Svatove suunalt on tulnud huvitavat infot, et sealt on osad Venemaa üksused hakanud liikuma Donetski oblasti poole. Kas nad liiguvad Bahmuti juurde või lõunarindele, see pole hetkel teada, aga kindlasti väheneb Venemaa surve Svatovest lääne poole, kus nad muidu päris aktiivselt võitlesid ühe kõrgendiku pärast, aga tulemusteta.
Kõige rohkem oli nädalavahetusel meedias juttu Ukraina armee edenemisest Bahmutist lõuna pool. Andriijvka puhul on oluline märkida, et see küla asub kõrgendikul ning Ukraina armee jaoks oli oluline küla tagasi võtta, et luua paremad eeldused pealetungi jätkamiseks ida poole. Andriijivkat ja Ukraina armee poolt vabastatud Klišiijivkat tuleks vaadata kui tervikut – ida pool kulgeb tammi peal raudtee, mille taga on metsaviirud ning seal on Venemaa üksustel loodud korralikud kaitsepositsioonid. Ukraina armee on jõudnud raudteetammini, aga sellest ülesaamine ei ole kerge. Raudteetammist ida pool on aga tegemist oruga, mida Venemaa armeel on keerulisem kaitsta. Samas ei lähtu Venemaa seal piirkonnas sõjalisest loogikast, sest Bahmut ja selle ümbrus on äärmiselt poliitiliselt laetud teema ning kui siiani ei hoolinud Venemaa seal rindelõigus oma sõdurite eludest, siis miks peaks tulevikus asjad teisiti olema? Päris suure tõenäosusega üritavad nad raudteetammi hoida iga hinnaga ning Ukraina jaoks see sobib, sest sõjas ei ole oluline mitte niivõrd kiire territooriumi tagasivõtmine, vaid vastase võitlusvõime hävitamine.
Bahmutist lõuna pool on viimastel päevadel surma saanud palju Venemaa ohvitsere, viimati 31. õhudessantväe brigaadi polkovnikust komandör, seegi on kõnekas, sest viimases hädas lähevad Venemaa armees ohvitserid vahetult rindejoone lähedusse, et üritada efektiivsemalt kaitsetegevust juhtida, aga paraku kipub see lõppema fataalsete tagajärgedega. Ukraina sõjaliste ekspertide andmetel aga Ukraina armee proovib oma ohvitsere otsesest lahingutegevusest võimalikult palju säästa, sest tasemel ohvitseride väljaõppeprotsess on nii pikk, et sõja ajal oleks nende kaotust väga keeruline korvata.
Lõunarindel on jätkuvalt ägedad lahingud Robotine ümbruses. Ukraina poole andmetel on Venemaa Tokmaki suuna kaitsmisel läinud vaat et meeleheitlikele sammudele, nii üritavad nad kasutada termobaarilisi relvi TOS-1, mis aga ei lase eriti kaugele ning seetõttu tuleb nad rindejoonele lähedale tuua, kus aga on nad rallidroonide löögiulatuses. Venemaa dessantväelased on seal kõige tavalisemate jalaväelaste rollis ning kassettlaskemoona läbi kaotab Venemaa armee seal oma kõige võitlusvõimelisemaid sõdureid. Stepis toimuvates lahingutes on mõlemal poolel luuredroonid õhus ning on ülevaade vastase liikumisest, aga määravaks saab, kelle suurtükid lasevad kaugemale ja täpsemalt. Selles osas on Ukrainal selge eelis, mida nad ei jäta kasutamata, ka on Venemaa suurtükkidest paljud järelveetavad, seega võtab nende teisaldamine rohkem aega ning Ukraina suurtükiradarid suudavad kiirelt nad avastada ja täpset tuld anda. Kui Venemaa otsustab sellises olukorras rindejoone hoidmise nimel oma dessantväelasi ohverdada, siis sobib see Ukraina jaoks päris hästi, samas on ka lähinädalatel küllaltki väike tõenäosus, et Ukraina seal rindelõigus kiirelt edeneda suudaks, Venemaa lihtsalt on toonud palju reserve, kelle võitlusvõimetuks muutmine võtab aega.
Täna öösel korraldas Venemaa suurema raketirünnaku, lastes lisaks 17 tiibraketile H-101/H-55/H-555 välja ka 24 Iraani Shahed drooni. Tänahommikuse teadmise kohaselt kõik tiibraketid lasti alla, droonidest võeti maha 18 tükki. Allpool on näha foto, mis näitab ühe täna öösel väljalastud tiibraketi lennutrajektoori Ukrainas.
Kui Ukraina suudab suure enamuse Venemaa tiibrakettidest alla lasta, siis Venemaa enda õhutõrje sellega kiidelda ei saa. Palju oli vahepeal arutelusid dokis kahjustada saanud allveelaeva Rostov na Donu teemal ning praeguse info põhjal tabas rakett allveelaeva esiosa, kus muidu on torpeedod, mis aga remondi jaoks välja võetakse. Kahjustused on nii suured, et naljahambad panid sellega seoses laevale uue nime – Rostov na Dne (sõnademäng, „dno“ tähendab põhi). Pühapäeva õhtul kostusid plahvatused Sevastoopoli lähedalt Fiolentist, kus asuvad nii õhukaitse kui raadioluure väeosad. Loodetavasti päeva peale laekub infot, et mis seal siis pihta seekord sai.
Viimastel päevadel räägitakse väga palju nii tiibrakettidest Taurus kui ballistilistest rakettidest ATACMS ning levinud arvamuse kohaselt võib minna nii, nagu läks tankidega – ka siis ei teinud Saksamaa enne otsust, kui USA oli teinud otsuse 31 tanki M1 Abrams Ukrainale andmise kohta. Ka nüüd võib minna nii, et USA annab näpuotsaga rakette, aga Saksamaa teeb sellega seoses otsuse paarisaja tiibraketi andmise kohta. Kui tiibrakette Storm Shadow/ SCALP-EG saab välja lasta lennukitelt, siis Defence Expressi andmetel on Tauruseid võimalik välja lasta ka maapinnal asuvalt laskeseadmelt, mis oluliselt tõstab nende rakettide kasutamise mobiilsust. Loodetavasti juba lähima paari nädala jooksul need positiivsed otsused ära ka tehakse.
Ukrainas käib ka aktiivne pealveedroonide arendustegevus . Eelmisel nädalal rünnati Sevastoopoli lähedal Venemaa laeva „Samum“ pealveedroonidega, mis suudavad liikuda kuni kahemeetrise lainega. Mida keerukamates ilmastikuoludes pealveedroonid suudavad liikuda, seda keerulisem on neid avastada. Ukraina poole andmetel on Venemaa õppinud pealveedroone jahtima helikopteritega ning avastamise korral on neil keeruline läheneda ka laevadele. On olemas andmed, et Ukrainas käib töö torpeedode väljaarendamise kellel, mida saaks vaenlase laevast ohutumal kaugusel eemalt välja lasta, peale mida pealveedroon naaseb uue torpeedo järele.
Ukraina poolel on sõjas tähtsat rolli mängimas 3D printerid, millega siiani eraalgatuse korras prinditi detaile droonidelt visatavate lõhkekehade jaoks. Nüüd aga andis USA Ukrainale üle suured mobiilsed 3D printerid, mis siiski mahuvad veoautole ning millega hakatakse printima metallist varuosasid sõjaväetehnikale ning ka detaile pealveedroonidele.
Forbes avaldas materjali, mille järgi on Venemaa sõjale siiani kulutanud kokku 167,3 miljardit dollarit. Väljaande andmetel on Venemaa palkadeks maksnud 35,1 miljardit dollarit, kirsturahadena 25,6 miljardit dollarit ja vigastatutele 21 miljardit dollarit. Kuna lepingud sõduritega on sõlmitud rublades, siis antud kontekstis tuleb rubla odavnemine Venemaa jaoks kasuks, samas ei tahtvat Vladimir Milovi sõnul Venemaa riigijuhid, et rubla kiire kukkumine jätkuks, ent ainuke inflatsiooni tõkestav meede tema sõnul on keskpanga poolt baasintressimäära tõstmine 13% peale, mis teeb kodulaenude intressiks vähemalt 15%. Ometi olevat Venemaal ka sellise intressiga piisavalt laenuvõtjaid, sest Interfaxis avaldatud uuringutulemuste järgi on 39% venemaalastest propagandasaadetest tuleva info põhjal uskuma jäänud, et järgnevatel aastatel läheb Venemaa majandusel järjest paremini ning nende elatustase saab ainult kiirelt tõusta. Nii kasvas augustist laenuvõtmine võrreldes juuliga 18,43% ja aastatagusega võrreldes lausa 65,7%, jõudes 1,81 triljoni rublani, millest hüpoteeklaenud moodustasid 800 miljardit rubla.
Milovi sõnul on Venemaal nii laenumull kui kinnisvaramull (12 miljonit venemaalast ei suuda juba tänasel päeval laenusid tagasi maksta ja neilt pole ka mitte midagi), aga nende lõhkemine sõltub mitmetest asjaoludest, eeskätt Venemaa võimest saada tulu nafta ja naftatoodet müügist dollarite ja eurode eest. Selles kontekstis on huvitav märkida, et The Moscow Times andmetel on Tšehhi viimastel aastatel kasvatanud Venemaa nafta turuosa (importi läbi Družba torujuhtme) ja kui aastal 2021 oli Venemaa turuosa 49%, siis eelmisel aastal juba 56% ja tänavu esimesel poolaastal 65%. Just nafta müük eurode ja dollarite eest on Venemaa jaoks ülimalt oluline, sest saadud valuuta aitab hoida rubla kurssi ning selle eest saab ka maksta komponentide eest, mida tuuakse läbi paralleelimpordi ja mida kasutatakse sõjatööstuses. Tšehhi loodab Venemaa naftast loobuda järgnevatel aastatel, aga tänavu käib äri edasi.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel
