Olukorrast rinnetel. Peal viimaste päevade väga ägedaid lahinguid Robotine piirkonnas on suutnud Ukraina iga päev natuke edeneda, aga et Venemaa on toonud sinna piirkonda lisajõude, siis lähiajal arvatavasti selles rindelõigus kiiret edenemist oodata ei ole. Samas tuleb alati vaadata suuremat pilti ning Oleksii Arestovitši sõnul on Luganski rindel reservis olnud Venemaa 76. õhudessantväe diviisi kahe polgu lahingutesse saatmine lõunarindel Robotine juures märk selleks, et kvaliteetsed reservid on otsakorral ning tema sõnul kandsid need üksused Robotine juures vasturünnakutes arvestatavaid kaotusi. Arestovitši sõnul pidid need üksused aitama Venemaal tagasi võtta Luganski rindel eelmisel sügisel kaotatud positsioonid, aga selle asemel on nad nüüd hoopis lõunarindel, kus lahingute spetsiifika on hoopis teine, stepis kaevikutes olles pole erilist vahet, kas sa oled jalaväelane või eriväljaõppe saanud dessantväelane, suurtükimürsk või droonilt visatav granaat vahet ei tee.

Meedias on video, mis näitab Verbove juures ukrainlaste positsioonide pommitamist Venemaa liugpommidega ning sellega seoses on liikvel info, justkui oleks Venemaa hakanud lisaks varasematele 500 kilogrammistele liugpommidele kasutama 1500 kilogrammiseid liugpomme. Esialgu tuli Venemaa z-blogijate kaudu jutt, et Su-34 olevat välja lasknud aeroballistilise raketi Kinžal, aga kui selgus, et tehnilistel põhjustel on see väheusutav, tuli asemele versioon 1,5 tonnisest liugpommist. Ilmselgelt on liugpommid Ukraina jaoks probleemiks, nagu ka helikopterid KA-52 ning nende mõlema probleemiga suudaks F-16 hea relvastuse korral hakkama saada, aga enne uut aastat neid lennukeid Ukrainasse oodata ei ole.

Lisainfot on ka seal piirkonnas hävinenud tanki Challenger 2 kohta. Tank sõitis miinile, peale mida muutus liikumisvõimetuks. Tankimeeskond lahkus tankist ning kui Venemaa armee sai luuredroonidelt infot seisvad tanki koordinaatide kohta, siis järgnes tanki taastamiskõlbmatuks muutmine.

Et Ukraina on suutnud sundida Venemaad lõunarindele tooma üksusi teiselt rinnetelt, siis vähendab see survet Ukraina jaoks mujal rinnetel. Mida rohkem üksuseid lõunarindel, seda rohkem on vaja logistikaga sinna piirkonda viia nii laskemoona kui muud varustust, aga ekspertide hinnangul tuuakse tervelt 75% lõunarindel vajaminevast Venemaa armeele veoautodega, aga seal on keeruline kujunenud olukorras mahte kasvatada, sest napib veoautosid. Kuna lõunarinne on 200 kilomeetrit pikk, siis päris suure tõenäosusega hakkab Ukraina aktiivselt tegutsema ka teistes rindelõikudes, et sundida Venemaa oma reserve liigutama lõunarinde ulatuses ja kui nad ei liiguta, siis riskivad Ukraina läbimurdega. Ei saa ära unustada, et Berdjanski suunal on Venemaal kaitseliine vähem, samas on Ukraina Tokmaki/Melitopoli suunal kahest kaitseliinist läbi murdnud ning sealt osade üksuste äraviimine võib viia Ukraina suurema läbimurdeni antud rindelõigus. Lisaks on Ukraina kasvatanud aktiivsust Vassilivka suunal ning sama võib oodata ka Vugledari juures. Ukraina armee kiiret edenemist lähinädalatel suure tõenäosusega oodata ei ole, aga jätkub eelduste loomine suuremaks läbimurdeks veel selle aastanumbri sees.

Donbassis oli Ukraina armeel arvestatav edenemine Bahmutist lõuna pool, aga edasine liikumine samal suunal on problemaatiline, sest ees on veetakistus ning Venemaal on seal piirkonnas korralikud kaitsepositsioonid. Ukraina selline edenemine sai võimalikuks peale Venemaa üksuste ebaõnnestunud vasturünnakut ning ebaõnnestujad olid üksusest Ahmat. Aikido, kui tsiteerida klassikuid. Marinka juures on paaril viimasel päeval Venemaa surve vähenenud, neil oleks vaja oma auditooriumile mingitki edu presenteerida peale Robotine kaotamist, aga siiani pole nad selle täiesti maatasa tehtud linna okupeerimisega veel hakkama saanud. Kui isegi suudetakse rusudes paar kvartalit edasi liikuda, järgneb Ukraina täpne suurtükituli ning juba mitmeid kordi on seetõttu oldud sunnitud tagasi tõmbuma.

Luganski rindel on Venemaa propagandakanalid viimastel päevadel hakanud rääkima edust Kupjanski suunal, aga tegelikkusega sellel mingit seost ei ole, rinne püsib ning Ukrainal on seal korralikud kaitseliinid rajatud. Kõige keerulisem on Ukraina jaoks hoopis olukord Svatovest lääne pool, kus Venemaa ründab soomustehnikat kasutades ning kuigi nad kannavad seal tehnikas suuri kaotusi, tunnistavad Ukraina sõjaväelased, et olukord seal rindelõigus on nende jaoks keeruline, aga siiani on nad suutnud kaitses hakkama saada. Kreminna piirkonnas on peale kahe dessantväelaste polgu lahkumist olukord Ukraina jaoks rahulikum.

Lahingute ägedusest viimasel ajal annavad tunnistust ka mõlema poole kaotused tehnikas. Oryx’i andmete kohaselt (nad arvestavad ainult tehnikat, mille kohta on olemas küllaltki värske pildiline tõestusmaterjal) kaotas Ukraina ajavahemikul 28.08-05.09 tervelt 129 ühikut tehnikat ja Venemaa 150, kusjuures Venemaa arvestuses on sees ka Pihkvas droonirünnakus kas hävinenud või kannatada saanud lennukid. Venemaa kaotab rohkem suurtükisüsteeme ja tanke, kaotused jalaväe soomusmasinate ja soomustransportööride osas on võrdsed, Ukraina kaotab rohkem veoautosid ja väiksemaid soomustatud transpordivahendeid (näiteks Hummvee). Kui Ukraina pool näitab palju videosid rallidroonide hävitustööst, siis kasutab rallidroone droone ka Venemaa ning tuleb tunnistada, et nad suudavad nendega palju pahandust teha ka Ukraina jaoks.

Ukraina armee ohvitseri Arty Green’e sõnul on rallidroonide tähtsus lahingutegevuses viimasel ajal ülikiirelt kasvanud ning nendega hävitatakse järjest rohkem vaenlase tehnikat, samal ajal ei ole Ukrainal rallidroonide osas riiklikku poliitikat ning rinnetel kasutatavad rallidroonid on erainitsiatiivi tulemusel sinna jõudnud, samas kui Venemaal on riik suunanud selle valdkonna arendamiseks arvestatavad ressursid ning Venemaa armee käsutuses on neid järjest rohkem.

Rallidroonide kasutuselevõtt lahingutegevuses on puhtalt Ukraina poole nö innovatsioon, mille Venemaa ka kasutusele võttis. Ukraina armee omakorda demonstreeris taaskord uuendusmeelsust. Venemaa kasutab meeletus koguses (see ei ole ülepakutud hinnang) tankitõrjemiine TM-62 ja ukrainlased otsustasid osa neist omanikule tagastada. Aga nagu öeldakse, on tagastamise juures väike nüanss. 7 kilogrammi lõhkeainet sisaldavale tankimiinile pannakse granaadilt võetud sütik, tühjast 1,5 liitrisest plastikust pudelist tehakse stabilisaator ning siis visatakse tankimiin droonilt Venemaa armee positsioonidele. Mida põllule külvad, seda kaevikus lõikad.

Venemaa jätkab droonirünnakute korraldamist Odessa oblastis ning tänaöises rünnakus suutis Ukraina alla lasta 16 Shahed drooni 20-st. Venemaa üritab hävitada Ukraina sadamate infrastruktuuri, et Ukraina poleks võimeline edaspidi vilja eksportima sadamate kaudu. Ühe rünnaku käigus kukkus Shahed droon Rumeenia territooriumile, hoolimata videotõendite olemasolust ametlikult mitu päeva eitati rünnaku toimumist ning kui isegi lõpus oldi sunnitud möönma, et tõesti plahvatas üks Shahed droon Rumeenia territooriumil, järgnes jutt juhuslikust tabamusest, mis olevat eksinud sihtmärgist kõrvale ning olukorra lahendusena evakueeriti oma kodudest Plauru küla elanikud. Ei maksa unustada, et Rumeenia on NATO liige, aga oma kodudest viiakse inimesed ära, et äkki kukub „juhuslikult“ sinna veel mõni droon ja NATO ei saa selles osas midagi ette võtta. Seesama NATO, mis pidavat olema maailma suurim sõjaline jõud, keda Venemaa kartvat. Miks peaks Venemaa peale sellist reageeringut midagi kartma? Neile anti sisuliselt roheline tuli Ukraina sadamate ründamiseks, klausliga, et proovige tulevikus enam Rumeeniat mitte tabada.

Peale korruptsiooniskandaale Ukrainas, kus selgus massiline altkäemaksude abil meeste sõjaväeteenistusest kõrvale hiilimine ning ka üle piiri läände liikumine, üritab Ukraina õiguslike aktide abil olukorda muuta, aga väljapoole Ukrainat elama läinud ja pettustes osalenud inimesi on väga keeruline Ukrainasse tagasi kutsuda, sest arenenud lääneriikides on teise riigi nõudmisel inimeste väljaandmine alati äärmiselt komplitseeritud protsess, aga nüüd käiks korraga jutt paljudest inimestest ning see koormaks üle ka riikide õigussüsteemi.

Ukraina hakkab sõjaväeteenistusse kutsuma ka naisi, kellel on meditsiiniline haridus, et nad hakkaksid teenima rinnete läheduses, kus on meditsiinipersonalist suur puudus. Ka on Ukraina avaldanud terve nimekirja haigustest, mille põdemine enam ei vabasta mobilisatsioonist. Kuigi Venemaa propaganda teritab sellel teemal pikemat aega hambaid ning ärritunud kommentaare tuleb ka Ukraina armee ohvitseridelt, kes ei usu juttu, et nakkusohtlike haigustega inimesed jääksid ainult tagalateenistusse, siis üks teemaga rohkem kursis olev Ukraina blogija väidab, et tegelik põhjus olevat asjaolu, et valediagnoose olevat aja jooksul pandud altkäemaksude eest massiliselt ning nüüd on Ukraina armeel legaalne võimalus kontrollida, et kas nende inimeste diagnoosid ka tõele vastavad või mitte. Võib juhtuda, et Ukraina armee hakkab massiliselt korda saatma imesid, „ravides“ kiirelt terveks paljud paberi peal parandamatuid haigusi põdevad inimesed.

Probleem on ka Venemaal, sõja tõttu on ettevõtluses järjest süvenev tööjõupuudus. Ainsana suudab neid probleeme vältida sõjatööstus, sest seal on palgad paremad ning töötajad saavad nn bronni ehk siis ametliku staatuse, mille järgi neid mobilisatsiooni korral sõjaväkke ei kutsuta. The Moscow Times’i andmetel kurtis Venemaa Minekonomrazvitija juht Maksim Rešetnikov, et tööpuudus on langenud ainult 3%-ni ning 60% ettevõtetel on tööjõust suur puudus. Eriti kõnekas on Rešetnikovi mõte inimressursist: „Raske on vaielda sellega, et inimkapital, inimressurss on muutunud kõige defitsiitsemaks ressursiks Venemaa majanduses. Ei investeeringud, ei finantsid ja isegi mitte tehnoloogiad, millega on sanktsioonide tingimustes keeruline. Peamine probleem – see on inimressurss“. Aga kuhu see inimkapital siis kadus vahepeal? Mis seda põhjustas? Ega ometi mitte Venemaa riigi enda tegevus läbi agressiooni Ukrainas? Sajad tuhanded sõjas hukkunud ja töövõime kaotanud venemaalased? Sajad tuhanded riigist põgenenud spetsialistid ja ettevõtjad? Aga Putinil on probleemile lahendus olemas, nüüd lubatakse ettevõtetes tööd teha noortel alates 14. eluaastast, lisaks planeeritakse Venemaal järsult suurendada Kesk-Aasiast tööliste riikitoomist, aga kiirelt kukkuva kursiga rubla on nende motivatsiooni Venemaale tööletulemiseks kiirelt vähendamas.

Probleeme on ka sportlastega, nii on väljaande Kommersant andmetel juba 100 (sealhulgas 55 olümpiaalade) Venemaa sportlast kodakondsust vahetanud ja võistlevad teiste riikide eest. Eks seegi ole omamoodi indikaator, näitamaks, et mõtlemisvõimelised sportlased Venemaal on kaotanud usu sellesse, et lähimal ajal sõda lõppeda võiks, mis aga omakorda kindlustab Venemaale paaria staatuse veel pikaks ajaks ka spordimaailmas päris paljudel aladel.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING