Venemaa sõjaväelased käitusid Donbassis Kurahhove suunal rünnates meilgi hästi tuntud rahvatarkuse järgi, et mis halvasti, see uuesti … ja välja kukkus see neil sama halvasti. 24. juulil olid nad korraldanud viimase aja suurima rünnaku soomustehnikaga, milles osalesid 11 tanki, 45 jalaväe lahingumasinat ja 12 mootorratast ning tänu Ukraina armee 79. brigaadi efektiivsele tegevusele kaotas Venemaa armee 6 tanki, 7 jalaväe lahingumasinat ja kõik rünnakus osalenud mootorrattad. Rünnakuüritus ebaõnnestus.

30. juulil osales uues rünnakus Venemaa poolelt 10 tanki, 47 jalaväe lahingumasinat, 10 mootorratast ja üks bagi ning seekord kaotasid nad 8 tanki, 12 jalaväe lahingumasinat, üheksa mootorratast ja bagi. Jälle täielik ebaõnnestumine. Nagu andmetest näha, siis tanke kaotas Venemaa armee suhteliselt rohkem ning Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on see Ukraina armee sõjaväelaste teadliku tegutsemise tulemus, sest tankid on nende jaoks prioriteet võrreldes jalaväe lahingumasinatega. Kui Venemaa tank jõuab ukrainlaste kaitsepositsioonide laskeulatusse, on see hirmuäratav relv, sest kui haubitsaga lastud mürsu tulekut saadab spetsiifiline heli ja üldjuhul plahvatab eemal, siis tanki lasu järel olevat ainult hetk aeg enda päästmiseks ning otsesihtimisega laseb tank täpselt, see on eesliinil olevate sõdurite jaoks väga valus relv.

Omaette küsimus muidugi on, et miks Venemaa armee sellised avantüristlikud rünnakud üldse ette võttis. Teada on, et ukrainlastel on seal lõigus nii droone kui laskemoona suurtükkidele, on tankitõrjemiine. 79. brigaad on seal kaitses, mingeid täiendavaid reserve neile Venemaa rünnakuürituste tõttu juurde ei tooda, seega vist rünnati ründamise pärast ja Ukraina armeele selline lähenemine sobib.

Pokrovske suunal oli üle pikema aja päev, kus Venemaa armee ei suutnud edeneda, samas rindejoone stabiliseerumisest seal rindelõigus on veel vara rääkida. Ukrainlaste kaitseliinid olid joonel Progressi asulast põhja-lõuna suunas looduslikult sobivates kohtades ning Venemaa armee jaoks oli seetõttu mõistlik rünnata suurte jõududega just Progressi, sest sealt ida pool oli samuti kõrgendik ning asulat läbib raudtee, mille tammi mööda on võimalik edasi liikuda (täpselt sama tegid nad varem Otšeretine suunal).

Nüüd on kujunenud olukord, kus Progressist on lääne poole Venemaa armee kontrolli all kitsas läänesuunaline lõik, mis nende võimaliku edasiliikumise korral muutuks külgedelt tulevate rünnakute suhtes järjest haavatavamaks ning üleeile Ukraina suutis vasturünnaku käigus edukalt takistada Venemaa üksuste katset tiibadelt peale tungides oma positsioone parandada.

Ukraina armee jaoks on olukord väga keeruline, kuid siiani ei ole vastane suutnud kaitsest läbi tungides suuremale läbimurdele minna. Venemaa armee üritas just sinna suunda tekitada suure lokaalse ülekaalu eeskätt elavjõus, aga mistahes suure läbimurde kandvaks jõuks peaks olema soomustehnika. Väga suurte kaotuste hinnaga aeglane vaenlase edenemine on Ukraina armee jaoks valus, aga samas kannab Venemaa armee seal lõigus väga suuri kaotusi.

Toretski osas kirjutasid mitmedki Venemaa z-kanalid, et Venemaa olla linna jõudnud ja seal käivat lahingud. Hiljem selgus, et linna piirini jõudis tõepoolest Venemaa soomustehnika kolonn, mis liikus kummalises formatsioonis – ees viis soomusmasinat tihedalt koos, siis vahe ja jälle soomusmasinad tihedalt koos. Esimesed viis hävitati ukrainlaste poolt ning rünnak ise lõppes kuulsusetult. Samas on tõenäoline, et Venemaa üritab lähemal ajal ka seal lõigus taas suuremale pealetungile minna, tehnikat neil selleks tundub jaguvat. Soomustehnikaga võiksid nad edaspidi samamoodi rünnakule minna, ikka kambakesi koos, nii on turvalisem.

Lõunarindel oli Venemaa üksustel väikeseid edenemisi nii Robotõne juures kui ka Urožaine asula juures, Luhanski ja Harkivi rindel muudatusi rindejoones ei toimunud.

Märkimisväärse teksti kirjutas muidu vägagi kremlimeelne z-blogija „Voenkor Kotenjok“. Tema sõnul edeneb pealetung väga vaevaliselt ja ka see vähene edu tulevat väga suurte kaotuste hinnaga. Tema sõnul olevat põhimine põhjus selles, et sellisel kujul rünnates kannavad nad väga suuri kaotusi elavjõus ja nii jätkates varsti lihtsalt ei olevat sõdureid, kellegagi rünnata. Kaotused olevat tingitud soovist enne aastalõppu iga hinna eest võimalikult palju maad okupeerida, sest siis tulevat suure tõenäosusega mingil kujul rahuleping ning pärast seda on Ukrainale jäänud territooriumid Venemaa jaoks lõplikult läinud.

Peamiselt eksvangidest moodustatud Štorm üksuste komandörid olevat Voenkor Kotenjoki sõnul loobunud evakuatsiooni korraldamisest, sest kergelt haavatud jõudvat niigi omal jalal tagalasse, aga raskelt haavatutega nad ei tegelevat. Z-blogija sõnul olevat ülisuurte kaotuste tõttu kujunenud olukord, kus Štorm üksuste roodukomandörid ei tundvat oma roodu sõdureid, sest tänu suurtele kaotustele muutub roodu isikukoosseis väga kiirelt. Osad ohvitserid ei kiirustavat lahinguväljalt langenud sõdurite äratoomisega, et statistikas liiga järske jõnkse mitte tekitada, mis võib kõrgemal pool tekitada nö ebatervet uudishimu toimunu põhjuste kohta. Ei ole vist vaja lisada, mis juhtub surnukehaga 30-kraadideses kuumuses, kui see päevade kaupa maapinnal on…

Ja muidugi ei saanud z-blogija mööda Venemaa armee jaoks kõige valusamast teemast, need on Ukraina armee droonid. Z-blogija tunnistab, et Ukraina armeel on rohkem droone, need on tihtipeale paremad nii komponentide kui tarkvara poolest, arendustegevus olevat kiire, sest Ukraina taga olevat terve maailm. Ukraina droonide efektiivsuse kohta tõi z-blogija näite, kus eriväelaste 24-liikmeline rühm üritas välja jõuda Ukraina tulepunktini, aga vastase positsioonidele jõudis ainult üks sõdur, kaks said surma ja ülejäänud kõik said droonide rünnakute tulemusel haavata.

Z-blogija ei mõista, et kuidas oleks droonide ajastul võimalik lähimal ajal neil suuremat edu saavutada, sest õhus rippuvate luuredroonide tõttu ei olevat võimalik märkamatult suuremaid jõude koondada, soomustehnikat rünnatakse juba kuni 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, rünnakule pidavat minema seetõttu 3-4 sõjaväelasest koosnevad grupid, aga sellisel kujul tulevat edenemine väga vaevaliselt ja suurte kaotuste hinnaga ning z-blogija hinnangul olevat praegusel kujul jätkates reaalne ära võtta ainult Donetski oblasti ja seda alles kahe aasta pärast.

Venemaa sõdurid kurdavad, et Ukrainal olla droonide osas mitmekordne ülekaal ja selles kontekstis vastas Venemaa kaitseminister sõjaväelase küsimusele taktikalise taseme luuredroonide (kõige levinumad DJI Mavic-3 tüüpi kvardokopterid) puuduse kohta hoopis seda, et Venemaa tootvat päevas nüüd 4000 drooni. Taktikalise taseme luuredroone Venemaa ei tooda, nad kasutavad Hiina toodangut, jutt siis pigem rallidroonidest, aga Ukraina sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul kasutavat Venemaa päevas keskmiselt 350-400 rallidrooni. Siis ei teagi, kas kaitseminister valetab (uskumatu, kas pole!) või ei ole piisavalt droonioperaatoreid või mis iganes.

Selge on see, et Venemaa suurendab rinnetel iga kuu droonide kasutamist ning nüüd on tulnud signaale, et ka suured oktokopterid on mõnes lõigus rinnetele jõudnud, aga hetkel suudab Ukraina veel paar sammu eespool olla just rallidroonide osas.

Selles kontekstis Ukraina armee varustamisest rallidroonidega. Iseenesest on Ukrainal ja tema liitlastel võimekus nüüd aastas isegi kuni kaks miljonit rallidrooni toota, aga nagu olen ka varem kirjutanud, et aeg on jõudnud sinnamaale, kus kvantiteet peab üle minema kvaliteediks ehk siis toota suures koguses vastase MEW vahendite poolt efektiivselt mahavõetavad droone on raiskamine, pigem on mõistlik toota vähem, aga nö tehnoloogia viimase sõna järgi valmistatud droone, mille efektiivsus lahinguväljal on suurusjärgu võrra kõrgem, samas kui sellise drooni hind on ikka ühe 155 mm mürsu hinnast mitmeid kordi odavam.

Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov kirjutas probleemidest vastase droonide avastamisel. Tema sõnul on kõige kättesaadavam küllaltki odav seade, mis näitab, et kas läheduses on droone ja mis sagedustel nad sidet peavad. Nüüd on tootearenduse käigus lisatud ka madalamatel sagedustel (400-600 MHz) sidet pidavate droonide tuvastamise ning see võimaldab Ukraina sõjaväelastel kas varjuda või kasutada MEW vahendeid, mis sobivad õhus olevate droonide vastu.

Need on aga passiivsed meetmed, aktiivsete meetmetega on aga suured probleemid, sest üks asi on tuvastada õhus sidet pidav droon kuskil lähikonnas, aga hoopis teine teema on selle asukoha täpsem määramine. Asukoha määramiseks oleks vaja vähemalt kahte suunamäärajat, mis on aga väga kallis aparatuur ning tuleb kasutada spetsiaalseid suunaantenne, mida pole võimalik peita ehk siis neid on vastase poolt droonidelt näha. Rallidroonide ajastul tähendab see aga seda, et mõlemalt poolt ei saa selliseid seadmeid kasutada rallidroonide tegevusraadiuses. Aga sellega probleemid Beskrestovi sõnul ei piirdu, tagalas on nende riigi territoorium nii suur, et lihtsalt ei ole rahaliste vahendite puudumisel võimalik vajalikud piirkonnad piisava arvu suunamäärajatega katta ja aparatuurile lisaks on vaja ka hea väljaõppega spetsialiste, keda ka napib.

Ja isegi see ei pidavat aitama, sest tehnoloogiliselt keerukad operatiivtasandi luuredroonid suudavad lennata pika maa eetrivaikuses, orienteerudes maamärkide järgi, mida nad võrdlevad droonide tarkvaras sisalduvate kaartidega. Ehk siis kokkuvõtvalt – droonide vastane võitlus on komplitseeritud tegevus mõlemal pool rindejoont. Selles kontekstis tooksin näitena vaat et uskumatuna kõlava Ukraina luureteenistuste poolt edastatud infokillu, et Venemaa Olenja sõjaväelennuväljal asunud pommitajate Tu-22M3 ründamisel ei olevat Venemaa õhuluure neid droone üldse avastanudki ning kaks pommitajat olevat saanud märkimisväärseid kahjustusi.

Täna öösel toimunud massivse droonirünnakuga Kiievile seoses on Serhii Beskrestovi sõnul võimalik variant, et kasutati Shahed-tüüpi droonide asemel hoopis odavaid vineerist Gerbera-tüüpi droone eesmärgiga sundida Ukrainat kulutama kalleid õhutõrjerakette enne võimalikku suuremat Venemaa raketirünnakut. Seda kinnitavat video allalastud droonist, mis pidavat põlema hoopis teisiti kui Shahed-tüüpi droon peale tabamust.

Venemaal jätkub nö võitlus mobiilidega rindel ning ollakse äärmiselt häiritud videotest, kus kurdetakse erinevate probleemide üle. Riigiduuma liige Kartapolov nimetas selliste videote tegijaid argpüksideks ning nüüd on järjest rohkem infot selle kohta, et sellistes videotes osalenud isikutel on tekkinud probleemid palga maksmisel ning osad inimesed, peamiselt videotes olevat pöördumiste ettelugejad, on üldse kadunud.

Samuti üritatakse tegeleda sotsiaalvõrgustikes oleva informatsiooniga ning eriti häirivad Venemaa võime Youtube ja Telegram. Youtube osas on järjest rohkem teateid probleemidest serverite töökiirusega, aga Telegrami osas tehti nõue, et kõik Telegram kanalid, millel on vähemalt 10000 jälgijat, tuleb Ruskomnadzoris registreerida ja edastada tuleb kanali administraatorite isiklikud andmed. Ise näen seda, et õige pea on kõigil kanalitel lihtsalt 9999 jälgijat.

Venemaal on suured probleemid tööjõuga, sellest olen varem ka korduvalt kirjutanud, aga kuidagi on ikka hakkama saadud. Nüüd aga on uudistekanali ASTRA andmetel viimastel päevadel tekkinud Venemaa nn Kuldses ringi Jaroslavli, Kostroma ja Ivanovo oblastites asuvates kaubandusketi Pjaterotška kauplustes kaubapuudus, kus riiulid tühjenevad kiirelt ning eriti suured probleemid on jookide, jahu ja tangainetega. ASTRA andmetel on tegemist nö odavketiga, kelle käes on eelpoolnimetatud regioonides suurusjärgus 45% turust.

Mis siis on selle põhjuseks? Nende regioonides aktiviseeriti ebaseaduslikult riiki sisenenud inimeste vastast võitlust ning toimus haarang Jaroslavli oblastis asunud logistikakeskuses, peale mida saadeti rohkem kui 1000 inimest Venemaalt välja ja nüüd selgus, et lihtsalt ei ole inimesi, kes oleksid samadel tingimustel nõus seda tööd tegema. Veoautojuhtidest oligi niigi varasemalt suur puudus, peale haaranguid pidavat olema täielik katastroof, sest odavketis pakutavad palgad on küllaltki väikesed ja venelased ise pole nõus sellistel tingimustel töötama, kui aga kui maksta palju rohkem palka, jõuab see kiirelt kaupade hindadesse poes ja mis odavketist me sellisel juhul enam rääkida saame. Väljapääsmatu olukord ehk siis usinalt Moskvast tulnud käske täites lasid kohalikud võimud endale ise jalga.

Eelneva lõiguga haakub otsapidi ka Venemaa rahvastikuprognoos aastaks 2100, kui prognoosi järgi elab Venemaal 120 miljonit inimest, kellest veel omakorda 20 miljonit on Kesk-Aasia riikidest täiendavalt riiki tulnud migrandid ning väga suure tõenäosusega on siis Venemaal moslemeid juba rohkem kui kristlasi. Sinna suunda see riik liigub ning migrantide lisandumise kontekstis (üle-eelmisel aastal Kesk-Aasia riikidest töölubadega suurusjärgus 750000 inimest, mullu suurusjärgus 580000 inimest, aga lisaks neile salaja üle piiri riiki smugeldatud inimesed) on ärritunud ka rindel olevad Venemaa armee sõjaväelased, et ajal, kui Venemaa parimad pojad surevad mõttetus sõjas, võtavad nende kohad üle sisserännanud lõuna poolt koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Kes tegi? Ise tegite! Ei ole vaja agressorina võõras riigis inimesi tappa.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale

Eestlased Ukrainas

TRENDING