Praeguses sõja faasis on Venemaa trumbiks kujunenud liugpommid ning et neid visatakse rindejoonest küllaltki kaugel, on Ukrainal keeruline neid maha võtta, eriti peale seda, kui nende kaks Patriot’i laskeseadet said tabamuse. Aga lisaks sellele on Patriot-süsteemide raketid kallid ning Ukraina armeel neid palju varus ei ole. Kui õhus pole võimalik Su-34 lennukeid tabada, siis on võimalik sihikule võtta lennuväljad, kus need lennukid rünnakute vahepeal seisavad. Kuna Ukraina liitlased ei luba kasutada Venemaa territooriumil asuvate objektide ründamiseks nende antud relvastust, siis on ainuke variant Ukraina jaoks Ukrainas kokkupandud droonid.

Täna varahommikul toimuski massiivne droonirünnak rindejoonest 300 kilomeetri kaugusel Venemaal Rostovi oblastis asuvale Morozovski lennuväljale, kus Ukraina luureandmete järgi võis olla kuni 24 lennukit Su-34 ja kolm lennukit Su-35. Kokku on Ukraina poole andmetel Venemaa armeel järgi suurusjärgus 100 Su-34 lennukit ehk siis kui Ukraina suudaks suurema osa teha neist lennuvõimetuks, oleks kohe ka lahinguväljal palju kergem.

Erinevatel andmetel osales rünnakus 50-65 drooni, Venemaa poole andmetel loomulikult lasti kõik ka alla, aga kohalike elanike sõnul olid päris mitmed plahvatused väidetavalt toimunud lennuvälja maapinnal. Lennuväljal toimunu kohta saab mingit infot ainult satelliidifotodelt, aga enne nende fotode tegemist jõuab võimalikke lennukivrakke ära vedada. Samas oli niivõrd massiivne rünnak ise kõnekas ja Ukraina poole vaatest väga vajalik, sest kui nad suudavad häirida väljakujunenud Venemaa Su-34 lendude rutiini, on see juba tuntav kergendus rindejoonel.

Ukraina pool on silma paistnud omamoodi vaimukate nö nüketega ning erandiks ei olnud ka rünnak Morozovskis. Kuidas pääseda rahvusvahelises meedias pildile olukorras, kus droonid ründavad hämaras ning rünnakute tulemusi filmida ei õnnestu? Ukrainlased leidsid lahenduse - nad panid ründedrooni muusikat mängima, seda filmiti kohalike poolt ning meediasündmus ongi olemas. Ukraina armee on kasutanud varem vastase tehnika hävitamise videote juures Hollandi ansambli Bots 1976. aastal bretooni rahvaviisist „Ev chistr 'ta Laou!“ tehtud versiooni ning tuntakse seda lugu nime all „Zeven Dagen Lang“ ning see lugu tuli ka drooni pealt.

Ukraina 24 kanali andmetel oli droonirünnaku käigus hävitatud kuus lennukit ja kaheksa lennukit oli kahjustusi saanud, kui nii, siis suurepärane tulemus. Nii jätkata!

Aga Morozovsk ei olnud ainuke sihtmärk, droonirünnakud toimusid ka Engelsis (700 kilomeetrit rindejoonest) ja Eiskis asuvates lennuväe baasides. Engelsis asuvad Venemaa armee strateegilised pommitajad ning meedias olemasoleva videomaterjali põhjal arvavad mitmed eksperdid, et vähemalt üks droon plahvatas maapinnal, samas on äärmiselt keeruline öelda, et kas seal ka millelegi pihta saadi või suudeti midagi kahjustada, aga juba rünnaku fakt ise on oluline. Eiski lennuväli asub ainult 150 kilomeetri kaugusel rindejoonest ning seda ründas vähemalt 10 drooni.

Olukorrast rinnetel. Viimased paar päeva on ukrainlaste jaoks olnud keerulised, sest Venemaa on rünnanud mitmes suunas, kandes suuri kaotusi, aga samas on nii mitmeski kohas natuke suutnud edeneda. Kõige keerulisem on seis Tšasiv Jari juures, kus Venemaa läks rünnakule 32 ühiku soomustehnikaga. Ukraina armee 67. brigaadi sõjaväelased kas hävitasid või muutsid liikumisvõimetuks 19 rünnakus osalenud soomusmasinat, aga suurtest kaotustest hoolimata õnnestus Venemaa armeel mööda teed kitsal lõigul suurusjärgus 500 meetrit lääne poole liikuda. Ukraina armee jaoks on tegemist mitte just kõige positiivsemate arengutega, samas tuleb arvestada, et Ukraina armee tugevamad kaitsepositsioonid on veel natuke lääne pool.

Venemaa üritab kasutada taktikat stiilis, et ründame massiga ja kõike rasketehnikat Ukraina lihtsalt ei suuda nii kiirelt ära hävitada, aga nende jaoks on kurb tõsiasi see, et kitsal lõigul pikki teed on nad haavatavas positsioonis ning kindlasti Ukraina armee üritab nende viimatise edenemise likvideerida.

Venemaa armee rünnakut toetasid väga madalalt lendavat ründelennukid, kes ukrainlaste õnneks ka oma konvoid ründasid, ometi küsivad nii mitmedki eksperdid, et miks Ukraina armee neid lennukeid ei lasknud mobiilsete õhutõrjekompleksidega, sest nii madalalt lendavad lennukid on õlalt lastavate komplekside jaoks suurepäraseks sihtmärgiks.

Kui võrrelda Tšasiv Jari ja Avdiijivkat, siis on hetkel Tšasiv Jari olukord võrratult parem, sest kui Avdiijivkat said Venemaa armee üksused rünnata kolmest küljest, siis Tšasiv Jari puhul hetkel selline võimalus neil puudub ning selles kontekstis on mõistetav, et miks on Ukraina armee jaoks oluline vastase edenemine peatada Bohdanivka ja Ivanivske suunalt. Massiivne rünnak soomustehnikaga on sisuliselt lauprünnak ning Ukraina poolel on omajagu imestamist, et miks Venemaa oma soomustehnikat nii kiirelt tahab ära hävitada.

Ägedad lahingud jätkuvad ka Avdiijivkast lääne pool, kus Ukraina armee on kaitseliinid rajanud liinile Berditši – Semenivka – Umanske, kus nad asuvad kõrgendikul ning neist ida pool on veetakistused. Venemaa on üritanud suurte jõududega nii Semenivka kui Bertitši juurest läbi murda, aga siiani edutult. Kui sealt peaks õnnestuma läbi murda, on lääne suunas avatud maastikku viie kilomeetri ulatuses.

Krasnogorivka suunas üritas Venemaa rünnata lõuna poolt, kus üle soise ala on ainult üks korralik tee ning suurte jõududega rünnates õnnestus neil soisest alast põhja suunas edeneda. Võimaliku läbimurde likvideerimiseks tõi Ukraina armee sinna kiirelt kohale 3. brigaadi üksused, kes suutsid vastase sillapea likvideerida. Krasnogorivkas kirde suutsid Ukraina armee vastast tagasi suruda Nevelske juures, Venemaa armee omakorda edenes Novomihhailivkast põhja pool. Andrei Perpetua andmetel on Venemaa juba kaotanud Novomihhailivka juures 267 ühikut soomustehnikat ning see arv suureneb kiirelt.

Luganski rindel hävitasid Azovi võitlejad öövaatlusseadmega rallidrooni abil Venemaa termobaarilise kompleksi TOS-1 (kokku juba 25. selline sõja jooksul). Öövaatlusseadmeid kasutavad rallidroonid on muutunud väga olulisteks seetõttu, et Venemaa armee on Ukraina rallidroonide kartuses järjest rohkem hakanud liigutama oma tehnikat öösiti ning seetõttu vajavad Ukraina armee sõjaväelased järjest rohkem selliseid droone.

Lõunarindel oli Venemaa armeel väike edenemine ka Staromaiorske ja Robotõne suunal, nii et kerge Ukraina armeel ei ole. Eks ole näha, kaua Venemaa suudab sellises koguses tehnikat kaotades rünnakutega jätkata.

Legendaarse Ukraina drooniüksuse „Madjari linnud“ juht Robert „Madjar“ Brovdi demonstreeris Venemaa rallidrooni, mis kasutab ka tarkvara, mis võimaldab droonioperaatoril drooni nö lukustada sihtmärgile, peale mida drooni liikumist enam elektroonilise sõjapidamise vahendid takistada ei suuda. Droon sattus tervelt Ukraina poole kätte ainult seetõttu, et Venemaa poolelt drooni teele saatja ei olnud vajutanud nuppu, mis aktiviseerib drooni hävitusmehhanismi juhuks, kui see peaks alla kukkuma (siis plahvatab droon mistahes puudutuse peale). Venemaa rallidroonid kasutavad kõige odavamat Orange Pi 5 arvutit, mis on võimeline täitma erinevaid ülesandeid korraga.

Robert Brovdi rääkis põhjalikult ka probleemidest Ukraina armees kasutatavate elektroonilise sõjapidamise vahenditega. Brovdi sõnul on droonide puhul sidepidamises kasutusel nö standardsed sagedused (näiteks 868 ja 915 MHz), aga mõlemalt poolt ollakse droonide arenduses jõutud olukorda, kus 95% rallidroonidest kasutavad nö ebastandardseid sagedusi. Ja siis olevat tavaline olukord, kus vabatahtlikud toovad väeosadesse edeva välimusega portatiivsed elektroonilise sõjapidamise vahendid, sõdur paneb antenni kiivri külge, tunneb ennast turvaliselt ja muutub julgemaks, samas ta ei tea, et need kompleksid töötavad ainult standardsete sageduse summutamiseks, aga enamus Venemaa rallidroone neid enam ei kasutavat ning tulemused on traagilised. Brovdi oli selles osas väga kuri, sest tema sõnul on olemas mobiilsed EW kompleksid, mis suudavad kõik sagedused katta 680MHz ja 1000 MHz vahel ning rindele saadetavad kompleksid peaksid olema kõik sellised.

Venemaa president ei suuda kuidagi tunnistada, et terrorirünnaku Moskva lähedal korraldas ISIS-K ja oma kõnes üritas ta väita, et islamistidel ei ole mingit kana Venemaaga kitkuda, aga see on nii õnnetu vale kui üldse olla saab. Venemaa ja Iraani üksused ründasid Süürias ISIS-e käes olevat territooriumi ning peale seda on ISIS-e jaoks nii Venemaa kui Iraan vaenlased. Ainult tänu USA eriteenistuste hoiatustele suudeti varem Venemaal ära hoida ISIS-e planeeritud terrorirünnakud, aga viimase hoiatuse puhul asus Putin läänt süüdistama. Võib mõista Venemaa riigijuhi paanilist hirmu ISIS-e ees, sest neil ei ole nende vastu võitlemiseks hetkel ei tasemel luureinfot ega ka inimesi, kes on ametis okupeeritud territooriumitel, aga ega selline jabur pea liiva sisse peitmine ja probleemi eitamine olukorda paremaks ei muuda.

Olukorra tunnistamise asemel võtsid Venemaa eriteenistused internetist vabalt saadaolevaid nö Ukraina-meelseid fotosid ja esitasid neid kui ühe terroristi telefonist leituid. Selline käitumine aga suuda vähemalgi määral vähendada ISIS-K indu uute rünnakute korraldamiseks Venemaal, sest nad näevad, et Venemaa on hetkel selles osas väga haavatav ning järjest haavatavamaks muutub, sest vaevalt kujunenud olukorras lääne eriteenistused enam Venemaale luureinfot jagavad ning kannatavad seetõttu eeskätt tavalised Venemaa elanikud.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: