasid mõlemad pooled Avdiijivka juures ning sealt arvestusest on osa tehnikat ka väljas, aga kaotuste suhtarv joonistub välja ning eriti masendav oli võrdlus tankide osas, kus Venemaa kaotas pea kümme korda rohkem tanke kui Ukraina. Eelmises ülevaates kirjutasin Avdiijivkast põhja pool asuvast aheraine mäest, mida Venemaa propaganda vahepeal juba kuulutas enda kontrolli all olevaks. Lisan kommentaaride osasse foto, siis saab parema ettekujutuse, missugune see aherainemägi välja näeb ning fotol on jooned, mis näitavad Venemaa armee rünnakut, kusjuures fotol nähtavad põllud olid mineeritud. Rünnati nagu varasel keskajal linnust, väga suuri kaotusi kandes jõudsid osad jalaväelased mäeni ja hakkasid järsust tõusust üles ronima ning üks sõdur jõudis peaaegu üles välja, enne kui ta elutee katkes.

Venemaa kindlasti jätkab ka sellel nädalal pealetungikatseid Avdiijivka ümbruses, aga nad on sunnitud tunnistama, et Ukraina on rajanud aastate jooksul väga tugevad kaitseliinid ning neid murda suurtükitulega nad ei suuda. Ukraina armee erupolkovniku Vladislav Seleznjovi sõnul üritasid juba aastal 2015 nn rahvavabariikide võitlejad koos eraldusmärkideta Venemaa sõjaväelastega Avdiijivkat ära võtta, aga ebaõnnestunult. Peale seda rajas Ukraina seal väga tugevad kaitserajatised, peamiselt betoonist ning rajas ka tunnelite võrgustiku. Samas on äärmiselt keeruline olukord ka Avdiijivka kaitsjate jaoks, sest linna peamine varustustee on Venemaa suurtükkide laskeulatuses ning Venemaa lennukid saavad sisuliselt karistamatult linna pommitada planeerivate liugpommidega. Venemaa jätkub seal rindelõigus veel nii tehnikat kui elavjõudu, et rünnakutega jätkata, samas on juba märgata suurtükitule hõrenemist ning rünnakule minnakse ka nüüd jalaväe osas väikeste gruppidega, mistõttu võimalik edenemine on problemaatiline. Ukraina poolel on väga head tööd teinud eeskätt nende suurtükid ning siiani on kaitse pidanud.

Venemaa aktiviseeris oma tegevust ka Luganski rindel, kus Sinkovka suunal lõi Ukraina tagasi rohkem kui 10 Venemaa rünnakuüritust. Väike edenemine oli Venemaal Orljanakast lääne poole. Luganski oblasti on Venemaal jätkuvalt arvestatav ülekaal nii elavjõus kui tehnikas, aga siiani pole suudetud selle baasilt arvestatavat edu saavutada, aga kindlasti Venemaa üritab enne teedelagunemise perioodi saabumist mingeidki edenemisi, mida saaks siseriiklikult suure võiduna välja reklaamida.

Lõunarindel arvestatavaid muutusi ei ole toimunud, küll aga ei saa öelda, et seal oleks lahingutegevus vaibunud. Ukraina on Tokmaki suunale kogumas täiendavaid jõude ning väike edenemine on neil olnud ka Kopani suunal. Venemaa omakorda on rünnanud Verbovest lääne poole ning rünnatud on ka Verbove ja Novoprokopivka vahelt põhja poole ning natuke on ka edenetud.

Mõne sõnaga ka suvisest pealetungist. Analüüsides võimalusi, oli juba kevadel selge, et Ukraina jaoks kõige perspektiivikam on lõunarinne, sest teistel rinnetel on Venemaal varustusteed lühikesed ning seal on keeruline nende logistikat segada. Teadis seda ka Venemaa ning seetõttu on lõunarindel nende poolt ehitatud tugevad kaitseliinid. Ukraina liitlased olid millegipärast kindlad, et Ukraina suudab edukas olla ilma moodsate lennukite ja ATACMS rakettideta, viies samal ajal pealetungi läbi nö NATO standardite kohaselt soomusüksustega manööverdades. Reaalsus paraku näitas, et lihtsalt kõrge võitlusvaimuga tulevust ei saavuta, kui vastasel on lennukid ja helikopterid, mis efektiivselt Ukraina tehnikat tabada suudavad ning Ukraina võttis kasutusele taktika, mis kujunenud olukorras ainuvõimalik oli – väikeste gruppidega liikumine, kasutades ära oma suurtükiväe võimekust lasta kaugemale ja täpsemalt.

Ukraina armeed toetas oluliselt ka kassettmoona saamine USA-st, aga ainuüksi sellega sõda ei võida, sest kohati on Venemaal lõunarindel nii head kaitserajatised, et kassettmoona efekt nende vastu sisuliselt puudub. Venemaa on lõunarindele toonud ka oma eliitüksuseid lisaks ning midagi pole teha, Ukrainal kulub lihtsalt täiendavalt omajagu aega, enne kui Venemaa üksksute võitlusvõime on langenud piirini, mis võimaldab Ukrainal edasi liikuda. Samas Ukraina kindlasti jätkab vähemalt lõunarindel pealetungiga kogu talve jooksul, sest suurtükiväe eelis ei kao mitte kuskile ning peale lehtede langemist on Venemaa sõjaväelastel palju keerulisem ennast Ukraina luuredroonide jaoks nähtamatuks teha. Samas kiiret edu on vähemalt minul küll keeruline ette näha, sest Venemaad on raske üllatada rünnakutega mingit teisest suunast, aga Tokmaki suunal on neil kaitsetegevuseks koondatud arvestatavad jõud.

Üle pikema aja ründas Venemaa täna öösel Ukrainat rakettidega, aga kasutatud rakettide muster erines oluliselt varasemast. Venemaa tulistas ühe ballistilise raketi Iskander-M ja lennukitelt viis raketti H-59, millest Ukraina suutis alla tulistada kaks. Kui rakettidega tulistati Ukraina põhja- ja idaosa, siis 12 Iraani päritolu drooni lasti välja Krimmist ning need suundusid Lääne-Ukraina poole ning Ukraina suutis neist alla tulistada 11. Viimastel päevadel on palju arutelusid olnud selle ümber, et Venemaa koguvat praegu rakettide varusid, et siis talvel Ukraina infrastruktuuri rünnata suuremate jõududega. Ukraina poolelt on teada antud, et sellised rünnakud ei jää vastuseta ning Ukraina võimalikust tegevusmustrist andis märku nädalavahetusel toimunud droonirünnak Belgorodi oblastis, kus Venemaa väitel suusid nad 27 droonist alla tulistada 20, samas tabasid droonid infrastruktuuri, mistõttu olid elektrita nii Venemaa sõjaväeosad kui ka osad elumajad. Venemaa rakettide tõrjumiseks talvel saab Ukraina oma lääne partneritelt rendile õhutõrjekomplekse, loodetavasti koos sellega paraneb ka õhutõrjevõimekus just Ukraina lõuna- ja idaosas.

Venemaa on viimasel ajal hakanud aktiivselt kasutama planeerivaid liugpomme ning nädalavahetusel rünnati nendega aktiivselt Dnepri läänekallast, eriti aga Hersoni linna ning hetkel Ukraina õhukaitse Su-34 hakkama ei saa, sest pommid lastakse lennukitelt lahti rindejoonest kümneid kilomeetreid eemal ning olemasolev Ukraina õhukaitse seal piirkonnas nendeni ei ulatu.

Väidetavalt on Venemaa saanud Põhja-Koreast 1000 konteinerit sõjalist abi, aga hetkel ei ole õnnestunud mul leida infot, mis heidaks valgust nende konteinerite sisule. Venemaal on hädasti vaja laskemoona, eks paistab, kas selle nädala jooksul õnnestub lisainfot leida või mitte, aga igasugune agressori abistamine on Ukraina jaoks halb.

Majanduses on teada, et piiratud pakkumise tingimuses suure nõudluse puhul lähevad hinnad üles ning nii on juhtunud ka Ukrainale tarnitavata laskemoonaga, kus hinnatõus on olnud kordades ning Ukraina sõjaväelaste andmetel pidavat 82mm miinipildujate miinide hind olema tõusnud isegi 700 dollarini tükist. Nüüd on aga selles osas Ukraina jaoks positiivseid muutusi, nimelt olevat Ukrainas nüüd juba rohkem kui 20 ettevõtet, kes toodavad 82mm miinipildujamiinide jaoks korpusi.

Putin on väga häiritud rubla nõrkusest, sest impordi roll on Venemaa majanduses suur ning nõrk rubla kajastub kiirelt sisseostatavate kaupade ja komponentide hinnas ning see omakorda tõstab inflatsiooni, aga enne presidendivalimisi see Putini jaoks kõige parem areng ei ole. Majandusteadlase Sergei Aleksatšenko sõnul oli 11 kuud tagasi rubla kurss 1 dollar = 60 rubla, aga nüüd on see natuke alla saja rubla dollari eest ning tema sõnul on viimase kolme kuu inflatsioon Venemaal olnud üle 10% protsendi ning mingeid variante devalvatsiooni peatamiseks ei olevat. Putini meeleheitest annab märku kohustuse sisseviimine, mille järgi peavad ettevõtted ära müüma 80% teenitud valuutast ning riik hakkab jälgima ka seda, mille peale ettevõtted plaanivad veel neile alles jäänud valuutat kulutada. Selleks saadab Venemaa 43 suurettevõttesse (nende arvele jääb 75-80% Venemaa ekspordist) riiklikud valuutakomissarid, kelle nõusolekut on vaja kõikide valuutaga seotud tehingute läbiviimisel. Venemaa probleem on selles, et neil on küll palju ruupiaid ja jüääne, aga paljude kaupade ostmiseks on vaja eurosid ja dollareid.

Kindlasti hakatakse edaspidi ka reguleerima seda, kui palju ja mis tingimustel saavad importöörid dollareid ja eurosid osta, võib minna nagu oli NSVL-i ajal, kus välisvaluutat jagati tsentraliseeritult Moskvast ning selle saamiseks tegid ka eestlased paljusid reise, kus kaasas oli alati kohustuslikult ka pudelid likööriga. Samal ajal saab jätkuvalt sõjas surma palju venemaalasi ning kuna nende omastele makstakse heldelt toetusi, tuleb sealt omakorda surve tarbimiseks, mis muudab olukorda veelgi keerukamaks. Olukord on talumatuks muutunud ka osade välisfirmade jaoks, nii lõpetab Kommersandi andmetel tegevuse Kirovis Hiina kodutehnikatootja Haier, kes pani Hiinast toodud komponentidest seal kokku Candy kaubamärgi all kodutehnikat, peamiselt pesumasinaid ja külmikuid. Kuna praktiliselt kõik komponendid imporditakse, siis nende hind on kiirelt rublades tõusnud ning toodang on muutumas Venemaa tarbijate jaoks liiga kalliks, samas kui teed lääne turgudele on suletud, aga just lääne turg oli seda investeeringut tehes hiinlaste jaoks prioriteet number üks.

Aasta tagasi lõi meediamaastikul laineid venelanna Julia Prohhorova, kes Saksamaal elades halvustas ukrainalasi ja mõnitas neid lausa tänaval, lisaks läks ta sügisel telestuudiosse ja lõdises Venemaa telekanali jaoks olukorras, kus Saksamaal oli erakordselt soe ja temperatuur üle 15 kraadi sooja, näitamaks, et Euroopa külmub peale seda, kui Venemaa gaas sinna ei jõua. Prohhorova saadeti Saksamaalt välja Venemaale ning nüüd on reaalsus varem nii bravuurikale naisele kohale jõudnud – ta soovitab oma sotsiaalmeedias tehtud videotes kõigil mõtlemisvõimelistel inimestel Venemaalt lahkuda, sest seal neil tulevikku ei olevat ning ta soovitab neil minna eeskätt USA-sse, sest seal pidavat eriti hästi oma andeid rakendada saama. Venemaal elades kipub kiirelt mõistus koju tulema ning inimesed hakkavad igatsema selle manduva lääne järele.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING