Olukord rinnetel.Paari viimase päeva jooksul on palju tähelepanu saanud Kupjanski suund, sest üleeile toimus seal Ukraina poolt vaadates arusaamatu vahejuhtum, kus põhja poolt said Venemaa soomusmasinad pea takistamatult välja sõita Kupjanski linnani ja ühest soomusmasinast jooksid Venemaa jalaväelased linna serval olevatesse majadesse peitu. Esimesest kolonnist õnnestus Ukraina sõjaväelastel rallidroonidega hävitada ainult üks Venemaa soomusmasin.
Venemaa poolelt üritati kiirelt peale ootamatut edu saata teine kolonn, aga nüüd suutsid lõpuks ka ukrainlased ärgata ja tänaseks päevaks on hävitatud kõik rünnakus osalenud soomusmasinad ja Kupjanskis ei ole ka enam Venemaa sõjaväelasi, ometi on küsimärke Ukraina meedias palju, et miks selline asi üldse sai juhtuda.
Ukraina poolelt hoiab seal kaitset nüüd peamiselt 114. territoriaalkaitse brigaad ning viimaste kuude jooksul on see lõik olnud suhteliselt rahulik, sest Ukraina luure andmetel ei olevat Venemaa armeel seal suunal suuri jõudusid, aga ju siis see näiline rahulikkus uinutas ka ukrainalasi, sest midagi ei saa ka ilmastikuolude süüks ajada – valgust ja nähtavust oli piisavalt, et rallidroonid saaksid oma tööd teha.
Vahetult peale Venemaa soomuskolonni edenemist tuli ukrainlastelt infot, et osad Venemaa sõjaväelased olevat olnud riietunud Ukraina sõjaväevormi, aga olukorda kommenteerinud Ukraina sõjaväelase sõnul on vormist olulisem värviline lint, mis näitab kumma poole sõjaväelasega tegu on ja soomustehnika läbimurde puhul, kus eesotsas olid MT-LB-d, ei oleks üldse pidanud tekkima küsimust, et kumma poole soomustehnika see on.
Ukraina armee pääses ehmatusega, aga mitmed Ukraina eksperdid rõhutavad, et kergrelvastusega territoriaalkaitse üksustel ongi soomustehnika vastu keerulisem ning olukorra muutmiseks peaks Ukraina armee tooma sinna mehhaniseeritud üksusi, aga ega neid ei ole ju kuskilt enam niisama lihtsalt võtta, tuleb üritada hakkama saada nende jõududega, mis on. Ukraina poolel on olukord elavjõuga nii terav, et ka välismaal läbiviidavat jalaväelaste väljaõpet on PBK Ukraina andmetel lühendatud sedavõrd, et eeskätt kannatab üksuste omavahelise koostöö harjutamine, aga see on sõjas väga oluline komponent.
Kaardi pealt on näha, et Venemaa armee eesmärk on läheneda Kupjanskile nii põhja kui lõuna poolt, et ideaalis saada enda kontrolli alla kogu Oskili jõest ida poole jääv ala. Venemaa jaoks oleks Kupjanski enda kätte saamine väga oluline, aga et varasemalt on nad seal suunal kandnud suuri kaotusi, siis viidi sellest suunalt vahepeal osa üksusi ära ja vastavad korrektuurid tegi ka Ukraina armee, kes viis sealt oma mehhaniseeritud üksused nö kuumematesse kohtadesse rindel. Nüüd aga on Venemaa suutnud viimase nädala jooksul põhja poolt edeneda ja olukord võib Ukraina armee jaoks ka seal rindelõigus keerulisemaks muutuda.
Donbassis on Kurahhove suunal Ukraina armee olukord keerulisemaks muutunud, sest Venemaa armee on suutnud edeneda lõuna poolt Uspenivka poole ning nende positsioonidelt põhja pool asuva Dalneni on veel ainult seitse kilomeetrit ning kui see vahe veel väiksemaks peaks muutuma, siis on tekkimas väga keeruline olukord Ukraina armee 79. brigaadi jaoks, kes sealt kagu suunas kümne kilomeetri ulatuses kaitset hoiab.
Dalnest on ka video, kus Ukraina armee tank Leopard 2A4 tulistab Venemaa soomuskolonni. Video leidis laia vastukaja ka Venemaa z-kanalites, kus kogu videost suudeti Venemaa armee jaoks välja tuua ainult üks positiivne aspekt – nimelt ei suutnud Leopard 2A4 kumulatiivsed 120mm DM 12A1 mürsud läbistada Venemaa tanki T-72B3 esisoomust.
Aga sellega head uudised lõppesid nende jaoks ja z-kanalites toodi välja Saksamaa tanki niivõrd eduka tegutsemise põhjused, milleks olevat eeskätt väga hea manööverdamisvõime, sest tank suudab suurel kiirusel liikuda ka tagumise käiguga ehk siis saab vajadusel peale laskude tegemist väga kiirelt taanduda, samas kui Venemaa tankidel pidavat tagumine käik olema aeglane ja mõeldud lihtsalt selleks, et saaks tanki vajadusel paremini ümber pööra. Lisaks pidavat Leopard 2A4 laskma kiiremini, täpsemalt ja kaugemale ning needsamad T-72B3 võeti sama rünnaku käigus, kui nad taandumiseks pidid endid ümber pöörama ja nõrgema soomusega tanki tagakülje läbistasid Leopard 2A4 mürsud juba probleemideta. Mõnikord on ka üks hea tank lahingus suureks jõuks.
Aga suures plaanis on olukord Ukraina armee jaoks Kurahhove suunal äärmiselt keeruline, lisaks on seal kaitses olevad Ukraina üksused väga väsinud, samas rotatsiooni korras neile võrdväärseid üksusi asemel saata ei ole.
Kurski oblastis jätkuvad Venemaa armee katsed peale tungida, aga suuremat tulemust pole see andnud. Väikeseid edasiliikumisi on olnud, aga see kõik on tulnud väga suurte kaotuste hinnaga ning eeskätt on Ukraina armee natuke tagasi tõmmanud kohtades, kus kaitset on maastiku tõttu keerulisem hoida. Palju kõneainet sai aga Venemaa sõjaväelaste poseerimine Kurski oblastis trofeeks saadud Leopardi tanki juures. Eestlastel on keeruline mõista venelaste kirge tankide vastu, aga Venemaa sõjaväelase jaoks pidavat Saksamaa tanki kõrval pildistamine olema üks erutavamaid asju üldse siin maises elus. Panen lausa kaks fotot allapoole sellest tankist.
Paraku selgus hiljem Venemaa sõjaväelaste jaoks kurb tõsiasi – tegemist on maketiga. Nii hästi tehtud maketiga, et see pettis tankifetiši tõttu ülierutunud sõjaväelased esialgu ära, kes kohe pildid fotod oma saavutusest sotsiaalmeediasse saatma. Kui selgus tõde, ei olnud enam võimalik pilte sotsiaalmeediast kustutada, need hakkasid seal oma elu elama.
Kui juba jutt relvadele läks, siis sellel lainel ka jätkan. Eesliinil on sõjaväelastel droonide ajastul järjest keerulisem lahingut pidada ja eriti keeruline on kuulipildurite elu, kes on vastase jaoks prioriteetseteks sihtmärkideks ehk siis kuulipilduri elu on pidevalt väga suures ohus. Juba Avdiijivka kaitsmisel hakkasid Ukraina armee sõjaväelased kasutama distantsilt juhitavaid kuulipildujaid, aga siis oli see olude sunnil nö põlve otsas arendatud innovatsioon, see ei olnud süsteemne lähenemine.
Nüüd aga antakse Ukraina armee relvastusse kaugjuhitav kuulipildujamoodul Pernatš, millel on RBK-Ukraina andmetel esialgu 7,62 mm kuulipilduja, juhtimisplokk ja aku. Distantsilt tööd tegev kuulipildur kasutab samasid vahendeid, nagu ka kasutatakse rallidroonide juhtimiseks ehk siis spetsiaalseid prille ja pulti. Moodulit saab paigaldada nii masinatele kui ka panna rindejoonel positsioonidele, sellele saab paigaldada lisaks kuulipildujatele ka näiteks tankitõrjevahendeid, granaadiheitjaid, automaate jne ehk siis tegemist on tõeliselt universaalse platvormiga, mille abil distantsil erinevaid relvi saab juhtida.
Omajagu vastukaja on saanud Venemaal tehtud fotod, kus väidetavalt Krasnojarskis on pildistatud raudteel olevat ešeloni, millel on Põhja-Korea liikuvsuurtükk M1989 Koksan, mis kasutab 170 mm laskemoona ja laseb kuni 40 kilomeetri kaugusele (reaktiivmürskudega kuni 60 kilomeetrit). Sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul näitab sellise liikuvsuurtüki võimalik rindele viimine probleeme Venemaa armeel liikuvsuurtükkidega 2S7 Pion, mis kasutab 203 mm laskemoona (üks mürsk kaalub üle 100 kilogrammi), lisaks kasutab Põhja-Korea liikuvsuurtükk laskemoona, mida on ainult neil endil ehk ka selles osas satub Venemaa Põhja-Koreast otsesse sõltuvusse, lisaks kõigele ei tea keegi, kui täpselt need suurtükid üldse lasevad. Viie minuti jooksul saab sellest suurtükist teha kuni kaks lasku.
Sõjatehnikaga seoses põhjustas omajagu vastukaja ka Mosfilmi peadirektori Karem Šahnazarovi poolt kohtumisel Putiniga väljaöeldud info, et nad andsid oma varudest Venemaa armeel üle 28 tanki T-55, kaheksa tanki PT-76 (toodeti 1951-1969) ja kuus soomustransportööri. Venemaa majandusanalüütiku Anatoli Nesmiani sõnul võib selliste protsesside jätkumisel minna asi sinnamaani, kus viimases hädas saadetakse rindele ka Tsaar-suurtükk, mis on valmistatud aastal 1586 ja asub hetkel Kremlis. Samas on senine sõja käik näidanud, et ka vana tank on palju parem variant kui tankide puudumine.
Venemaa armees maksti varem haavata saamise eest 3 miljonit rubla ja siiani ei tehtud seal erilist vahet, sama palju said nii jäsemest ilmajäämise kui kergema kuulihaava eest. Kuna Venemaa armee kaotused on muutunud väga suurteks ning haavatasaanute arv on hüppeliselt kasvanud, siis lõpetati see ülimalt helde rahakülv ära, nüüdsest on invaliidiks jäämise korral ette nähtud 4 miljonit, raskema vigastuse korral ette nähtud 3 miljonit, keskmise puhul 1 miljonit ja kerge vigastuse puhul 100000 rubla (hetkel 1 dollar on suurusjärgus 100 rubla). Esmapilgul igati mõistatav lähenemine, aga Venemaa reaalsuses muutub see arvatavasti millekski muuks.
Nimelt tekib nüüd arstidel väga suur mängumaa raskusastmete määramisel ning päris kindlasti hakatakse sõduritelt nõudma raha, et paberi peale saaksid õiged andmed. Mures on ka Venemaa üksuste komandörid, kelle sõnul oli see haavata saamisel saadav 3 miljonit rubla stiimuliks lahingusse minemisel, aga nüüd muutuvat tunduvalt keerulisemaks sõjaväelaste motiveerimine lahingusse minemisel. Ju siis raha enam Venemaal nii palju pole ja see on ainult hea.
Täna tõstis Venemaa taas õhku kaheksa Tu-95MS pommitajat, aga taaskord suuremat raketirünnakut ei järgnenud, toimus järjekordne rakettide väljalaskmise imitatsioon. Ukraina omaltpoolt korraldas suurema droonirünnaku Krasnodari krais asuvale Krõmski sõjaväelennuväljale ja loodetavasti selgub päev peale rohkem selle rünnaku võimaliku edukusega seotud infot.
Venemaa sõjaväelaste poolt avaldati sotsiaalmeedias video Donbassis rindejoonest 105 kilomeetri kaugusel Snižnes asuvatest massihaudadest, kus video autorite andmetel olevat maetud suurusjärgus 6000 Venemaa sõjaväelast, kes ametlikel andmetel on teadmata kadunud ning nende eest ei pea riik lähedastele kompensatsiooni välja maksma. See on ainult üks koht, selliseid massihaudasid pidi palju olema, samas Venemaa propaganda ei saa avalikuks teha tõelist hukkunute arve Venemaa poolt selles sõjas, nende jutu järgi olevat neil ainult nö sanitaarsed kaotused sõjas.
Sõja alguses sai lausa maailmakuusaks Ussisaart kaitsnud Ukraina sõjaväelase Roman Gribovi sõnad Venemaa sõjalaeva Moskva kohta, mida võiks eesti keelde tõlkida „Venemaa sõjalaev – mine m….!“ Ukraina riik aga otsustas The Moscow Times’i andmetel selle lause kaubamärgina registreerida Euroopa Liidus nii vene kui inglise keeles. Ukraina poolelt argumenteeriti, et selle lausega müüakse Euroopas erinevaid kaupasid ning et Ukraina tahaks nende müügi tulust osa saada.
Nüüd tuli The Moscow Times andmetel Luksemburgis asuvast Euroopa Liidu Kohtust lõplik otsus, mille kohaselt olevat tegu poliitilise väljendiga, mida kaubamärgina ei saa registreerida. Ma ise arvan, et kogu see protsess oli Ukraina poolt omamoodi huumori võtmes trollimine ja peamine eesmärk oligi meediakajastust saada, mis neil ka õnnestus.
Venemaal elatakse väga üle seda, et nad on rahvusvahelisest spordist sisuliselt välja lülitatud ning sellega seoses on ülimalt suured probleemid ka näiteks jalgpalli maavõistluste korraldamisega. Läbi häda suudeti siiski Bruneiga (FIFA reitingu 183 koht) kokku leppida, et täna peaks toimuma nendega Venemaal Krasnodaris rahvuskoondiste vaheline kohtumine. Paraku selgus, et Brunei rahvuskoondisest on seal ainult kuus mängijat, ülejäänud pidavat olema „puhkusel“ ja nende asemel tulevad noortekoondise mängijad.
Ei ole vist vaja lisada, et Venemaa jalgpallifännid pidid olema väga nördinud sellise info üle, aga pole midagi teha, selline russkii mir juba kord on, kus teiega ei taha spordis eriti keegi tegemist teha, samas ei tohiks ju hädaldamiseks põhjust olla, võidate näiteks 50:0 ja saate öelda, et olete terve planeedi parim jalkasats (sarkasm).
Ja seda kõike tänu teie suurele juhile ja õpetajale, kelle esinemise järel Valdai konverentsil anti Kremlist suurematele meediakanalitele metoodika, mille kohaselt tuleb Putinist rääkida kui suurimast maailma liidrist, kes toob inimestele vabaduse.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
