Nädalavahetusel said jätku suurte lõhkeaineladude hävitamised Venemaa territooriumil ehk siis arsenalid Krasnodari krais Tihhoretski rajoonis Kamennõi küla juures ning Tveri oblastis, juba varem tuntuks saanud Toropetsist lõuna pool asuva Oktjabrski küla juures.
Venemaal oli arvestatav mürsupõud kevadel, aga viimasel ajal tuli järjest sõnumeid z-kanalitesse, et selles osas on asjad paremuse poole liikunud, sest Põhja-Koreast tulevat palju mürske ning see olevat võimaldanud viimasel ajal eriti Donbassis oluliselt suurendada suurtükkidest tehtavate laskude arvu. Väga suur kogus mürske (aga lisaks ka muud laskemoona) tähendab ka suuri logistilisi väljakutseid, sest kuhugile tuleb need kõigepealt rongiešelonidest ladustada ning siis omakorda organiseerida edasiveo väiksematesse vaheladudesse ja sealt juba rindele.
Donbassi rinde varustamine Põhja-Korea mürskudega käis peamiselt läbi Tihhoretski ning kuna arsenalist käis pidev ladustamine ja ka laskemoona edasivedu, siis oli Venemaa enda z-kanalite andmetel päris arvestatav osa laskemoonast lageda taeva all ehk siis nii oli võimalik osa mürske edasi viia võimalikult väikese vaevaga, jäi ära laohoonesse ladustamine ja sealt uuesti väljavedu.
Ukraina sõjaväe poolt on lisaks info, et rünnaku hetkel oli arenali territooriumile tulnud just ešelon laskemoonaga, mida olevat kokku olnud 2000 tonni ringis ning nende hulgas olevat ka olnud mürsud Põhja-Koreast. Ukraina rünnak oli edukas ning ühel hetkel toimus väga võimas plahvatus, millega kaasnes rahalises mõttes väga kallis nö ilutulestik. Venemaa z-kanalites väidetakse, et nende jaoks katastroofilise tulemusega arsenali õhkulendamine sai alguse just taeva all olnud laskemoonast, mida tabasid Ukraina droonid või kui väljendada sama mõtet Venemaa ametliku retoorikaga, siis tabasid laskemoona allalastud droonide rusud.
Plahvatuse tulemusena lendas laskemoon laiali ja nii filmis järgmisel hommikul üks 10 kilomeetri kaugusel elav tsiviilelanik nende kodu juurde lennanud Tornado-G raketi (Grad-21 järglane Venemaa armees). Arsenalis toimusid järelplahvatused veel tunde ning selles kontekstis on olemas pevasest ajast huvitav video, kus õhus on kuulda tiibraketile iseloomulik vilin, peale mida natukese aja pärast toimus arsenali territooriumil taas suurem plahvatus ning pole välistatud, et valgel ajal said ukrainlased luureandmeid, millele tuginedes otsustati anda löök sellele osale arsenalist, mis ei olnud veel õhku lennanud.
Tveri oblastist nii uhket plahvatust ei filmitud, aga eks seal oli ka teema selles, et see GRAU 23. arsenal asub Toropetsist 15 kilomeetrit lõuna pool. Täna on sotsiaalmeedias liikvel satelliidipildid arsenali territooriumist ning Ukraina sõjaväelase Kiril Sazonovi sõnul on sealt näha rohkem kui 58 hävitatud laohoonet, lisaks maapinnal olnud laskemoona hävimise jäljed ning kahjustatud raudtee ning rongid.
Ka selle arsenali osas toovad z-kanalid välja, et seal oli osa laskemoona olnud lageda taeva all, millest võis suurem plahvatuste seeria alguse saada. Venemaa meediakanalites on avaldatud Venemaa sõdurite endi poolt tehtud fotosid millalgi enne rünnakut nii arsenalis asunud rongist kui seal maha laaditud moonast, mille puhul Venemaa sõjaline ekspert Jan Matveejev määras, et suure tõenäosusega on tegu õhutõrjekomplekside S-300 rakettidega. Ehk siis seal arsenalis võis olla palju õhutõrjerakette, aga ega päris täpselt ei saada vist kunagi teada, mis nendes ladudes vastu taevast lendas.
Loetud päevade jooksul kaotas Venemaa armee kolm suurt arsenali ja see on Ukraina jaoks suur edu, sest lisaks väga suurele kogusele laskemoonale kaotas Venemaa armee toimivad logistikakanalid, aga praegune Venemaa sõjapidamine eeldab suurt ülekaalu nii suurtükkidest tehtud laskude arvus kui ka kasutatud liugpommide arvus, sest edeneda on viimasel ajal suudetud peamiselt siis, kui kõik on teisel pool hävitatud. Nüüd peab Venemaa hakkama logistikat ümber kujundama, aga see kõik võtab aega ja ega hävitatud laskemoonale nii kiiresti asendust ka ei leia.
Samas võtab nende arsenalide kaotamise mõju jõudmine rinnetele aega, sest madalama taseme ladudes oli laskemoon olemas ja seda sai ja saab veel kasutada, küll aga tekivad probleemid selle juurdeveol, kui senised varud on otsas. Ukraina sõjaliste analüütikute andmetel on Venemaa armeel Ukraina droonide löögiulatuses veel mitmeid sarnaseid arsenale, aga need ei pidavat olema sellisel kujul laskemoonast täidetud, kui olid need kolm arsenali, mis hävitati suures osas.
Kuna Venema poole andmetel põhjustasid kõigi nende arsenalide hävimise allalastud Ukraina droonide rusud, siis tegid meemimeistrid kiirelt valmis pildid, kus on peal droon nimega „Oblomok“ (venekeelsest sõnast „oblomki“ – rusud). Kuna Venemaa kirjutab Iraanist toodud Shahed-tüüpi droonidele peale kirjad Geran ja väidab, et see kõik on nende toodang, siis peaks Ukraina sama tegema ATACMS rakettidega ning nimetama need ümber näiteks OBLOMCAMS rakettideks ja punaste joonte asemel oleksid Venemaal kohe pruunid jooned.
Halvad uudised Venemaa armee jaoks ei piirdunud nädalavahetusel ainult arsenalidega, avaldati satelliidipildid, mis näitasid, et Venemaa kontinentide vahelise ballistilise raketi Sarmat (RS-28) katsetus Arhangelski oblastis asuvas Plessetski kosmodroomil lõppes fiaskoga, sest rakett plahvatas maa all, mis põhjustas maapinnal kuni 80 meetrise läbimõõduga kraatri tekkimise. Huvitaval kombel on sellel kõigel seos ka Ukrainaga.
NSVL-is töötati kontinentide vahelised raketid R-36M Vojevoda (NATO järgi SS-18 Satan) välja peamiselt Ukrainas, selleaegses Dnepropetrovskis (nüüd Dnipro) tehases number 586. Peale NSVL-i lagunemist jäid need raketid Venemaa armee relvastusse ja on seal siiani. Nüüdseks on enamuse nende rakettide kasutusaeg ammu läbi ja keegi ei tea, kui palju neist väljalaskmise korral nö töökorras on.
Venemaa soovib need raketid asendada uute rakettidega RS-28 (kutsutakse ka Satan II), aga kogu arendusprotsess on olnud pikk kannatuste tee, sest selliste rakettide tootmise teadmised (know-how) oli NSVL-s suures osas Ukrainas ning nüüd peavad nad sisuliselt selles osas Krasnojarskis nö jalgratast leiutama. Kui R-36M loetakse töökindlaks raketiks, siis RS-28 Sarmati puhul on Venemaal õnnestunud ainult üks katsetus 2022. aastal, ülejäänud (erinevatel andmetel neli kuni seitse) on lõppenud ebaõnnestumisega ehk siis tänasel päeval ei saa Sarmati puhul rääkida mingistki töökindlusest ja selles kontekstis on äärmiselt keeruline prognoosida, et kas see kunagi üldse töökindlaks saabki või mitte.
Need ebaõnnestumised on ülimalt valusaks löögiks, sest Venemaa praegune peamine mõjutusvahend lääne suunal on olnud tuumaähvardus ning paljud Venemaa sõjatoetajad on korduvalt välja öelnud oma esinemistes, et kui te seal lääne pool veel palju kobisete, saadame teile Sarmati ja teist ei jää midagi järgi. On olemas videod, kus autodele on pandud täispuhutavad raketi vähendatud koopiad. Kuna kõik muud nö imerelvad on sõja jooksul oma nö imerelva aura kaotanud, siis oli Sarmat veel viimane asi, mille külge klammerduda.
Venemaa z-kanal Kremlovskaja tabakerka toob välja kolm võimalikku põhjust, miks nende andmetel viimane katsetus võis lõppeda katastroofiga:
1. Kiirustamine. Oli tugev poliitiline surve võimalikult kiirelt demonstreerida läänele, et tuumaähvardused ei ole ainult tühi jutt, vaid Venemaal on sellega tõsi taga.
2. Varastamine. Raketi arendamiseks olid eraldatud väga suured summad, aga arvestatav osa sellest läks nö vasakule.
3. Kvaliteetsete komponentide puudus. Sanktsioonide tõttu ei olevat Venemaal õnnestunud läänest kõiki vajalikke komponente saada, mistõttu need üritati asendada Venemaa enda analoogsete komponentidega.
Z-kanali andmetel olevat osad Venemaa kindrali auastmes sõjaväelased imestanud, et milleks oli üldse vaja hetkel seda katsetust teha, sest selle järele otsene vajadus puudus, aga nüüd kaasnes sellega tugev kahju Venemaa sõjatööstuse imagole.
Ukraina ründas Rostovi oblastis asuvat sadamat ning sadama piirkonnas on palju musta tossu, aga kirjutamise hetkel ei ole infot, mis seal põleb. Venemaa z-kanalite info kohaselt korraldas Ukraina droonirünnaku Džankois asuva õhutõrjekompleksi pihta, mille käigus hävitati kaks S-300 laskeseadet.
Olukord rinnetel. Nädalavahetus oli Ukraina jaoks raske, Venemaa ründas eeskätt Donbassis suurte jõududega ning saavutas ka edu.
Kõige kriitilisem on Ukraina armee jaoks seis Vugledari juures, sest Deepstate andmetel liikusid Venemaa üksused nädalavahetusel asula poole nii ida kui lääne poolt ning sellega seoses on asula kaitsjate olukord muutunud väga keeruliseks. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul ei roteeritud pikalt piirkonnas edukat kaitset korraldanud brigaadi õigel hetkel välja, sest sama hea varustuse ja lahingukogemusega üksust ei olnud reservist asemele võtta ja ega hetkel seal lõigus häid lahendusi tema sõnul enam järgi ei olevatki, sest praeguste arengute jätkumisel ähvardaks asula kaitsjaid ümberpiiramine.
Venemaa edenes ka Krasnohorivkast lääne suunas, Kurahhove suunal ning just seal lõigus kasutasid nad rünnakutel väga suurt kogust tehnikat ning ukrainlased tunnistasid, et nad lihtsalt ei jõudnud nii suurt kogust tehnikat piisavalt kiirelt hävitada. Venemaa edenes ka Selidovest lõuna pool, samuti Toretske ja Nju-Jorki juures.
Luhanski oblasti oli Ukrainal väike edenemine Kiseljovka juures, samas Venemaa edenes Pišannest edela suunas ning seal on nad ainult kolme kilomeetri kaugusel ülespaisutatud Oskili jõest. Ukraina armee jaoks on just seal lõigus oluline sild üle jõe, aga võimaliku varustustee kaotuse korral seal lõigus olukord küll muutub Ukraina jaoks keerulisemaks, aga siiski jäävad veel varustusteed nii Kupjanski kui Borove kaudu.
Kurski oblastis edenes Ukraina natuke Mala Loknjast kirde suunas, aga lääne pool Veselje juures suuri edenemisi pole toimunud ning Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa suutnud Gluškovest ida pool mitmeid ajutisi sildasid üle Seimi rajada, mistõttu toimivat Venemaa poolel nii rotatsioon kui muu logistika ning keeruline olevat ette näha, et sellises olukorras oleks võimalik Seimi jõest lõuna pool olevate Venemaa sõjaväelaste ümberpiiramine lähimal ajal.
Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat neil nüüd ees kaks väga rasket nädalat rinnetel, sest Venemaa üritavat iga hinna eest edu saavutada võimalikult laial rindel.
Ukraina on olnud Venemaa luuredroonide vastases võitluses nii edukas, et see on kajastunud ka septembrikuises Venemaa poolt kasutatud Lancet rünnakudroonide arvudes. Ukraina sõjalise eksperdi Aleksender Kovalenko andmetel on nende kasutamine langenud kaks korda ehk kui varem oli keskmiselt 10 kasutamist päevas, siis nüüd keskmiselt viis ja mõned päevad olevat olnud ka isegi nö nullipäevad. Lancetid on edukad ainult koostöös luuredroonidega, sest luuredroonid leiavad nende jaoks sihtmärgid.
Venemaa poolel käib arutelu võimalike vastumeetmete osas ning sellest kirjutas Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov, kelle andmetel kaalutakse vastumeetmena Venemaa luuredroonide lennukõrguse tõstmist, aga samas on ka teada, et mida kõrgemal on luuredroon, seda keerulisem on fikseerida maapinnal võimalikke sihtmärke. Teise ideena olevat käinud läbi paigutada luuredroonidele miniatuurse elektroonilise sõjapidamise vahendi, mis skaneerib sagedusi ning kui avastab rallidrooni enda lähedusest, siis üritab MEV vahendiga Ukraina rallidrooni videopildi edastamiseks kasutatavat sagedust maha suruda.
Ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul on Venemaa armeel palju operatiivtasandi luuredroone, sest nad toodavad neid ise, samas nappivat neil rindelähedasi taktikalisi luuredroone (näiteks DJI Mavic 3 seeria), Ukrainal aga olevat taktikalisi luuredroone palju, aga suurema lennuulatusega luuredroone vähem.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
