Plaanide järgi kirjutab täna Ukraina president täna alla lepingule, mille raames luuakse fond, mis hakkab tegema investeeringuid Ukraina majandusse sõjajärgsel perioodil. Majandusekspertide sõnul on tegemist küllaltki üldsõnalise dokumendiga ehk siis hiljem kasvatatakse täiendavate lepingutega nö luudele liha juurde ja siis saab põhjalikumalt võimalikke mõjusid uurida, aga see on siiski samm edasi ning Ukraina jaoks on väga olulised normaalsed suhted USA-ga nii praegu kui ka tulevikus.

Aga minu jaoks tuli USA-st veel mitmeid huvitavaid sõnumeid. USA president pikendas aastaks Venemaale kehtestatud sanktsioone ning The Moscow Times andmetel on antud kontekstis jutt kõigist sanktsioonidest, mis on kehtestatud aastast 2014. alates. Just antud sanktsioonide tulemusena on näiteks Krimmis olukord, kus seal ei ole suuri Venemaa pankasid, kaubandus- ja tanklakette ning kuigi Krimmi reklaamitakse Venemaal kui Venemaa osa, siis reaalsuses näeb asi välja natuke teistmoodi.

Täpselt sama käib okupeeritud territooriumite kohta Donbassis ja Hersoni ning Zaporižžja oblastites. USA sanktsioonid on suures osas põhjuseks, miks okupeeritud territooriumid pole saanud sisulises plaanis nö täieõiguslikuks Venemaa osaks ning nendele sanktsioonidele lõppu ei paista.

Trumpiga kohtunud Suurbritannia peaminister kinnitas, et britid on valmis viima Ukrainasse rahuvalveväed, mille koosseisus oleksid ka lennukid. Valmisolekut oma vägede Ukrainasse rahuvalvemissioonile saatmiseks väljendas ka Türgi president.

Venemaa jaoks on need loomulikult äärmiselt ebameeldivad arengud ning ega neil muud varianti ei olnudki öelda, kui et nad ei aktsepteeri sellisel kujul rahuvalvevägesid ja lisaks kõigele tahaksid nad täielikult enda kätte lisaks Krimmile nelja oblastit.

See nõudmine on vana teada-tuntud Nõukogude Liidu läbirääkimiste taktika tänapäeva toomine ehk siis et nõua esialgu ebareaalselt palju ja siis võid nö kompromisside tulemusena saada palju rohkem kokkuvõttes, kui algselt üldse planeerisid ehk siis tegelikkuses oleks ka lahingutegevuse külmutamine praegusel rindejoonel nende jaoks rahuldav tulemus va Kurski oblastis toimuv.

Trump omakorda lubab Ukrainale võimalikult palju okupeeritud territooriumi Venemaa kontrolli alt tagasi tuua. Lisaks peab Venemaa arvestama juba eespool väljatoodud aspektiga – ei USA ega teised arenenud riigid ei tunnista okupeeritud territooriume Venemaa osana, mistõttu on Venemaal seal tulevikus sanktsioonide jätkudes keeruline piirkonda arendada kui nö põlist Venemaa osa.

Haruldaste muldmetallide teemal on ka palju arutelusid olnud ning Ukraina kontekstis räägitakse kolmest leiukohast, millest üks on Ukraina kontrolli all, teine Venemaa kontrolli all ja kolmanda kohas käivad lahingud ehk siis tegemist on Pokrovskist viis kilomeetrit lõuna pool asuva Sevtšenko asula juures asuva piirkonnaga. Vägagi võimalik, et väljahõigatud kogustes haruldasi muldmetalle seal kohtades polegi loodetud kujul ning nende kaevandamisel võib puududa majanduslik mõttekus, sest praegune info põhineb kaugel NSVL-i ajal tehtud uuringutele.

Venemaa majandusanalüütik Anatoli Nesmian avas haruldaste muldmetallide tootmise tausta. Tema sõnul ei ole tegemist tegelikkuses mitte niivõrd haruldaste metallidega, kuivõrd sellega, et nende kontsentratsioon maapinnas on väike ja seetõttu tuleb metallide kättesaamiseks läbi töötada väga suured kogused pinnast, mis tähendab negatiivset mõju keskkonnale.

Nesmiani sõnul oleks Venemaal võimalik haruldasi muldmetalle kaevandada, aga et Venemaa ise kasutab aastas ainult 2000 tonni haruldasi muldmetalle, siis majanduslikult mõttekam on see sisse osta. Nesmiani andmetel on haruldaste muldmetallide maailmaturu kogumaht 120 tuhat tonni aastas, millest Hiina toodab 90% ja omab maailmas sisuliselt monopoli, sest teised riigid lihtsalt ei taha oma territooriumil niivõrd keskkonna jaoks problemaatilist tegevust läbi viia, lihtsam on osta Hiinast, kuigi Hiina saab hinna dikteerimisele lisaks müüa neid metalle oma ettevõtetele odavamalt, kes seetõttu suudavad elektroonikatoodete hindasid konkurentidest allpool hoida.

Nesmiani sõnul on haruldaste metallide kogukäive maailmas aastas 15 miljardi dollari juures ja kasum sellest kohe oluliselt väiksem summa, seega tema sõnul ei ole Ukraina kontekstis võimalik rääkida suurest teenitavast kasumist, aga tema sõnul on USA jaoks olulisem Hiina monopoli murdmine ning sellisel juhul ei olegi kasumi teenimine peamine.

Omaette teema on Putini jutt, et USA võiks teatud tingimuste täitmise järel kaevandada haruldasi muldmetalle ka okupeeritud Ukraina territooriumil. Tegemist on katsega luua USA-le lõks, sest kui USA ettevõtted hakkaksid okupeeritud territooriumil tööle, siis muutuks okupeeritud territooriumi õiguslik staatus omajagu ebaselgemaks.

Praegu tunduvad arengud liikuvat sinna suunda, et Ukraina president kirjutab lepingu alla, peale mida Trump järgmisena üritab saavutada relvarahu mingiks ajaks. Kas sellest midagi püsivamat võiks välja kasvada, seda näitab aeg.

Venemaa armee edenemine rinnetel on viimasel ajal selgelt aeglustunud ja sellega seoses ilmus sarnase sisuga tekst kahes z-kanalis ehk siis Svjatoslav Golikovi „Filolog v zasade’s“ ja lennundusteemadele keskendunud Fighterbomber’is. Eelmisel aastal oli Venemaa armee kõige efektiivsemaks vahendiks liugpommid, mille osas suurendati nende täpsust, lennukaugust, vastupanuvõimet Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahenditele. Liugpommidega purustati Ukraina kaitserajatised, peale mida olid ukrainlased sunnitud taanduma, kandes arvestatavaid kaotusi.

Kõrgelt liugpomme viskavad Venemaa Su-34 on jätkuvalt Patriot’i komplekside laskeulatuses ja juhul, kui Su-34 on rasked liugpommid veel küljes, oleks Fighterbomber’i andmetel Patriot’i õhutõrjerakettide tõenäosus Su-34 maha võtta 80%. Venemaa armee suutis Iskander-M rakettidega ühte Patrioti patarei komponente tabada, peale mida oli Ukraina sunnitud need kompleksid rindelt kaugemale viima ning just eeskätt rindejoone läheduses olevate Ukraina kaitserajatiste vastu said Venemaa lennukid küllaltki karistamatult tegutseda.

Nüüd on z-blogijate sõnul olukord muutunud. Fighterbomber’i sõnul lasevad Venemaa lennukid jätkuvalt palju liugpomme välja, kõrgemale poole kantakse ette suurtest edusammudest vastase sihtmärkide hävitamisel ja kõik on rahul. Kõige selle juures olevat ainult üks pisike nüanss – need liugpommid ei lenda enam kohale. Liugpommid kasutavad satelliitnavigatsiooni ning nüüd olevat Ukraina armee osades rindelõikudes (eeskätt Pokrovski suunal, aga kiirelt arendatakse neid võimekusi ka teistel lõikudel) paigaldatud niivõrd võimsad satelliitside segamise kompleksid, et senisel kujul liugpommide kasutamine kaotas oma mõtte – kui sa ei suuda rindejoonel hävitada Ukraina kaitserajatisi, siis on liugpommid sisuliselt kasutud.

Päris täpselt pole teada, et kas kasutatakse spoofimist (liugpommile antakse uued koordinaadid) või lihtsalt nö jammimist ehk signaali mahasurumist, aga Fighterbomber’i sõnul on osad liugpommid hakanud kukkuma piltlikult öeldes täiesti suvalistesse kohtadesse põldudele. Tema sõnul oleks ehk variant mingi sihtmärgi pihta lasta varasema 1-2 liugpommi asemel 16, aga siis ei saaks enam kõrgemale raporteerida efektiivsest tööst, mistõttu olevat nö kõrgemale liikuvad ettekanded nüüd veelgi kaugemal reaalsusest kui varasemal ajal, samas kui Venemaa propagandamasina jaoks need valed sobivad jätkuvalt hästi.

Kusjuures Venemaa armee on üritanud olukorda muuta, pannes liugpommidele uuendatud versiooni Komet-M antennist ja proovitud on isegi Hiinast toodud antenne, aga siiani pole sellest abi olnud. Fighterbomber lõpetas oma postituse tõdemisega, et nüüd tuleb Venemaa armeel minna sõjapidamises 80 aastat tagasi ehk siis üritada koondada mingisse lõiku ülekaalukad jõud ja proovida sellisel kujul läbimurret teha, sest muid variante ei pidavat enam järel olema. Praegu pidavat saama liugpomme lennutada ainult suuremate asulate poole teadmises, et millelegi nad linnades ikka pihta saavad, aga nii sõda ei võida.

Droonid. Militarny kirjutas pikemalt optilist kaablit kasutavatest droonidest. Väljaande sõnul kasutas Venemaa neid esimesena proosalisel põhjusel – veel kaks aasta tagasi toodeti optilise kaabli poole vähe, mistõttu nad olid nii kallid, et ukrainlaste nö hammas nende peale ei hakanud (2500 dollarit tükk), samas Venemaa armee tellis poole suures koguses, mistõttu Hinnas lülitusid tööle täiendavad toomisvõimsused ning ühel hetkel muutus hind ka Ukraina armee jaoks vastuvõetavaks ehk siis 10 kilomeetrit optilist kaablit sisaldava pooli hind langes 500 dollari juurde.

Militarny andmetel on aga Ukraina edasi liikumas antud toodangu täieliku nö lokaliseerimise poole ehk projekti „Siidiuss“ raames juba tehakse proovitoomisi Ukrainas ning plaan on kiirelt tootmist suurendada, kusjuures keskmise pooli jaoks vajamineva valguskaabli hind olevat suurusjärgus 150 dollarit. Täpset hinda on keeruline välja tuua, sest sõltuvalt vajadusest võib poolil olla kas 5 km, 10 km või isegi rohkem kui 20 km valguskaablit, samas üldjuhul arvestatakse nö keskmisest rääkimisel 10 km valguskaabliga. Tõsine väljakutse olevat valguskaabli kerimine poolile, sest see peab probleemideta poolilt maha ka jooksma ehk siis esmapilgul lihtne töö reaalses elus nii lihtne ei olegi, sest eksida olevat selle töö käigus lihtne.

Juri Kasjanov kirjutas Ukraina pikamaadroonide kasutamisega seotud probleemidest ehk miks olevat niivõrd keeruline droone Moskvani lennutada (kus täna öösel siiski Šeremetove lennuväljal suleti lennuliiklus mingiks ajaks). Tema sõnul on Ukraina pikamaadroonidega see probleem, et mida suuremad nad on, seda lihtsam on neid Venemaa õhukaitsel avastada ja hävitada.

Probleemiks olevat ka lennukõrgus, mis on 125-250 meetri vahel, aga sellel kõrgusel Venemaa õhukaitse toimib korralikult. Kui veel lisada asjaolu, et suuremate linnade juures ja tähtsamate sihtmärkide ümbruses Venemaa surub maha satelliitside, siis olevatki olukord, kus Ukraina droonid Moskvani enam välja ei lenda.

Kasjanovi sõnul on esimese asjana vaja tuua Ukraina pikamaadroonide lennukõrgus alla, 50-70 meetri juurde, sest siis Venemaa radarid neid enam ei näe, samas esitab see väljakutseid droonide juhtimissüsteemile. Massiivsed rünnakud olevat järjest vähemefektiivsed, sest Venemaa on Ukraina eeskujul katmas suuri piirkondasid mikrofonidega ning kui aegsasti avastatakse suurema koguse droonide lend mingis suunas, osatakse neid oodata ja võetakse üldjuhul ka alla. Ka olevat suurema koguse suurte droonide lendutõstmine problemaatiline, sest eeldab tehnika kontsentratsiooni mingis kohas, aga seda märkavad Venemaa luuredroonid ja järgneb kiire löök Iskander-M rakettidega.

Kasjanovi nägemuses oleks pikamadroonide tulevik pigem küllaltki väikesed droonid, mida saab katapultidelt lasta, millel on lisaks GPS-le alternatiivsed juhtimissüsteemid, mis võimaldavad droonidel lennata nö eetrivaikuses madalal kõrgusel. Tema sõnul alternatiivina inertsiaalne juhtimine (asukohta arvutatakse drooni kiiruse põhjal) droonide kontekstis ülimalt problemaatiline, sest erinevatel põhjustel sellisel juhul lennu käigus viga asukoha määramisel järjest suureneb ja mingit täpsusest ei saa siis enam juttugi olla.

Sellisel juhul on lahenduseks tehniline lahendus, mida kasutatakse osadel tiibrakettidel ja mida droonidele pakub näiteks ettevõte Vermeer – drooni on laetud piirkonna 3-D kaart, droon on varustatud kaameratega, millega saab tegutseda nii valgel kui pimedal ajal ning kaaremalt saadud piltide abil määratakse oma asukoht. Samas on selline lahendus küllalki kallis.

Natuke ka olukorrast rinnetel, kus muutused on küllaltki väikesed.

Ukraina armee jaoks on veelgi keerulisemaks muutunud Kurski oblastis asuva kontingendi varustamine, sest Venemaa armee liikus Sverdlikovest lõuna poole Novenke suunal ning Ukraina armee sõjaväelaste sõnul on seal nüüd nii palju Venemaa optilise kaabli otsas olevaid droone, et järjest keerulisem on tervena läbi pääseda ehk siis Venemaa on võtnud kasutusele asümmeetrilise lahingutaktika. Samal ajal on nad rünnakutele toonud väidetavalt uued Põhja-Korea üksused, millega rünnatakse mitmest suunast Sudža poole.

Harkivi suunal on Venemaa valguskaabli otsas olevad droonid hakanud tegutsema Vovtšanskist 10 kilomeetrit lõuna pool Ukraina tagalas, nii et ka seal lõigus süvenevad Ukraina logistikaprobleemid.

Venemaa armeel oli veel väike edenemine Velika Novosilkast loodes, mujal rindejoon arvestataval määral ei muutunud.

Ukraina armee andmetel on nad õppinud spetsiaalsete rallidroonidega ka Venemaa Shahed-tüüpi droone alla tulistama. Kui nii, siis hea uudis, sest Venemaa pidevalt suurendab droonitootmist ning Ukrainal on vaja nende vastu tegutsemiseks efektiivseid, samas odavaid lahendusi.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING