Viimaste päevade jooksul on toimunud nii palju, et ka ülevaadet tuleb kirjutada teadmises, et juba täna õhtuks võivad asjad olla teisiti, kui olid veel hommikul. Aga ma lähtun teadmisest, mis oli täna hommikul.

Juba esmaspäeval tuli Ukraina valitsusringkondadest informatsiooni, et Ukraina on valmis USA-ga majanduslepingut sõlmima, ja sellest lähtus ka ootus, et Zelenskõi teeb samme suhete parandamiseks, enne kui Trump Kongressis esineb. Nii ka läks ja Trump on väidetavalt arenguga rahul, aga loomulikult tuleb tal USA elanike ees mängida osavat diilitegijat ehk siis enne allkirjastamist tuleb deklareerida, et leping sai USA jaoks parem ja Zelenskõi „trikitamine“ ei läinud läbi.

Mihhail Hodorkovski analüüsis eelmisel reedel toimunut. Tema sõnul ei ole Ukraina ja USA vahelise võimaliku majandusleppe puhul tegemist mitte millegi muu kui küllaltki üldise raamlepinguga. Tema sõnul on ülimalt keeruline ette näha, et USA üldse kunagi võiks suurema summa raha Ukrainast tagasi saada, seda enam, et järgmine USA president võib lepingutingimusi muuta.

Hodorkovski arvates on Trumpil vaja allkirjastatud lepingut ainult selleks, et oma riigis kommunikeerida stiilis „paha Biden andis niisama katteta raha, mina toon selle koju tagasi“. Trumpi tüüpvalijad on rahul ja see on tema jaoks peamine – valijate teadvusse kinnistub teadmine, et Trump sõlmis USA jaoks hea diili, ja ainult see omab tähtsust.

Hodorkovski sõnul on muldmetallide äri pehmelt öeldes mitte kõige ahvatlevam, sest eeldab väga suuri investeeringuid, sellel on suur mõju keskkonnale ja samal ajal on selle sektori rahaline käive maailma kaubandusmahte arvestades väga väike. Ukraina kontekstis tuleb arvestada, et kolmest suuremast muldmetallide leiukohast kaks on Venemaa armee kontrolli all, aga nende kaevandamine okupeeritud territooriumil oleks USA jaoks õiguslikust aspektist lähtudes pehmelt öeldes problemaatiline. Lahendus probleemile on ju olemas: Venemaa vägede lahkumine okupeeritud territooriumilt. Loodetavasti teeb keegi selle Trumpile selgeks talle arusaadavas rahakeeles: kui Donbass on Ukraina oma, teenib USA rohkem.

Venemaa majandusekspert Vladimir Milov kommenteeris Putini väidet, et Venemaal on palju haruldasi muldmetallide leiukohti. Milovi sõnul on enamik neid leiukohti piirkondades, kus sisuliselt ei ole eeldusi ei nende kaevandamiseks ega ka toomiseks – ei ole ei raudteed ega inimressurssi, mis tähendab, et kõik see tuleks nullist rajada. See eeldab aga väga suuri investeeringuid olukorras, kus nende muldmetallide turumaht on küllaltki väike.

Venemaa tööstus ise kasutab seda vähe, kuid välisturgudel tuleks konkureerida Hiinaga, kes praegu on sisuliselt monopoolses seisundis olukorras, kus Hiina tööstus neid muldmetalle ka aktiivselt ise kasutab. Hoolimata Trumpi entusiasmist ei kipu USA ettevõtted Venemaale, sest Venemaa on kaotanud ärimeeste usalduse pikaks ajaks, eriti kontekstis, kus tuleks teha suuri investeeringuid tootmisse.

Eile põhjustas palju emotsioone info USA sõjalise abi peatamise kohta. Selgus, et see ei puuduta luureinformatsiooni edastamist ega Starlinki satelliitside kasutamist, aga selline otsus Trumpi heas valguses ei näita. Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul viitab ähvardamine probleemidele. Kuid kui ähvardustelt minnakse üle tegudele, viitab see nõrkusele.

Aga vaatame siis teemale lähemalt otsa. Kokku liikus relvastus USA-st Ukrainasse kolme programmi raames: Presidential Drawdown Authority (PDA), Ukraine Security Assistance Initiative (USAI) ja Foreign Military Financing (FMF). 

PDA võimaldab presidendil tegutseda kiirelt, võtta ladudest relvastust ja laskemoona ning saata see Ukrainasse klausliga, et hiljem asendatakse need samaväärse laskemoona ja relvastusega. Enne ametist lahkumist saatis Biden Ukrainasse ABC Newsi andmetel 90% selle programmi raames Ukrainale lubatud relvastust ja laskemoona. Viimase 10% sisse jäi näiteks tehnika, mida oli vaja enne saatmist renoveerida.

Defence Expressi andmetel sõlmiti USAI raames 2024. aastal 14,6 miljardi dollari väärtuses lepinguid USA relvatootjatega, kes nüüd toodavad veel kahe aasta jooksul nende alusel relvastust. Defence Expressi andmetel oleks nende lepingute täitmise peatamine või isegi lõpetamine õiguslikult keeruline, aga USA jaoks oleks üks variant see relvastus Ukrainale andmise asemel enda ladudesse panna.

Kõige lihtsam oleks aga lihtsalt takistada selle relvastuse ja laskemoona transporti, aga see ei saa kesta pikalt, sest varem või hiljem tuleb otsustada, mida teha näiteks Ukrainasse teel oleva kaubaga.

Olukorras, kus Ukraina president tegi suhete parandamise märgiks Trumpile sobiva sisuga avalduse, on vähemalt minul ootus, et see relvastus jätkab lähiajal Ukraina poole liikumist, eeskätt puudutab see nii õhukaitsekomplekside kui ka mitmikraketiheitjate rakette.

Israeli sõjalise eksperdi Igal Levini sõnul oleks varem kokkulepitud relvastuse tarnete lõplik peatamine sisuliselt Trumpi üleminek Venemaa leeri, sest peale Ukrainale noa selga löömise annaks see veel Putinile märku, et rahu asemel on Venemaal mõistlik hoopis rünnata võimalikult suurte jõududega võimalikult pika aja jooksul, et okupeerida võimalikult palju Ukraina territooriumi. S.t et Venemaal on veel vähem huvi rahukõnelustel osalemise vastu.

FMF-i raames sai Ukraina tellida 2024. aastal enda äranägemise järgi 1,6 miljardi dollari ulatuses relvastust ja laskemoona USA-st.

Venemaa propagandamasin on viimase nädala jooksul seatud omamoodi probleemi ette: kuidas seletada venemaalastele seda, et kui varem oli peamine jutt, et NATO tahab tulla Venemaale, et saada osa selle looduslikest rikkustest, siis nüüd pakub Putin seda Trumpile? Kui varem oli nende käsitluses Zelenskõi USA puudel, siis mis on ta staatus olukorras, kus Putin ja Trump on suured sõbrad? Kuidas teha vahet NATO kontekstis USA-l ja ülejäänud NATO riikidel?

Kimbatusest annab aimu ka Venemaa uurimiskomitee esimehe Aleksandr Bastrõkini jutt, et kõige surmavamat relvastust tarnivad Ukrainale Suurbritannia, Kanada ja Saksamaa. Aga enam ei midagi USA rakettidest, mille ümber käis varem Venemaa meedias enamik juttu.

Venemaal võeti rõõmuga vastu info eelmisel reedel USA ja Ukraina presidendi kohtumisel toimunust ning ka info USA relvasaadetiste külmutamise kohta. Enda poolt lisan, et Venemaa propagandamasina arusaamise kohaselt olevat Trump nüüd nende mees (nn Trumpnaš) ning rahu saab tulla ainult Venemaale sobivatel tingimustel, ehk siis Ukraina peab loobuma neljast oblastist täismahus pluss Krimmist.

Hodorkovski Venemaa propagandamasina entusiasmi ei jaga. Tema sõnul tahab Trump lihtsalt valimislubaduse täita ja rahu sõlmida, ning kui selleks on vaja näiteks kasvõi Putinit meelitada, siis ei ole see Trumpi jaoks probleem. Kui vaja, saab ta hiljem õlgu kehitades imestada: kas ma tõesti käitusin nii?

Kusjuures täna hommikul on z-kanalites juba märksa ärevam meeleolu, sest Trumpi kõnes Zelenskõi kohta kõlanud head sõnad ei tähenda nende jaoks midagi head.

Olukord rinnetel

Ukraina on küll natuke kaotanud territooriumi Kurski oblastis, aga mujal rinnetel on olukord selline, et Ukraina ajakirjaniku Vassõl Pehno sõnul on viimaste nädalate jooksul Venemaa edenemine märgatavalt aeglustunud. Kui mullu novembris kaotas Ukraina nädalas üle 100 ruutkilomeetri, siis nüüd kaotab ta nädalas alla 10 ruutkilomeetri (selles arvestuses ei ole see Kursk). Mis veel olulisem: Ukraina on hakanud vasturünnakute käigus territooriumi tagasi võtma. Viimati näiteks Kupjanskist põhja pool, Zapadne asula lähedal, kus Venemaa on Oskili läänekaldale väikese platsdarmi suutnud luua.

Pokrovski suunal suruti Venemaa üksused välja Uspenivkast – suunalt, kus Vene armee tahtis Dnipropetrovski oblastini liikuda. Toretskis teevad Ukraina sõjaväelased edukaid vasturünnakuid, Tšassiv Jaris kaitse peab, samuti Bilohorivka juures. Venemaa armee on natuke edenenud lõuna pool, Velõka Novosilkast loodes, aga varasemaga võrreldes on see väike edenemine. Venemaa on muutunud aktiivseks ka Hersoni suunal, aga Dnepri jõgi on Ukraina droonide kontrolli all ja siiani pole ühelgi Venemaa sõjaväelasel õnnestunud elusalt jõge ületada.

Loomulikult on Ukraina üksustel raske peaaegu kogu rindejoone ulatuses, aga just viimaste sündmuste kontekstis ei saa mingi variandiga rääkida Ukrainast kui sõja kaotajast. Venemaa kiire edenemine on peatatud ja just eriti selles kontekstis on oluline nii USA sõjalise abi jätkumine kui ka teiste liitlaste relvaabi suurenemine.

Ukraina droonitööstuse kiire areng koos armee reformidega tagavad selle, et edaspidi on Venemaa armeel üha keerulisem rünnakutel edu saavutada. Ja mis puudutab Venemaa n-ö lõppematut inimressurssi, siis näiteks Pokrovski suunal olevat tekkinud olukord, kus Venemaa peab rindelõigu ulatuses üksusi pidevalt liigutama, sest sõdureid lihtsalt napib. Enam ei suudeta suurele pealetungile minna isegi kasvõi ühe rindelõigu ulatuses.

Venemaal on sõttaminekuks lepingute sõlmimisest järjest rohkem signaale, et organiseeritud kuritegevus on selle üle võtnud kui ülimalt tulusa äri – alkohoolikud ja vaimsete probleemidega inimesed meelitatakse lepinguid sõlmima. Ja kuna plaan on vaja täita, ei pööra ka Venemaa armee tähelepanu sellele, kes lepingu sõlmib. Siis polegi vaja imestada, miks Venemaa armee ohvitserid on üha rohkem rahulolematud neile saadetud sõjaväelaste kvaliteediga – nendega ei ole lihtsalt võimalik edukalt sõdida.

Ukrainas põhjustas palju vastukaja Venemaa ballistilise raketi rünnak polügooni vastu, mille tõttu kaotas Ukraina armee 157. brigaad elavjõudu. Droonide ajastul on jõutud olukorda, kus mõlemal sõdival poolel on teada vastase polügoonide asukohad, aga kalleid rakette on põhjust kasutada ainult siis, kui on teada, et mingil väikesel alal on suur vastase sõjaväelaste kontsentratsioon.

Ukraina elektroonikaeksperdi Serhi Beskrestnõi alias Flashi sõnul lendavad sügaval Ukraina tagalas enamasti Venemaa Orlan-tüüpi droonid, mis on küllaltki suured ja seetõttu visuaalselt avastatavad, aga lisaks registreeritakse kohe ka drooni sideseanss.

Beskrestnõi sõnul olevatki traagilise juhtumi suurim probleem selles, et olemasolevaid tehnilisi vahendeid oskuslikult kasutades oleks saanud ohvriterohke rünnaku ära hoida.

Ukraina armee korraldas ka kättemaksuoperatsiooni, kus Hersoni oblastis rünnati Dnepri idakaldal olevale polügoonile tulnud Venemaa sõjaväelasi kassettmoonaga. Kurski oblastis ründasid Ukraina sõjalennukid Venemaa droonioperaatorite positsioone ja Ukraina poole andmetel hävitati üle 30 Venemaa droonioperaatori, kes neil Sumõ ja Sudža vahelisel lõigul palju probleeme põhjustasid.

The Moscow Timesi andmetel on nn Bideni hüvastijätusanktsioonid löönud Venemaa majandust väga valusalt ja nende sanktsioonide tõttu olevat Venemaa SKP vähenenud tervelt 1% võrra. 1,3 miljardi dollari väärtuses nafta olevat praegu tankeritel, millelt ei õnnestu seda maha laadida. Ja see pole veel kõik.

OPEC+ plaanib aprillist alates iga kuu naftatootmist suurendada ja selle otsuse mõju on juba jõudnud hindadesse. Brenti toornafta barrelihind käis korraks isegi alla 70 dollari. Bideni sanktsioonide tulemusena nõutakse Venemaa naftatootjatelt palju suuremat allahindlust. The Moscow Timesi andmetel olevat Venemaa naftatootjad sunnitud müüma Urals-tüüpi naftat odavamalt kui 60 dollarit barreli eest, viimaste hinnaarengute valguses aga isegi hinnaga 55 dollarit barreli eest Läänemere sadamates (FOB).

Palju on viimasel ajal arutatud Nord Stream 2 allesjäänud gaasijuhtme tulevikus käikulaskmist. Energeetikaekspert Mihhail Krutihhin suhtub sellesse äärmiselt skeptiliselt, sest tema sõnul oli just Trump see, kes oma eelmisel valitsemisajal heitis ette, et USA asemel ostab Euroopa maagaasi Venemaalt, samal ajal kui naudib USA pakutud julgeolekut.

Krutihhini sõnul alles käib kohtuprotsess gaasijuhtme pankrotis omanikfirma üle. Kui USA isegi on asjast huvitatud, siis ainult nii, et ostab ära trassi ja Venemaalt väga odavalt maagaasi, mille suure vaheltkasuga Euroopasse edasi müüb. Samas on USA-l endal palju maagaasi, mida saab Euroopasse müüa.

Iga päev võib tuua uusi sündmusi ja loodetavasti liiguvad asjad nüüd Ukraina jaoks soodsamas suunas.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING