Peale eilset Venemaa korraldatud väiksemat raketirünnakut arvasid mitmed eksperdid, et see oli pigem ettevalmistus suuremaks rünnakuks ja nii ka läks. Täna toimus viimase aja massiivseim õhurünnak ning tegemist oli hübriidrünnakuga, kus kasutati nii droone, tiibrakette kui erinevaid ballistilisi rakette.
Et Venemaa raketirünnakute peamine sihtmärk oli üle Ukraina asuvad energeetikataristu objektid, on see ekspertide hinnangul märk pigem Venemaa meeleheitest, sest kevadel ei anna energiataristu kahjustamine tsiviilelanikkonnale põhjustatavate kannatuste kontekstis Venemaale soovitud efekti, pigem vastupidi, sest sõja käik on näidanud, et selliste rünnakute läbi hoopis tsiviilelanikkonna viha suureneb Venemaa suunal ning teised riigid hakkavad Ukrainat rohkem abistama.
Praeguse info kohaselt oli rünnakute esimeses laines kandev roll Shahed-tüüpi droonidel ning Ukraina õhukaitse võttis alla 55 drooni 63-st. Järgmistes lainetes tulistas Venemaa rakette ja nende puhul oli õhutõrje edukuse muster sarnane varasematele rünnakutele – väljaspool Kiievi regiooni Ukraina ballistilisi rakette alla lasta ei suuda. Kui tiibrakettide H-101/H-555 allalaskmise osas oli õhukaitse töö korralik (maha võeti 35 raketti 40-st) ja alla lasti ka mõlemad lennukitelt lastud raketid H-59, siis ballistiliste rakettide osas ei suudetud ühtegi maha võtta ning seekordsetes rünnakus oli neid omajagu – 12 ballistilist raketti Iskander-M, 7 aeroballistilist raketti H-47 Kinžal, 5 raketti H-22 ja 22 raketti S-300/S-400.
Energiainfrastruktuuri objektid said tabamusi üle Ukraina ja kõige suuremat kõlapinda on leidnud rünnak Dnepri jõel asuva hüdroelektrijaama vastu, mis sai kaks raketitabamust ning päris suure tõenäosusega ei saa see elektrijaam pikema aja jooksul toodangut anda endises mahus. Elektrikatkestusi on mitmetes linnades ja regioonides ning kindlasti kajastab meedia neid sündmusi päeva peale laekuva täiendava informatsiooni kontekstis põhjalikumalt.
Mis sundis Venemaad sellisele meeleheitlikule sammule? Ekspertide hinnangul on põhjuseid mitmeid, aga kõige olulisem neist on Venemaa vabatahtlike lahingutegevus Venemaa oblastite territooriumil, kus Venemaa on liugpommidega hävitanud suure osa Kozinka külast ning pommitab liugpommidega ka teisi külasid. Kuigi Putini jaoks oleks pidanud peale nö valimisi olema nö triumfi hetk, rikuti see korralikult Venemaa vabatahtlike poolt ning hädale lõppu ei paista, sest vabatahtlikud levitavad meedias infot, justkui ühineksid nendega järjest need Wagneri võitlejad, kes jäid Prigožinile truuks, lisaks loodavad, et nende poole tuleb üle ka inimesi nii ajateenijate kui sisekaitse üksuste liikmete hulgast.
Tšetšeenidest moodustatud üksusi tegutseb seal piirkonnas juba neli ning kujunenud olukorras on Venemaa sunnitud Kupjanski rindelõigult ära tooma mõned väiksemad üksused (räägitakse paarist pataljonist), kusjuures edastatud sõnumi järgi jäädakse pigem Belgorodi juurde kaitsesse kui et minnakse kiirelt territooriumi tagasi võtma.
Ehk siis Venemaa armee ei taha sinna lõikudesse viia Ukrainast suuremaid jõude arvestusega, et Venemaa vabatahtlike aktsioon varem või hiljem lõpeb ning nad tõmbuvad tagasi Ukraina territooriumile.
Teise olulise põhjusena tuuakse välja Ukraina edukaid rünnakuid Venemaa nafta rafineerimistehaste vastu ning sellega seoses on täna Ukrainas väga suurt vastukaja leidnud Financial Times’is avaldatud artikkel, mille kohaselt olevat USA keelanud Ukrainal droonirünnakute jätkamisega, sest see võivat üles viia nafta maailmaturuhinnad. USA poolt on silmas peetud pigem pikemat perspektiivi ehk siis on arvestatud võimalusega, et Ukraina jätkab edukate rünnakutega.
Tänase päeva info kohaselt on rünnakute tulemusena vähenenud Venemaa nafta rafineerimistehaste koguvõimsus vahemikus 11%-14%, aga nafta pakkumisele maailmaturul pole see mõju avaldanud, pigem vastupidi, sest Venemaa on olnud sunnitud üritama müüa rohkem toornaftat ning peale vahepealset nö ehmatust on nafta maailmaturuhinnad taas võtnud suuna allapoole paaril viimasel päeval. Pigem võib mitmete energeetikaekspertide hinnangul pikemas perspektiivis nafta hindasid tõsta paranevad majanduse tulevikuväljavaated USA-s ja Hiinas ning kui Bideni tagasivalimise ärarikkumine nii lihtne oleks, siis saavad ju OPEC+ riigid selleks enne valimiste kulminatsiooni kollektiivselt järsult nafta tootmist vähendada, mis viiks garanteeritult nafta ja naftatoodete hinnad üles mingiks perioodiks.
Venemaa veebiväljaandes Važnõje Istorii ilmus materjal, mille kohaselt olid Venemaa naftatööstusettevõtted tehaste kaitseks droonirünnakute vastu kulutanud suurusjärgus miljard rubla, aga reaalses elus osutus nende kasutegur väikeseks. Jutt ei ole õhutõrjekompleksidest ega suurekaliibrilistest kuulipildujatest, vaid pigem võrkudest ning erinevatest elektroonilise sõjapidamise vahenditest, aga droonirünnakutes nendest abi ei olnud, droone suudeti alla lasta pigem käsitulirelvadest. Õhutõrjekomplekse ei jagu Venemaa armeel endalgi, nende sinna toomine tähendaks nende äravõtmist kuskilt mujalt, näiteks sõjatööstuse ettevõtete juurest.
Ukraina ekspertide sõnul on asümmeetriline sõjategevus sõja praeguses faasis Ukraina ainuke võimalus ning kui droonirünnakud Venemaal ka ära keelatakse riigi poolt, kes varsti juba poole aasta jooksul siseprobleemide tõttu pole võimeline Ukrainat suuremas mahus sõjaliselt aitama, siis on mitmete ekspertide poolt küsimus, et kas tõesti sunnitakse Ukraina lähimal ajal kapituleeruma. Igatahes Ukraina droonirünnakud lõppesid nagu noaga lõigatult olukorras, kus neil droone on varus omajagu ja rünnakute edukusega probleeme ei olnud.
Liugpommid on Venemaa armee jaoks osutunud sõja praeguses faasis üheks suuremaks edulooks, sest tänasel päeval Ukraina armeel sisuliselt puudub võimekus liugpomme viskavaid Venemaa lennukeid maha võtta peale seda, kui Venemaa armee hävitas raketirünnakus kaks Patriot’i laskeseadet ning neid ei ole suudetud kahjustada ka Venemaa kontrolli all olevatel lennuväljadel. Neid lennukeid on Venemaal küllaltki vähe (kokku suurusjärgus 100) ning juurde suudetakse sõjaaja tingimustes juurde toota samuti vähe, aga hetkel töötavad nad aktiivselt pea kogu rindejoone ulatuses (v.a Hersoni rinne).
Vanu lennukipomme on Venemaal ladudes üle riigi väga suurtes kogustes ning pommidele lisatavate navigeerimiskomplektide tootmise on nad tööstuslikult käima saanud, aga ukrainlaste õnneks on Venemaa poolel nende pommidega seoses ka probleemid, millest peamine on nende ebatäpsus. Need pommid ei ole võrreldavad ülitäpsete JDAM-i ja nende lääne analoogidega ning sõjalise eksperdi Jevgen Dikii sõnul pidavat olema seos – mida suurem pomm ja mida kaugemalt see lennukilt lahti lastakse, seda ebatäpsem. Väga ligidale ei saa Venemaa lennukid Ukraina õhukaitse tõttu tulla, seega üldjuhul visatakse need pommid välja võimalikult kaugel ning nii olevat Dikii sõnul 500 kilogrammiste liugpommide tabamise täpsus pluss-miinus 500 meetrit, 1500 kilogrammiste puhul aga rohkem kui kilomeeter. Nii suur ebatäpsus muudab nende kasutamise ebaefektiivseks avatud maastikul, kus Ukraina poolelt on omajagu videosid, kus liugpommid nende positsioonidelt päris kaugel plahvatavad, küll aga on nende efektiivsus suurem asulates.
Ebatäpsust kompenseerib Venemaa armee pommide arvuga, nii olevat liugpommide kasutamine Venemaa poolt sarnane pigem kvadraadi pommitamise kui täppispommitamisega, aga kui neid pomme visatakse palju, on tegemist ikka kaitsjate jaoks paraja õudusunenäoga. Kui nüüd arvestada, et väidetavalt ei luba USA tulistada tulevikus F-16 lennukitelt Venemaa territooriumi kohal olevad liugpomme kandvaid lennukeid, siis on keeruline näha, kuidas Ukraina tulevikus liugpommide probleemile lahenduse suudaks leida.
Ka on Venemaa armeel probleeme sellega, et osad liugpommid ei plahvata maha kukkudes, nii on viimastel päevadel Venemaal alla kukkunud neli sellist liugpommi. Olukorra teeb keerukamaks info, et Venemaa paigaldab nüüdsest liugpommidesse täiendavad detonaatorid ehk kui pomm kukub maha ja ei plahvata, siis teeb ta seda mingi aja möödudes ning see teadmine teeb nende pommide kahjutuks tegemise eriti keeruliseks. Nii oli näide liugpommist, mis plahvatas viis tundi peale seda, kui oli maha kukkunud.
Ukraina sõjaväelane, kes kirjutab ülevaateid varjunime Tatarigami all, kirjutas Bilohorivka näitel, kuidas mürskude nappus otseselt mõjutab Ukraina armee kaitsetegevust. Tatarigami sõnul on suurtükkide suurim roll siiani olnud efektiivse suurtükivastase tegevusega Venemaa suurtükipositsioonide kiire hävitamine, mistõttu ei suutnud Venemaa piisavalt rünnakule minevaid jalaväelasi suurtükkidega toetada. Nüüd olevat Ukraina mürsunappuse tingimustes olukord muutunud ning Venemaa armee olevat taas hakanud rajama statsionaarseid suurtükipositsioone, sest enamus Ukraina rallidroone nii kaugele tagalasse ei lenda ning HIMARS-i rakettidega ei jõua kõiki Venemaa suurtükke hävitada, lisaks kasutab Venemaa oma positsioonide kaitsmisel elektroonilise sõjapidamise vahendeid.
Bilohorivka näitel alustab Tatarigami andmetel Venemaa rünnakut droonidelt tehtava luurega, millele järgnevad lennukitelt visatavad liugpommid, millele järgneb ettevalmistav tuli suurtükkidest ning peale seda väikeste jalaväe gruppidega ründamine, samal ajal on ootel suuremad jalaväeüksused, kes lülituvad rünnakule juhul, kui Ukraina kaitse kuskilt järele annab. Rallidroone on Venemaa armeel palju, aga nendega seoses ilmus ühes z-kanalis palju tähelepanu saanud postitus, mille kohaselt olevat Venemaal masstoodanguna tehtavad rallidroonid madala kvaliteediga ning nad kasutavat ainult ühte kindlat sagedust droonioperaatoriga sidepidamiseks, mistõttu Ukraina on oma elektroonilise sõjapidamise vahendid (EW) seda arvesse võttes nii tööle pannud, et Venemaa enda poole andmetel kaotavad nad 80% rallidroonidest, lisaks võtab neid tihtipeale maha ka nende endi EW.
Mõlemal poolel käib aktiivne arendustegevus, et kasutada droonide juures masinnägemist ehk siis võimalust lukustada droon sihtmärgile, peale mida ründab droon sihtmärki autonoomselt. Venemaa pool on üritanud seda lahendust lahinguväljal kasutada, aga siiani väidetavalt ebaõnnestunult. Ukraina pool demonstreeris mitut videot, kus läks paremini, aga ka nende jaoks oli probleeme sellise drooni rünnakul mitmikraketiheitja Grad suunas, kus vahetult enne mitmikraketiheitjani jõudmist otsustas droon hoopis sihikule võtta sõjaväelased, kes olid mitmikraketiheitja kõrval. Rallidroon jäi suunamuutusega hiljaks, mistõttu tabas ikka edukalt mitmikraketiheitjat, aga antud olukorras tarkvara veel soovitud kujul ei töötanud.
Olukorrast rinnetel hästi lühidalt. Avdiijivkast läänes edenesid Venemaa väed natuke Toninka suunal ning Ukraina poolelt väidavad eksperdid, et Ukraina armee lahkus ise külast. See edenemine oli seal oodatav, sest maastiku reljeefi silmas pidades ei ole Ukraina armeel seal võimalik häid kaitseliine rajada. Esialgse info kohaselt on Venemaa võinud edeneda natuke ka lõunarindel Verbovest loode suunas, aga selles osas tuleb lähemal ajal kindlasti rohkem infot.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
