Eile ilmusid esimesed satelliidifotod Tveri oblastis Toropetsi laskemoona kompleksis toimunud plahvatusest ning Israeli sõjaväeanalüütiku Igal Levini hinnangul on hävinud 70-90% territooriumil olnud laskemoonast, aga seda võis seal olla rohkem kui 30000 tonni.

Millega tulistati? Ka siin on versioone erinevaid, kuni Paljanõtsa ja isegi suurendatud lennukaugusega tiibraketi Neptunini välja, sest osadel analüütikutel on raske uskuda, et tavaliste droonidega suudeti selline häving põhjustada. Peamine versioon on siiski droonid, mille tõrjumisega Venemaa armee õhukaitse lihtsalt ei saanud hakkama, Venemaa z-kanalite info kohaselt suudeti alla lasta ainult neli drooni, aga vähemalt viis drooni tabas ladusid. Kompleksi oli väidetavalt kaitsnud droonivastase võitluse kompleks Murena 1SV, mis olevat maksma läinud 212 miljonit rubla ja mis teoorias pidi ka madalal lendavad droonid avastama mitu kilomeetrit enne laokompleksini jõudmist.

Venemaa z-kanalites ka kirjutati, et osa laskemoona, täpsemalt ballistilised lühimaaraketid Totška-U, olid olnud lageda taeva all vahetult ühe laohoone kõrval ning just nende tabamisest oli käivitunud ahelreaktsioon, mis viis Venemaa armee jaoks katastroofiliste tagajärgedega sündmusteni, sest see laskemoonaladude kompleks oli oluline just Kurski ja Belgorodi suuna varustamisel laskemoonaga.

Mis siis vastu taevast lendas? Ka siin on versioone palju, aga selles osas erinevate analüütikute arvamused kattuvad, et seal oli suures koguses 122mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21 ning ka erinevas mõõdus miine miinipildujatele ning ka laskemoona suurtükkidele. Kui Ukraina armee poolt edastatud infos räägitakse ladudes olnud ballistilistest Iskander-M rakettidest ja õhutõrjekomplekside S-300 rakettidest, siis Venemaa z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel oli plahvatustes hävinud ka kaheksa Kinžal raketti, mis oli alles hiljuti sinna toodud, lisaks palju Põhja-Koreast ja Iraanist pärit laskemoona.

Sotsiaalmeedias levinud videos nähtav ülivõimas plahvatus eeldab ekspertide sõnul rakettide plahvatamist, sest nende sõnul suurtükimürskude puhul oleks algne plahvatus väiksem, aga küll aga kestavad järelplahvatused tunde ja tunde, nagu oli ka hilisematest seal piirkonnas tehtud videotest näha. Tõeliselt koomilisena mõjus kohaliku võimu esindajate videopöördumine, kes rääkisid, et kõik on kontrolli all, samal ajal saatsid seda juttu pidevad järelplahvatused. See on tänase päeva Venemaa reaalsus – ametnikud teavad, et ka naeruväärsena mõjuva vale edastamine päästab neid võimalikest hilisematest probleemidest ning kuigi selle üle irvitati ka Venemaal, oli see jutt sealse kultuuriruumi mõistete kohaselt siiski nö korrektne.

Jutt allalastud droonitükkidest põhjustatud kulupõlengust kaunistab Venemaa uuema absurdiajastu udujuttude kogu ning sellega seoses räägitakse, et karta ei tule mitte NATO rakette, vaid nende allalaskmisel tekkivaid tükke, mis olevat palju suurema purustusjõuga kui raketid ise. Viisakamad Venemaa elanikud aga pidavad jutus totaalse jama kirjeldamiseks kasutama nüüd vulgaalsevõitu sõna „piz..ets“ asemel hoopis „Toropets“.

Huvitav on siinjuures ka Venemaa riigimeedia kajastus, kus otsesõnu ei taheta suurt midagi öelda, küll aga olevat saanud piirkonnas kahjustusi lausa 13 kirikut ja erinevas raskusastmes vigastusi olid saanud 13 inimest. Z-kanali Kremljovkaja tabakerka andmetel oli Putin andnud korralduse Ukraina droonide löögiulatusse jäävate allesjäänu laokomplekside õhukaitsevõimekust parandada, aga sõjaväelaste sõnul ei olevat lihtsalt kuskilt võimalik neid komplekse sinna tuua.

Ukraina armee jaoks kokkuvõttes väga suur õnnestumine ning üks Venemaa z-aktivist avaldas isegi mõtte, et Venemaa jaoks sobiks palju paremini, kui need metslased ukrainlased oleksid NATO-s, siis neil ei lastaks Venemaa suunas droone saata. Pole midagi öelda, jutt hakkab juba täiesti õigesse suuna kiskuma, Ukraina NATO-sse saamisel tuleks Venemaa armeel kõigepealt lihtsalt kogu okupeeritud territooriumilt lahkuda ning Venemaa tulistamine lõpeks kui imeväel ning kui Ukraina juba NATO-s on, siis oleksid mõlemad pooled rahul.

Ukraina taotleb juba pikemat aega luba tulistada lääne rakettidega Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi sihtmärke ja Putin omakorda räägib sellega seoses taaskord punaste joonte ületamisest. Küll aga on need Putini sõnavõtud väidetavalt tekitanud vägagi negatiivset vastukaja Krimmi kohaliku võimu esindajates, sest Krimmi on neid lääne rakette lastud juba pikema aja jooksul ja vähemalt teoorias peaks Krimm olema nende arusaamise kohaselt Venemaa osa ning ka Krimmiga seoses räägiti mingitest punastest joontest. Nüüd aga võivat Putini jutust järeldada, et ei Krimm ega ka muud okupeeritud Ukraina territooriumid ikka ei olegi Venemaa osad.

Reaalsus on selline, et Venemaa võib kasutada Põhja-Korea rakette Ukraina tulistamisel, aga Ukraina millegipärast sama asja teha ei tohi ehk siis kasutada enda liitlastelt saadud rakette Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide tulistamiseks. Ma olen nõus nende ekspertide arvamusega, et see ei oleks mingiks võluvitsaks, küll aga oleks Ukraina armee jaoks ka sellest palju abi, kui Venemaa saaks kasutada vähem oma lennuväge ning kui liugpommide viskamine väheneks seetõttu kasvõi poole võrra, oleks see suureks abiks.

Olukord rinnetel. Jätkuvalt on kõige segasemad seisud Kurski oblastis, kus siiski suures plaanis võib öelda, et Venemaa vasturünnak on lõppenud, mille käigus nad võtsid tagasi Snagosti ning sealt ida poole on ka mingi ala nö hallis tsoonis, samas ei ole ka Ukraina Veselje suunalt arvestataval määral edasi liikunud. Kurski oblastiga seoses on taas välja ilmunud kuupäev ehk kui varasemalt räägiti, et Putin nõudvat ala enda kontrolli alla saamist 1. oktoobriks, siis nüüd räägitakse 15. oktoobrist ning seda koos nö sanitaartsooni loomisega Sumõ oblastis.

Venemaa koondab sinna lõiku järjest rohkem üksuseid, nüüd räägitakse 40000 sõjaväelasest ning Krimmis olevate vastupanuvõitlejate info kohaselt on hakatud sealt Kurski suunas liigutama 810. brigaadi tehnikat. Ukraina armee jaoks sobib sõja viimine vaenlase territooriumile, sest sealsete lahingute käigus hävitav Venemaa enda territooriumil asuvat taristut. Kurski oblastis olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul osalesid Venemaa poolelt vastupealetungil hea väljaõppega sõjaväelased, aga sellisel tasemel üksuseid ei jätkuvat kogu rindejoone jaoks Kurski oblastis. Lähipäevad näitavad, kas Ukrainal on jõudu omakorda vastupealetungile minna või mitte.

Donbassis läksid Venemaa üksused suure koguse tehnikaga rünnakule Kurahhove ja Vugledari suunal, täna hommikul räägiti selles konteksti lausa rohkem kui 100 ühiku soomustehnika kasutamisest. Kurahhove suunal kaitses olevate 46. brigaadi sõjaväelaste andmetel kasutas Venemaa armee seal suunal 54 ühikut soomustehnikat, millest hävitati suurusjärgus 20, aga mingil osal olevat õnnestunud edasi liikuda ning tänase päeva jooksul selguvat, kas õnnestub nad tagasi suruda või mitte.

Venemaa üritab suurte jõududega ka Vulgedari suunal, täpsemalt öeldes asulast põhja poolt Vodjanest Bogojavlenka suunas, sest sellest asulast tuleb Vugledari põhiline varustustee. Lisaks jätkuvad ka nö lauprünnakud Vugledarile, kus Venemaa kasutab nii mootorrattaid kui bagisisd.

Pokrovski suunal jagasid oma muljeid Krasnõi Jari juures kaitses olevad 25. brigaadi sõjaväelased, kelle sõnul kaotab Venemaa armee seal lõigul iga päev suurusjärgus kaks roodu sõdureid, aga nad jätkavad sellest hoolimata iga päev uute ja uute rünnakutega olukorras, kus maapind on täis Venemaa sõjaväelaste surnukehasid, mida nad ei saa kujunenud olukorras ära viia. Kogu Pokrovski suunal pidi Venemaa armee praeguste peamiselt jalaväelaste rünnakute käigus kandma väga suuri kaotusi, aga tulevad iga päev uuesti ja uuesti.

Selles kontekstis on kõnekas informatsioon uue pataljoni „Fregat“ moodustamise kohta, mis moodustati Venemaa mereväelastest ning nende hulgas on ka inimesed, kes varem olid ametis Venemaa ainsal lennukikandjal „Admiral Kuznetsov“, nüüd aga saadeti nad Pokrovski suunale.

Ukraina meediakanali RBK-Ukraine andmetel olevat Venemaa armeesse värbamisel suured probleemid tekkinud just viimase paari kuu jooksul ning augustis oli nö plaanist täidetud vähem kui 70%. Peamiselt on armeesse lepinguga värvatud vaesematest piirkondadest inimesi, aga Venemaa armee sõjaväelaste sõnul on viimase poole aasta jooksul järsult vähenenud ka värvatute nö kvaliteet ehk siis tegemist olevat peamiselt viletsa tervisega meestega vanuses 45, kelle paljudest on probleeme nii alkoholi kui meelemürkidega.

Ukraina on mobiliseerinud omajagu uusi sõjaväelasi, aga nende jaoks on peamine probleem soomustehnika ja raskema relvastuse puudumine ehk siis hetkel oleks võimekus moodustada ainult piltlikult öeldes automaatidega varustatud üksuseid, aga nendega on keeruline sellisel kujul lahingusse minna. Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul laskemoona automaatidele jagub, sest reaalses lahingutegevuses kasutatakse automaate küllaltki harva.

Kaitselahingute esmane eesmärk on vastase elavjõu ja tehnika hävitamine ning Ukraina sõjaväelaste sõnul teevad nad seda efektiivselt, aga vastasel on veel võimalus oma kaotusi kompenseerida. Sama juttu räägivad ka Ukraina sõjaväelased, kes on kaitsel Luganski oblasti Pišanne juures – põllud olevat Venemaa sõjaväelaste surnukehasid täis, aga nad muudkui ronivad ja ronivad.

Ukraina armee erusõjaväelase Evgen Dikii sõnul on hetkel Ukraina armee jaoks suurimad probleemid vastase ülekaal elavjõus ning liugpommide kasutamine, sest kuigi liugpommid pidavat olema ebatäpsed (tabamistäpsus pluss-miinus 500 meetrit), siis neid olevat Venemaa armeel nii palju, et sisuliselt viiakse liugpommidega läbi kvadraadi pommitamine ning lõpuks jõutakse ikka olukorda, kus on nii palju kaitserajatisi purustatud, et Ukraina armeel ei jää muud üle, kui taanduda ning selles kontekstis oleks rakettidega Venemaal asuvate sõjaväeliste sihtmärkide tulistamisest kasu, sest need sunniksid ka liugpomme viskavad lennukid rindejoonest kaugemale, mistõttu väheneks nende poolt visatavate liugpommide arv.

Ukraina relvatööstus areneb sellise hooga, et on tekkinud uus probleem – riigil ei ole piisavalt raha, et kohalikelt tootjatelt laskemoona ja tehnikat osta. Sellesse konteksti sobitub ka info, et Venemaa külmutatud varade intressituludest plaanitakse 400 miljonit eurot anda just laskemoona ja sõjatehnika ostmiseks Ukraina kohalikelt tootjatelt. Heaks näiteks selles vallas on Taani poolt juulis tellitud 18 Ukraina liikuvsuurtükki 2S22 Bohdana, mis nüüd on jõudnud Ukraina armee käsutusse, sellise tegutsemisega saab palju kiiremini reaalselt aidata Ukraina armee lahinguvõimekust tõsta.

Ukraina drooniüksuse komandör hüüdnimega „Salt“ rääkis selle sõja ülimalt karmist argipäevast – ellujäämistaktikatest droonirünnaku puhul. Tema sõnul kehtivat selles osas täpselt sama loogika nagu ka vabas looduses saaklooma puhul – liikumatult paigale jäämine olevat palju parem ellujäämisstrateegia kui paaniline jooksmine, sest liikuvat objekti näeb droonilt palju paremini, lisaks ei jõua keegi lagedal drooni eest ära joosta.

Liikumatult paigale jäämise poolt räägib ka asjaolu, et rallidroonide akud pikalt ei kesta, samas sõjaväelase sõnul siiski väga tihti kriisiolukorras ütlevad sõjaväelaste närvid üles ning nad hakkavad ikka jooksma, mis lõpeb siis reeglina kiirelt ja kurvalt jooksja jaoks.

Venemaa Telegram-kanali Rossija v Telegram andmetel eksportis Venemaa juulis varilaevastikku kasutades 83% naftast ja 43% naftatoodetest, kusjuures ainult 33% veostest olid kaetud lääne kindlustusfirmade poolt pakutava kindlustusega. Telegram-kanali andmetel on USA sanktsioonide alla sattunud 41 tankerit, aga nende asemele olevat ostetud juba 35 asemele. Urals tüüpi nafta viiakse väiksemate Aframax tüüpi tankeritega Vahemerele, kus nad laaditakse ümber suurematele VLCC tankeritele (Very Large Crude Carriers), millega viiakse nafta juba mujale. Kanali andmetel ei segavat seda protsessi ka Kreeka riigi tegevus, kes õppuste ettekäändel keelustas ümberlaadimise Kreeka lähedal ning selle asemel toimuvat ümberlaadimine nüüd peamiselt Egiptuse sadamate läheduses.

Venemaa registreerivat nüüd oma omandatud tankereid Gaboni lipu alla ning USA-l ei olevat telegram-kanali andmetel erilist motivatsiooni Venemaa varilaevastiku tegevuse ohjeldamisel, kuigi sõnades räägitavat teistsugust juttu. Enne presidendivalimisi olevat USA huvides, et nafta maailmaturuhind püsiks võimalikult madalal ning seetõttu saavat Venemaa küllaltki rahulikult oma tegevusega jätkata, mis omakorda aitab ka sõjapidamist rahastada.

Venemaal on asutud võitlusesse välistööjõuga ning nii olevat Venemaa siseministeeriumi andmetel ametlikult riigis viibivate välismaalaste arv vähenenud aastaga 8,5 miljoni pealt 6,1 miljoni peale ning peamiselt on see tulnud Kesk-Aasia riikide arvelt. Ka üritatakse tuvastada aktiivsemalt riigis illegaalselt viibivaid töötajaid. Z-kanali Kremjovkaja tabakerka sõnul hakatakse nii Moskvas kui Moskva oblastis läbi viima poliitikat, mida eufemistlikult kutsutakse „regiooni valgustamiseks“ ning eesmärk on lõuna poolt pärit migrandid välja suruda turgudelt, taksode ja ühistranspordi vahendite juhtide ametitest ning neile keelatakse ka alkoholi ja tubakaga kauplemine.

Venemaale tööle tulla soovijatelt aga olevat plaan hakata kontrollima nende laste vene keele oskust, sest vene keelt mitteoskavad lapsed olevat haridussüsteemile muutunud suureks koormaks ning seetõttu võib edaspidi juhtuda, et kui lapsed vene keelt ei oska, siis pole ka vanematel lootust Venemaal tööd saada.

Sõja ajal Venemaa riiklikuks propagandaartistiks tõstetud Shamanil (kodanikunimi igati hästi kõlav praeguse droonide ajastu kontekstis – Jaroslav Dronov) on tekkinud ootamatu probleem – tema kontsertidele ei taha inimesed enam tulla. Nii tühistati tema kontsert 24. septembril Nižne-Tagilis, aga samasugune huvipuudus valitsevat ka 25. septembri kontserdi osas Jekaterinburgis, kus korraldajad veel pole üritust tühistanud, aga piletimüük pidavat olema kiduramast kiduram. Huvipuudust võimendab Shamani eelmisi kontserte saatnud pahameel, kui selgus, et nn patriootilistel kontsertidel osalemise eest maksti talle korraldajate 16 miljonit rubla ühe kontserdi ees, mida peeti priiskamiseks olukorras, kus sõda kestab.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING