Vaatame lähemalt. On olemas videod 13 radarikompleksi tabamisest ning Ukraina sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul olidki radarid selle rünnakulaine peamine sihtmärk, sest esiteks ei ole ilma radariteta õhutõrjekompleksidest mingit kasu ja teiseks on sanktsioonide tingimustes Venemaa sõjatööstuskompleksil just uute radarite ehitamine kõige problemaatilisem, sest eeldab paljude imporditud elektroonikadetailide kasutamist, aga nende riiki smugeldamine ei ole lihtne.
Kovalenko sõnul on Venemaa armeel õhutõrjekomplekside radarite defitsiit niigi suur, mistõttu õhutõrjekomplekside S-300/S-400 radarite 92H2E ja 91H6E nappust üritatakse kompenseerida teiste radaritega, näiteks Nebo-M, Kasta 2E2 ja Podlet ning tema sõnul on Venemaa armee täpselt nii ka Krimmis käitunud, eeldusel, et need radarid täiendavad üksteist ja Venemaa õhukaitse toimib.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Ometi tabas Venemaa õhukaitset katastroof, sest pihta said kolm Kasta 2E2, kaks Podlet ja Nebo-M radarit, lisaks veel teised radarid. Lisaks 13 radarile kolm õhukaitsekompleksi Pantsir -1s, kaks õhutõrjekompleksi S-300VM laskeseadet, helikopter Mi-8 ja pihta sai ka üks puksiir.Ülimalt tulemuslik operatsioon, aga kuidas see läbi viidi? Ukraina poolelt on üldsõnaliselt öeldud, et kasutati meredroone, millelt omakorda lendasid rallidroonid sihtmärke ründama. Sellisel juhul tekib kohe küsimus, et kuidas neid droone sihtmärkide juurde juhiti, sest üle Starlinki toimib ka meredrooni juhtimine viivitusega, aga tavalise rallidrooni puhul peaksid olema veel meredroonil ka täiendavad suunaantennid, lisaks on nad töörežiimis tuvastatavad.
Kovalenko sõnul oli ukrainlastel probleemile lahendus – nad kasutasid optilise kaabli otsas olevaid droone, mida oli staatiliste sihtmärkide pihta võimalik ka üle Starlinki juhtida ning boonuseks hea kvaliteediga video, mida sai hiljem näidata.
Krimmi kaitsmine on Putini jaoks prioriteet number üks, pihta saanud radarite asemele tuleb tuua uued, aga saab see tulla ainult Venemaa asuvate sõjaliste objektide õhukaitse arvelt, aga see omakorda avab Ukrainale uued võimalused ka Venemaa territooriumil.
Sellega seoses jõudsingi sujuvalt eilse peamise meediasündmuseni ehk siis Ukraina rünnak Engelsi sõjaväelennuväljal asuva laskemoona hoidla pihta, millele järgnes nii võimas plahvatus, et majad värisesid tugevalt ka plahvatuskohast kümne kilomeetri kaugusel ehk siis parafraseerides AK uudiste Saaremaa korrespondendi ütlust võib öelda, et „käis köva kömakas!“. Suurele plahvatusele järgnesid väiksemad ning kohalike sõnul kestsid plahvatused tükk aega.
Viimati ründasid Ukraina droonid seal kütusehoidlat, mis põles viis päeva, aga nagu näha, siis vahepealsel ajal Venemaa poolt õhukaitsevõimekust tõstetud ei ole ja põhjuse leiab ülevaate esimesest poolest. Täpselt ei ole teada, mis seal siis vastu taevast lendas, aga eks ole ju omajagu tugevat loogikat arutelus, et rindejoonest nii kaugel on mõistlik hoiustada moona, mida kasutavad lennuvälja kasutavad strateegilised pommitajad, milliseid väidetavalt oli rünnaku hetkel kokku 5 ühikut ehk siis tiibrakette, peamiselt H-101.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Huvitava nüansina võib välja tuua ka hädaldamise z-kanalites USA varjatud abi üle Ukraina armeele ehk siis nende andmetel oli vahetult enne rünnakut Venemaa armee transpordilennukiga Il-72 toodud lattu suurem kogus tiibrakette ning nende arvates pidi USA edastama selle info operatiivselt Ukrainale, sest kuidas muidu olevat võimalik sellist perfektset rünnaku ajastamist seletada.Omajagu ebaselget on ka selles osas, et millega rünnati, sest kohalike sõnul pikamaadroonidele omast nn mopeedide häält enne plahvatust kuulda ei olnud, seetõttu spekuleeritakse ka variandiga, et Ukraina kasutas väidetavalt kuni 1000 kilomeetrise lennuulatusega Neptun tiibrakette. Kui pikamaadroonil lülitada lennu lõppfaasis välja mootor, et ta planeeriks sihtmärgini, eeldaks see eelnevalt drooni kõrgele tõusmist, mis teeks ta aga hästi nähtavaks radaritele. Kokkuvõttes vahet pole, ladu on hävitatud ja kalleid tiibrakette ei ole Venemaa võimeline kiirelt asendama, see omakorda vähendab raketirünnakute ohtu Ukraina jaoks.
USA presidendi ja Putini vahelise telefonivestluse ajal nagu saavutati mingi kokkulepe 30-päevasest perioodist, mille jooksul vastastikku energiataristu objekte ei rünnata ja sellega seoses lollitas Putin USA eriesindajat, teatades, et tema käsul lasi Venemaa õhukaitse alla seitse Shahed -tüüpi drooni, mis olid teel ründama sihtmärke Mõkolaivi oblastis.
See oli nii jabur vale, et seda kommenteerinud Venemaa eriteenistustega seotud z-propagandist Rõbar sõna otseses mõttes irvitas eetris sõnadega, et kui läänes usuti seda tsirkust, las siis olla. Aga mis seis on siis rohkem kui 100 drooniga, mida Venemaa samal päeval kasutas?
Lisaks kasutavad mõlemad pooled EW vahendeid, mistõttu paljud droonid ei lenda sihtmärgini ja selles kontekstis pole kummalgi poolel võimalik tagada, et rünnakutes kasutavad droonid lendavad sihtmärgini, mitte aga mõne energeetikataristu objektini. Selline kokkulepe oli surnult sündinud, teoorias toimiks ainult täielik droonide kasutamise lõpetamine, aga siin tekib ületamatu probleem rindel kasutatavate droonidega, ilma milleta tänasel päeval Ukrainas sõjapidamist ei kujuta ette kumbki pool.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Seega reaalselt saaks toimida ainult täielik droonide kasutamise lõpetamine, mis sisuliselt tähendaks vaherahu kehtestamist lahingutegevuses. Aga selle kehtestamiseni lendavad massiliselt droonid veel mõlemale poole.Venemaa korraldas ühe suurima droonirünnaku Odessale, kus nad kasutasid Aleksandr Kovalenko sõnul uut taktikat – suur kogus Shahed-tüüpi droone lähenes mere poolt 2000 meetri kõrgusel, et mobiilsed grupid oma laskevahenditega nendeni ei ulatuks ning lennu lõppfaasis need droonid pikeerisid, mis tegi nad ebatäpseks, samas ei suutnud mobiilsed grupid neid efektiivselt alla lasta ja kui näiteks ründad nii suuremat kaubanduskeskust, siis mingile osale mõne drooniga ikka pihta saad ja sellele järgnenud tulekahju saab Venemaa meedias juba reklaamida kui analooge mitteomavaid täppislööke Ukraina sõjaväega seotud objektide pihta. Esialgsetel andmetel kostus Odessast kokku kuni 15 plahvatust ning ukrainlased tunnistavad, et selliste rünnakute efektiivseks tõrjumiseks oleks vaja rohkem Gepardeid.
Ukraina omakorda ründas taaskord Volgogradi oblastis Kalaševski rajoonis Okjabrskis asuvat Maiorovka sõjaväelennuvälja, mida viimati rünnati eelmise aasta 24. augustil.
Olukorrast rinnetel.
Venemaa jätkab aktiivset ründetegevust ning üritab luurelahingutega leida Ukraina kaitsest nõrgemaid kohti.
Deepstate andmetel on Venemaa edenenud Kurski oblastis, kus Ukraina kontrolli all on siiski veel kõrgendikel asuvad metsased piirkonnad, kus on hea kaitses olla ning Venemaa jaoks tähendaks nende piirkondade äravõtmine lauprünnakutega väga suurte inimkaotustega rünnakuid. Teoorias võisid nad kaartidele joonistada nooled, kuidas liiguvad kahelt poolt Ukraina armee positsioonidest mööda, aga reaalses elus pole see siiani õnnestunud. Sealt piirkonnast on ka video, mis näitab gaasipumpamisjaama juures toimuvat põlengut.
Viimastel päevadel on palju kõmu olnud Ukraina armee sissetungist Belgorodi oblastisse, aga Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul ei ole tegemist mingi suurema operatsiooniga, samas Ukraina poolelt sõjaväelased ikka Venemaa poolele väiksemate gruppidena aeg-ajalt liiguvad, ent mingeid arvestatavaid muudatusi rindejoones tema sõnul pole need rünnakud kaasa toonud.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kupjanskist põhja pool on Venemaa armee kasutusele võtnud taktika, kus üritatakse 35 kilomeetrisel rindelõigul väikeste jõududega üle Oskili jõe minna läänekaldale, et seal siis tekitada sillapead, koguda suuremaid gruppe, et peale seda rünnata Ukraina üksuseid, kellel on keeruline kogu rindelõigu ulatuses kõikjal suuremate jõududega kaitses olla.Mõned päevad tagasi oli Venemaa armee väike edenemine Zaporižžja oblastis Pjatihatki asula juures, mille Ukraina oli saanud enda kontrolli alla 2023. aasta suvel toimunud pealetungi käigus. Vassil Pekhno sõnul ei ole Ukraina armee jaoks hetkel veel tegemist väga suurte probleemidega, sest taanduti orust ja praegu on nende kontrolli all kõik olulised kõrgendikud põhja pool, küll aga olevat seal rindelõigus probleem asjaolus, et kaitset hoiab ainult 128. brigaad ning kui Venemaa otsustaks sealt suunast rünnata suuremate jõududega, võib sellest kaitse edukaks hoidmiseks väheks jääda.
Viimastel päevadel on meedia andmetel USA presidendi huvi suurenenud Ukraina aatomielektrijaamade vastu ning kõige suurem huvi olevat Zaporižžja tuumajaama vastu, mis hetkel on aga Venemaa armee kontrolli all. Trump soovivat siduda väga energiakuluka muldmetallide tootmise tuumajaamast saadava elektrienergia kasutamisega.
Olen sellest varem ka kirjutanud, aga toome siis veelkord välja sealse piirkonna probleemid.
1. Tuumajaama kasutamiseks tuleks taastada tamm Nova-Kahhovkas, mis aga on sisuliselt võimatu, sest jõe üks kallas on Ukraina kontrolli all, teine Venemaa kontrolli all.
2. Veehoidla tühjakslaskmise tulemusena on piirkonna põllumajanduse taastamine endisel kujul peale sõda võimatu enne, kui ei taastata veehoidlat.
3. Veehoidlast läks veekanal Krimmi, mis aitas kuivematel perioodidel Krimmi veevarustust stabiilsena hoida.
Kui vaherahu kehtestataks praegusel rindejoonel, tähendaks see eeskätt Venemaa jaoks suuri probleeme, sest kõik kolm eelpoolnimetatud punkti käivad eeskätt Venemaa kontrolli all oleva territooriumi kohta ning Putini jaoks oleks ainuke lahendus saada enda kontrolli alla ka territoorium Dnepri läänekaldal, aga mis tänase päeva realiteete arvestades ei ole reaalne teostada. Lisaks on just Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud territooriumil nii palju ukrainalasi, kes suhtuvad okupatsioonivõimu vaenulikult, et Putin andis neile inimestele okupeeritud territooriumilt lahkumiseni aega 1. septembrini, kui nad ei taha võtta Venemaa passi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Putin tahab niimoodi piirkonda mentaalselt venestada, sest teisiti ta kerkinud probleeme lahenda ei oska ja nii järgibki ta Stalini õpetust, et kui pole inimest, pole ka probleemi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seal piirkonnas on Putinil ees tõsised probleemid, sest kõigele lisaks ei tunnistata neid piirkondi rahvusvaheliselt Venemaa osana.24. märtsil toimuvad läbirääkimised Saudi-Araabias, kus Ukraina ja Venemaa delegatsioonid omavahel kokku ei saa ja USA üritab arendada süstikdiplomaatiat. Ei ole ka Putinil asjad nii hästi, kui ta üritab välja näidata, sest tänasel päeval ei suuda mina küll ette näha, et rahvusvaheline üldsus tunnistaks okupeeritud Ukraina territooriume Venemaa osana, seega on ta omamoodi sundviskes ja sõdib edasi lihtsalt seetõttu, et alternatiiv oleks kaotust tunnistada, aga seda ta ei suuda.
Suurbritannia luure avaldas andmed, kus hoolikalt valiti väljendeid, et öelda välja Venemaa kaotused senise sõja jooksul ehk siis nende andetel on suure tõenäosusega Venemaa kaotused surnute ja raskelt haavatutena 900000 inimest, neist surnutena tõenäoliselt 200000-250000 inimest. See suurusjärk on välja öeldud ka Ukraina poolt ning seda arvu toetab ka info, mille kohaselt on Venemaalt kogutud andmed surnuaedadest ja meediast rohkem kui 100000 surnu kohta, lisaks on vähemalt 50000 teadmata kadunud (aga nende osas on välja kujunenud sõja jooksul arusaamine, et 90% on surnud), seal sees pole nn rahvavabariikide andmeid ja osad Venemaa piirkonnad ei ole aktivistide poolt kaetud.
Putin on väga suurte inimkaotuste hinnaga muutnud elamiseks kõlbmatuks just Ukraina venekeelse elanikkonnaga piirkonnad, samas ühtegi suuremat nö eesmärki ei ole saavutatud, sest peale pikki ponnistusi ei ole enda kontrolli alla saadud isegi Kupjanskit, Tšasiv Jari, Toretsket ja Pokrovsket, rääkimata Slovjanskist ja Kramatorskist. Ehk siis tema sõnul läheb kõik plaanipäraselt.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
