Eelmises postituses kirjutasin USA drooni MQ-9 Reaper nö allanügimisest Venemaa sõjalennuki Su-27 poolt ning USA poolt avaldatud video kinnitas infot, et nii see kokkuvõttes juhtuski. Kusjuures Venemaa esipropagandist Solovjov oli oma saates äärmiselt pettunud Venemaa sõjalendurite käpardlikkuses drooni kütusega ülevalamisel, sest selline tegevus sihile ei viinud, kuigi nad üritasid korduvalt ja korduvalt. Nüüd sõjalennukiga drooni kahjustamine läbi füüsilise kontakti on tegevus, mis kokkuvõttes võib Venemaale kalliks maksma minna. On see siis näiteks täiendavalt sada jalaväe lahingmasinat Bradley või hoopis lennukid F-16 või hoopis midagi kolmandat, seda näitab aeg, aga kindlasti USA asja nii ei jäta. Peale intsidenti saatis USA samasse piirkonda uue drooni, aga CNN-i andmetel on USA sõjaväelaste hulgas tõsised arutelud teemal, et kas on mõttekas jätkata luurelendude tegemist droonidega sellisel kujul või saavad nad vajaliku luureinfo ka luuresatelliitide abil. Esialgu aga jätkatakse.

Olukorrast rinnetel. Venemaa pealtung jätkub juba mitmendat kuud ja kui üleeile oli omajagu ärevaid sõnumeid nii Luganski kui Donetski oblastist, siis eilse päeva jooksul selgus, et Ukraina suutis kaitset hoida enamuses kohtades.

- Võitlus Bahmuti pärast on muutunud maailma meedias antud sõja kontekstis hetkel kõige rohkem kajastust saavaks sündmuseks ning paljud analüütikud murravad pead selle üle, et kas Ukraina jäärapäine linna kaitsmine on pikemas vaates õige või mitte. The New York Times’is ilmunud artiklis on rõhk sellel, et Ukraina kasutab linna kaitsmisel liiga palju suurtükimürske ning see võib küsimuse alla seada Ukraina kevadise suurrünnaku läbiviimise, sest Ukraina liitlased suudavad hetkel juurde toota vähem kui Ukraina ära kulutab.

Neile omakorda oponeeritakse, et Bahmutist taandumise järel jätkaksid Venemaa üksused rünnakuid Kramatorski ja Slovjanski suunal ning pole kindel, et sellistes kaitselahingutes hukkuks vähem ukrainlasi kui praegu, samas hävitataks lisaks niigi varemetes olevale Bahmutile ka teised linnad. Linnalahingud on ründajate jaoks äärmiselt keerulised ning Bahmutis ollakse jõutud olukorda, kus Venemaa on suutnud edeneda seal, kus on kas madalad majad või pole majasid üldse, küll aga on nad kandmas suuri kaotusi suuremate majadega linnarajoonides ning seal on pealetung seisma jäänud. Üleeile üritasid Venemaa väed korduvalt ja korduvalt rünnata lõunast, aga nad peatati elamurajooni juures, kusjuures Ukraina poole andmetel kasvas antud suunal Venemaa suurtükituli mitu korda. Põhja poolt on tänasel päeval rinne seisma jäänud tööstusrajooni, kus ukrainlastel on samuti head kaitsepositsioonid. Hromove juurde on ukrainlased toonud lisajõude ning seal kaitse seisab. Kui Venemaa üksustel ei õnnestu linna lääne poolt ümber piirata, siis võib Ukraina kaitse püsida veel pikemat aega. Tänasel päeval üks varustustee Tsašiv Jari funktsioneerib ning kuigi kaitsjate jaoks on olukord keeruline, suudavad nad kaitset hoida.

- Venemaa z-kanalid hõiskasid eilse päeva jooksul rõõmsalt, et Venemaa üksused on teinud Kreminnast läänes suure läbimurde ja nad on jõudnud Jampolivkasse, aga õhtul selgus, et juttudel tõepõhi puudus. Küll suutsid Venemaa üksused suruda natuke Ukraina üksusi eemale Žitlivkast, aga see on väike muutus. Kreminnast Lõmani suunas liikumine peaks teoorias oleme Venemaa pealetungi üks prioriteete, aga siiani pole õnnestunud plaane ellu viia ning ISW analüütikute arvates hakkab Venemaa sellel suunal nö momentumi kaotama ehk siis väeüksuste võitlusvõime enam ei kasva, vaid hakkab edaspidi pigem kahanema. Selles rindelõigus on Ukrainat aitamas teedelagunemine, mis sunnib Venemaa üksusi kasutama rohkem suuremaid teid, kus nad on aga haavatavamad. Kreminnast edelas on aga arvestatavad metsamassiivid, kus edasiliikumine rasketehnikaga on problemaatiline mistahes aastaajal.
Täna hommikul tuli infot ka Svatove suunalt, kus Ukraina suutis hävitada lausa kolm Venemaa mitmitraketiheitjat BM-27 Uragan ning lisaks neile ka elektroonilise sõjapidamise vahendi Zoopark. Seal suunal on initsiatiivi haaramas Ukraina ning on sooritatud mitmeid tulemuslikke vasturünnakuid.

- Venemaa jätkab ka Avdiijivka ründamist. Asulast põhja pool asub Krasnohorivka on viimasel ajal käinud mitu korda käest-kätte ja tänahommikuse seisuga oli pool asulast veel Ukraina kontrolli all. Küll on Venemaa sinna juurde toonud lisajõude ning lähipäevil on oodata nendepoolseid katseid asula enda kätte saada ja võimalusel sealt ka edasi liikuda.

Lahingutegevuse kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et Venemaa käes on jätkuvalt initsiatiiv pea kogu rinde ulatuses ning Ukraina jaoks on eriti keeruline seis Bahmuti juures, kus linna kaitsmine sõltub eeskätt sellest, kuidas suudetakse nö kotisuu lahti hoida ehk kuidas suudetakse vältida linna ümberpiiramist läänest. Ainult aeg annab arutust selles osas, et kas sellisel kujul linna kaitsmine oli õige otsus, aga hetkel kaitse püsib ja Venemaa kannab suuri kaotusi.

Laskemoonast on kujunenud suur probleem mõlema poole jaoks ning mõlema poole tootmisvõimsused jäävad alla lahingutes kasutatavate mürskude kogustele. Teoreetiliselt peaks pikemas perspektiivis selles osas olema eelis Ukraina liitlastel, aga lühemas perspektiivis on seisud ka Ukraina toetajate jaos keerulised. Defense Express kirjutab viitega The Telegraph’is ilmunud materjalile, et Euroopas on mürskude tootmise suurendamise plaani pidurdamas Prantsusmaa, seades esmaplaanile mürskude tootmise Prantsusmaal, mis annaks küll tööd prantslastele, aga võtaks samas ära võimaluse toota neid mürske palju kiiremini väljaspool Euroopa Liitu. Ehk siis nii käitudes ei seal Prantsusmaa esikohale mitte Ukraina huve, vaid hoopis enda omasid. Mürskude tootmise osas on aga iga päev arvel, sest võimalikele suurpealtungidele minnes peab olema arvestatav kogus suurtükimürske varus, sest siis kulub neid kordades rohkem kui kaitses olles.

Venemaa agressioon Ukrainas on muutund ameeriklaste suhtumist Venemaasse ning nüüd ilmusid European Council of Foreign Relations’i (ECFR) poolt läbiviidud uuringu tulemused, kus on kolme aasta jooksul jälgitud eurooplaste suhtumise muutust Venemaasse. Muutused on olnud suured ning ikka negatiivsuse suunas. Tänavu jaanuaris uuringus osalenud kümnest riigist (Eesti, Taani ,Saksamaa, Suurbritannia, Portugal, Itaalia, Rumeenia, Hispaania, Prantsusmaa, Poola) suhtusid kõige negatiivsemalt Venemaasse taanlased (82%), eestlased ja poolakad (79%) ning britid (77%), kõige vähem oli negatiivset suhtumist rumeenlaste hulgas (44%). Kui võrrelda tulemusi aastaga 2021, siis on muutused olnud vägagi märkimisväärsed ning ainult 2% eurooplastest näevad aastal 2023. aasta jaanuaris Venemaad kui liitlast (2021 oli vastav näitaja 8%). Venemaad pidas strateegiliseks koostööks vajalikuks partneriks 2021. aastal 36% uuringus osalenud riikide elanikest, aga 2023. aasta alguses oli see näitaja langenud 12% juurde. Uuring tõi välja, et sõda Ukrainas lähendas Euroopa liberaale ja konservatiive ning praegusel hetkel on valitsemas arusaam, et Euroopa Liit on hetkel tugevam kui oli enne sõja algust ning tugevnenud on ka USA positsioon. Huvitav materjal, soovitan põhjalikumalt tutvuda.

Nädala lõppu ka uudiseid Venemaalt. Krimm on hädas, sest ukrainlaste rünnak Saki sõjaväelennujaama pihta eelmise aasta augustis sisuliselt lõpetas seal turismihooaja ja kui aastal 2021 külastas Krimmi 9,5 miljonit turisti, siis eelmisel aastal langes see 5 miljoni peale ning tänavu ähvardab turismihooaega täielik läbikukkumine, kuigi hotellid on alandanud hindasid 30% ja randadesse on rajatud maailmas analooge mitteomavad meelelahutusobjektid ehk siis sik-sak-kujulised kaevikud. Kus on kaotajad, seal on ka võitjad ning tänavuse rannahooaja hitiks on venemaalaste seas kujunemas hoopiski Dagestan.

The Moscow News andmetel on probleemid tabanud ka Venemaa lennukeid Superjet 100, millel on oluline roll Venemaa-siseste lennureiside tegemisel. Nimelt kasutatakse nende lennukite mootoritel (SaM146 Superjet, valminud koostöös prantslastega) USA ettevõttes Unison Industries toodetud süüteküünlaid, aga nüüd on need otsakorral ning seni pole õnnestunud süüteküünlaid tuua nn paralleelimpordi kaudu ning Venemaa ise pole võimeline neid tootma. Probleem on terav juba praegu ja nii lendavad Aerofloti tütarettevõte Rossija 76-st Suhhoi 100 lennukist tänavu kevad-suvel ainult 40% lennukitest. Kui sügiseks ei õnnestu probleemi lahendada, siis võivad maa peale jääda enamik seda tüüpi lennukitest.

Järgmine ülevaade esmapäeval!

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: