Lõunarindel toimuvaga seoses oli eelmisel nädalal omajagu juttu Ukraina edenemisest Robotinest ida pool ning rahvusvahelises meedias oli palju juttu sellest, et üks Venemaa kaitseliin on seal rindelõigus ületatud ning edaspidi minevat elu kergemaks. Kindral Oleksandr Tarnavski hinnangul olevat Venemaa pannud 60% kaitseliinide ehitamise ajast ja ressursist esimese kaitseliini peale, teise ja kolmanda peale aga vastavalt 20% ja 20%. Võiks ju arvata, et nüüd peaks edasiliikumine kiiremini edenema, aga pühapäeval piirkonnast laekunud info kohaselt on Venemaa reservid rindelõiku kohale jõudnud ning suure tõenäosusega jätkavad Venemaa armee üksused vasturünnakute tegemist. Kuna Venemaa on koondamas sinna rindelõiku omajagu üksusi, siis võib see tähendada Ukraina edasiliikumise aeglustumist mingiks ajaks. Ukraina poole andmetel on Venemaa hakanud seal rindelõigus palju aktiivsemalt kasutama sõjalennukeid.
Kui varem üritas Venemaa Luganski rindel pealetungi Kupjanski suunale, et sundida Ukrainat osa oma reserve sinna liigutama, siis nädalavahetusel selgus, et Venemaa armee ise on sunnitud Kupjanski suunalt osa üksusi täiendavalt liigutama Robotine juurde, asendades nad Venemaal natuke aega tagasi moodustatud üksustega. Sellega on seletatav ka Venemaa poolse surve vähenemine seal rindelõigus ning Ukraina on natuke territooriumi isegi suutnud tagasi võtta. Kui Venemaa viib oma üksusi mingist rindelõigust ära, siis on Ukraina armee ülesandeks olla aktiivsem, et testida Venemaa üksuste roteerimisega rindelõiku saabunud uute üksuste võitlusvõimet.
Ukraina sõjablogijate andmetel oli Venemaa osa üksusi Kupjanski alt liigutanud ka Svatove poole, et seal üritada uuesti pealetungile minna, aga nädalavahetusel nende üritused vilja ei kandnud, Ukraina kaitse pidas. Luganski rindel sekkus lahingutegevusse ka ilm, korralik vihm muutis kohati kõrvalteed raskesti läbitavateks ning meedias on omajagu videosid, kuidas mutta kinni jäänud autosid üritatakse taas liikuma saada. Ukrainlaste sõnul on Luganski rindel ilmastiku mõju lahingutegevusele suur, aga samas lõunarindel olevat peamiselt liivased maad, mistõttu maapind tahenevat kiirelt ka vihmade korral ning lähima paari kuu jooksul ei tohiks ilm seal piirkonnas nende edenemist segada.
Donbassis liikus Ukraina natuke edasi Klišeejevkas, aga eks käesolev nädal näitab, kas Venemaa üritab seal rindelõigus vasturünnakuid korraldada või mitte.
Üle pika aja oli taas pildid droon Bayraktar ning tänaste teadmiste kohaselt toimus droonilt lastud raketiga Venemaa armee kaatri KS-701 hävitamine Hersoni oblasti lõunaosas Skadovski lähedal. Bayraktari tegutsemine niivõrd sügaval vaenlase tagalas on vägagi kõnekas, sest varasemalt nad Venemaa õhutõrje tõttu ei saanud enam isegi rindejooneni läheneda. Järelikult on viimasel ajal Venemaa õhutõrje võimekust oluliselt vähendatud.
Nädalavahetusel ilmus meediasse video tabamuse saanud tankist Leopard 2A4. Nende tankidega seoses toodi välja, et sõja jooksul on hävinenud 6 Leopard2 tanki ja 9 tanki läksid peale tabamust remonti, aga kõigil neil juhtumitel jäid tankide meeskonnad ellu. Samamoodi kaitsevad meeskondi hästi ka lääne päritolu jalaväe lahingmasinad ning MRAPid (Mine-Resistant Ambush Protected) – soomustatud jalaväe transpordimasinad, mis kaitsevad ka miinide eest. Lääne rasketehnika kaitseb sõdureid, see on lahingutes kinnitust leidnud.
Siiani ei ole ühist arusaama selles, kui mitu transpordilennukit Il-76 Pihkvas hävis, sest vahetult peale rünnakut tehtud satelliidifotodel kattis osa lennuväljast udu. Nüüd on tehtud uusi fotosid selgema ilmaga ning mõnede ekspertide sõnul pole välistatud, et mingil kujul kahjustusi said kokku lausa üheksa lennukit. Igatahes on fiasko Pihkvas põhjustanud vaat et paanilist tegutsemist Engelsi lennuväljal, kus paiknevad ka strateegilised pommitajad Tu-95. Kui satelliidifotodel ilmusid nendel lennukitel nähtavale tumedamad alad kere juures, siis tekitas see asjaolu teravdatud tähelepanu ja ning kui lennukitiivad muutusid üleni tumedaks, siis tehti parema resolutsiooniga fotod ning selgus, et suure hirmuga oli nende lennukite tiivad ja kohati ka kere kaetud vanade sõiduautode rehvidega. Analooge mitteomav lähenemine, mis näitab, et väga tõsiselt arvestatakse võimalusega, et õhukaitsesüsteemid on Ukraina droonide vastu võimetud, aga samas on sellise meetme võimalik kasutegur äärmiselt küsitav. Samas saavad kohalikud sõjaväelased droonirünnaku korral vähemalt raporteerida, et võtsime kasutusele meetmed, tahtes parimat, aga välja tuli, nagu alati.
Venemaa meedias avaldatud informatsiooni kohaselt viis Venemaa rindelt minema oma analooge mitteomavad tankid Armata, milliseid ukrainlastel lahingutes näha ei õnnestunudki. Nähtamatu tank - sellele ei ole lääne sõjatehnikal midagi vastu panna.
Venemaa ründas droonidega nii Odessat kui Rumeenia piiri lähedal asuvaid Ukraina sadamarajatisi, kusjuures Odessa ründamisel võtsid ukrainlased alla lisaks Shahed-droonidele ka Iraani drooni Mohajer-6. Need rünnakud on seotud Venemaa ja Türgi presidendi kohtumisega Venemaal, kus põhiküsimuseks saab olema uue viljaveolepingu sõlmimine. Venemaa tahab lepingut sõlmida omadel tingimustel, mille hulka kuulub nõue lubada välja vedada vilja ja väetisi ning taastada ühe panga SWIFT süsteemi kasutamine. Samas ei ole ka Venemaa seis kiita, sest Ukraina pealveedroonide rünnakute tõttu on nafta väljavedu Novorossiiski sadama kaudu vähenenud viis korda, nii oli eelmisel nädalal Mihhail Krutihhini andmetel sadamast väljunud ainult üks tanker, samas kui varasemalt oli see näitaja 5-7 tankerit nädalas. Kasahstan ei julge oma naftat enam läbi Novorossiiski sadama välja vedada ja proovib teha seda läbi Ust-Luuga sadama, aga see on kulukas. Lisaks on rünnakuohu tõttu kasvanud 20% Venemaalt kaupa väljavedavate laevade kindlustuskulud.
Türgi jaoks on vilja väljaveo võimalik taastamine tähtis nii majanduslikult kui poliitiliselt. Kui Türgi sõlmib Venemaaga ja Ukrainaga lepingu, saab ta endale arvestatava osa Ukraina vilja müügist saadud tulust ning samas suudaks näidata maailmale, et nad suudavad lahendada maailmas probleeme, mis on seotud erinevate riikide elanikkonna toiduga kindlustamisel.
Venemaa rubla kurss on peale vahepealset väikest kosumist taas nõrgenema hakanud ning Vladimir Milov prognoosib, et järgmise aasta märtsis võib ühe dollari eest saada lausa 200 rubla. Venemaal ei ole väga palju hoovasid kujunenud olukorra mõjutamiseks jäänud, sest põhipõhjus rubla kursi languses on Milovi sõnul jätkuvalt krooniline konverteeritava välisvaluuta puudujääk, millele lisandub välisvaluuta väljaviimine Venemaalt (eelmisel aastal suurusjärgus 240 miljardit dollarit). Samas on kaupade import taastunud sõjaeelsel tasemel (suurenenud on see Hiinast, aga ka Türgi ja Kesk-Aasia riikide kaudu) ning hirm rubla kursi võimaliku kiire kukkumise eest omakorda suurendab survet kaupade impordiks. Milovi sõnul oleks üks mõeldav käik riigi poolt imporditollide kehtestamine, aga see oleks valimiste eelsel ajal ebapopulaarne samm.
BRICS. Nn arenevate riikide ühendus, mille puhul nii mitmedki kiibitsejad näevad vaat et uue superjõu tekkimist vastukaaluks arenenud riikide ühendusele. Majandusteadlase Igor Lipsitsi sõnul ei ole aga sellel ühendusel mingit ideoloogiliselt ühendavat ideed, nad lihtsalt on arenenud riikide mõju vastu, samas kui mitmete BRICS-i riikide vahel on suured vastuolud, eeskätt Hiina ja India vahel. Eks ole selle BRICS-i diskursuse kontekstis kõnekas Hiinas välja antud kaart, kus enda omadeks on märgitud territooriume nii Venemaal kui Indias. Kui India avaldas kaardiga seoses kohe protesti, siis Venemaa suunalt sarnast reaktsiooni ei järgnenud. Omajagu on olnud arenenud riikides arutelusid selle üle, et G-7 tuleks laiendada, moodustades G-10, kuhu kuuluksid ka Lõuna-Korea, Austraalia ja India, et laienda selle ühenduse mõju globaalselt. Minu jaoks igati huvitav lähenemine.
Venemaa on kurtnud, et poliitika ja sport tuleks lahus hoida ning nende sportlastele tehtavat liiga, mitte lubades neid paljudest spordivõistlustest osa võtta. Sellega seoses uudis, et CSKA (Armee Keskspordiklubi) jäähokivõistkond läks mängule vormidega, kus oli vormile lisatud z-täht. Venemaal on sport ja poliitika lahutamatud, rääkigu venemaalased ise, mida tahavad.
Ukraina meediaväljaande ITC info kohaselt viidi Ukrainas läbi korraga haarangud Lvivis, Odessas, Krivõi Rigis ja Dnipros asuvates kõnekeskustes, kus kokku 800 inimest tegid kõnesid, et petta inimestelt raha välja. Imestama paneb, et selleni jõuti alles nüüd, ajal, kui sõda on kesknud poolteist aastat. Aga parem nüüd, kui mitte kunagi.
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
