Teet Kalmus: Venemaa koondab vägesid Dnepri läänekaldale
Eestlased Ukrainas | 05 Aug 2022  | EWR OnlineEWR
Ukraina sõdurid Donbasiis, 17. juuli 2022. REUTERS/Gleb Garanich
Rinnetel on kõige olulisem tänasel päeval vaadata nö suurt pilti, mille raames toimub Venemaa armee üksuste liigutamine põhjast ja idast lõunaase. Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitsi andmetel on Venemaa koondamas Dnepri läänekaldale 30 pataljon-taktikalist gruppi (PTG) ja Zaporižžja suunale 12 pataljon-taktikalist gruppi. Arestovitši sõnul on need üksused kurnatud, komplekteeritud isikkooseisuga puudulik ning paljud neist on osalenud lahingutes nii Kiievi suunal kui ka Donbassis. Analüütik Ivan Stupaki andmetel on Dnepri läänekaldale koondatud 90% Venemaa armee Ukrainas asuvatest dessantväelastest ja see viitab selgelt, et Venemaa plaanib minna pealetungile, võimalik, et isegi mitmes suunas korraga. Stupaki enda arvates on kõige reaalsem suund Nikopoli peale, et sealt edasi liikuda Zaporižžja peale, lootuses, et Zaparižžja suunalt pealetungi alustavad väeüksused oleksid ka edukad.

Dnepri läänekaldal on Venemaa armeele suureks pinnuks silmas ukrainlaste sillapea Inguletsi jõe idakaldal ning nad üritanud kasutusvõimetuks teha ukrainlaste pontoonsilla ja on rünnatud ka külasid, mis on ukrainlaste kontrolli all. Ka on Venemaa teatanud, et Antonovi silla remondi lõpetavad nad järgmisel nädalal ja siis avatakse see taas liikluseks. Paraku on see nn remont näinud välja nii, et augud lihtsalt valatakse betooni täis, lootuses, et see kannab rasketehnikat, aga eks paistab, kas Ukraina laseb asjadel nii kaugele areneda, sõjalise eksperdi Oleg Ždanovi sõnul lööb Ukraina õigel hetkel nö uksed kinni (ehk kahjustab sildasid niivõrd, et neid enam ei saa kasutada). Arvestades kujunenud olukorda peaks see juhtuma õige pea.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleks vaadata ka sündmusi mujal rinnetel. Arestovitši sõnul on Venemaa pealetungikatsed Bahmuti, Avdiijvka ja Peski suunal kantud soovist sundida ukrainlasi sinna tooma üksuski, kes muidu liiguksid Žaporižžje rinde juurde. Ukraina omakorda näitab üles initsiatiivi Slovjanski suunast Izjumi poole (on võetud tagasi mitu küla ja arvestatava territooriumi) ning see seab omakorda surve alla Venemaa - kui nad seda lõiku ei tugevda (aga saab see tulla ainult teiste rinnete arvelt), siis riskivad nad sellelt suunalt ukrainalste arvestatava edasiliikumisega, mis võib ka Izjumini välja jõuda.

HIMARSid. Kuigi Venemaa propaganda räägib nende hävitamisest, see reaalses elus teevad nad oma tööd ja ilmus video, kus korraga tulistavad päisel ajal lausa neli HIMARSit. Eile öösel oli väidetavalt nende abil hävitatud Hersoni oblastis näiteks kolm õhutõrjekompleksi S-300, lisaks mitu laskemoonaladu, neist üks ei kuskil mujal kui Tšernobajevkas. Viimaste päevad kõige rohkem kõineainet on aga pakkunud Venemaa sõjatehnikaešelonide hävitamine Hersoni oblastis Brilivkas, mille tagajärjed ulatuvad üle piiride. Lisame antud konteksti ka ešeloni hävitamise Nova-Kahhovkas ja nii on analüütik Ivan Stupaki andmetel tekkinud olukord, kus Venemaa rongijuhid keelduvad Krimmist Ukrainasse sõitmast, sest see on sõna otses mõttes äärmiselt eluohtlik. Ja siia võib veel lisada, et väidetavalt rünnati nädalavahetusel ka Antonovi raudteesild ja üle selle niipea rongid liikuma ei pääse.

Relvastuse osas niipalju, et aastal 2001 müüs Ukraina Põhja-Makedooniale lennukeid Su-25, aga nüüd annab Põhja-Makedoonia neli sellist lennukit Ukrainale tagasi. Arestovitši sõnul on andmeid, justkui oleks Venemaa saanud Iraanilt 46 drooni, millest väidetavalt on osasid nähtud ka rinnetel.

Donbass, nn Donetski Rahvavabariik (DNR) ja Donetsk. Linn, mille veega varustamine sõltub Donetsi-Donbassi kanalist. Ukraina oleks võinud soovi korral kaheksa aasta jooksul Donetskile vee andmise katkestada, aga ta ei teinud seda. Nüüd aga on tänu sõjale Donetski veevarustamine äärmiselt tõsiselt häiritud ning inimesed proovivad joogivett tuua linnaümbruse ojadest. Veevärk kõikjal ei toimi ja seetõttu on seal nagu keskaegses linnas - väljaheiteid (uriin) valatakse tihtipeale ülemiste korruste rõdudelt alla ning seetõttu pandi ka ühe korrusmaja juurde kiri, kus paluti seda mitte teha.


Severodonetsk on muutunud täielikuks kummituslinnaks, nooremad ja hakkajamad inimesed läksid Ukrainasse, kohapeale jäänud inimestel on ohtlik liikuda tänavatel, sest pommitatud majade varemed varisevad päris tihti kokku. Kohalik okupatsioonivõim reklaamib enda suure saavutusena välja seda, et nüüd on linnaelanikel võimalik mobiilsetes pesemiskohtades duši all käia. Linnas, mis natuke aega tagasi oli omas regioonis arenev keskus, aga Russki Mir tõi neile purustused, surmad ja võimaluse tänaval ennast pesta. Selle linna tulevik on tume, sest 90% elanikkonnast on lahkunud ja linna taastamiseks ressurssi Venemaal lähiaastatel (kui üldse) ei ole.

Rubižne pääses pommitamise mõttes kergemalt, aga just seetõttu rullus üle linna marodööritsemise laine, kus poodidest varastati sisuliselt kõike, mis võimalik. Suuremad kogused kaupa liikusid organiseeritud kuritegevuse kontrolli all LNR-i kauplustesse müüki, aga rabati ka seda, millega on keeruline midagi peale hakata, nii ilmus meedias videoreportaaž tühjaksröövitud prillipoest, kuskohast varastati ära kõik seal olnud prilliraamid. Kokkuvõtvalt - nn Russki Mir on toodud Donbassi kõike muud kui õnne ja heaolu.

Venemaa majandus. Metallid on olnud Venemaa jaoks oluline ekspordiartikkel energiakandjate kõrval, aga nagu viimastest andmetest selgub, on selles osas asjad kehvasti. Nii vähenes teises kvartalis metallide eksport 20%. Arenenud riikide turgude ärakukkumisel otsitakse asendust mujalt, aga konkurents on karm ning toodangu müümiseks tuleb seda müüa suurte allahindlustega. Lisame kunstlikult kõrge rubla kursi ning kokkuvõttes on metallide tootmine majanduslikult kahjumlik tegevus. Lisaks langeb majanduslanguse tõttu ka metallide tarbimine siseturul ja seal on majanduslangus järjest kiirenev.

Energiakandjate turul on viimastel päevadel toornafta hind teinud läbi arvestatava languse ja kui lisame Venemaa nafta tootmise kõrge omahinna, nafta müümise suure allahindlusega (30 dollarit barrel) ning suured transpordikulud (tihtipeale maksab Venemaa kinni ka transpordiga seotud kulud ehk ostja jaoks on hind CIF -costs, insurance, and freight), siis nafta hinna edasisel langusel ei teeni Venemaa ka selle pealt enam eriti midagi, seda enam, et Hiinasse nad müüvad niigi naftat odavalt varasemate laenude katteks. Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid andsid teada, et vajadusel on neil võimalik suurendada naftatoomist 2- 2,7 miljonit barrelit päevas, aga nad ei kiirusta sellega, sest nafta hinna kiire langus ei ole ka nende huvides.

Gaasi osas jätkab Venemaa santaažiga ja nii liigub Nord Stream 1 kaudu ainult 20% gaasikogusest, mida oleks võimalik selle kaudu saata. Aga see santaaž on probleemiks ka Venemaale, sest ladustada seda enam kuskil pole, vedeldada eriti ei suudeta ja siis ongi ainus tee gaasi põletamine. Alates 7. juunist pidi Soome piiri lähedal pidevalt olema võimas gaasileek, et nii gaasist lahti saada. Aga ainult sellest ei piisa, nii on Venemaa gaasitootmine langenud viimase 14 aasta kõige madalamale tasemele.

Lõpulõik tuleb ühest Venemaa ehituspoest, kuhu saabusid sügishooajaks müügile tapeedid, kuid oh häda, tähelepanelikud kodanikud avastasid, et ühe tapeedi peal on kujutatud kaarti erinevate riikidega ja seal on Krimm Ukraina osa. Loomulikult saabusid kiirelt kohale FSB uurijad, aga ei teagi, mis tehakse inimesega, kes jõudsid tapeedi osta ja seina panna.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 
Eestlased Ukrainas