Eelmises ülevaates kirjutasin Venemaa luuredroonide tegevusest Ukraina territooriumi kohal ning kahjuks tuleb sellel teemal taas kirjutada, sest kahel järjestikusel päeval rünnati Venemaa luuredroonide antud koordinaatide pihta ballistliste rakettidega Iskander-M.

Toimusid mõlemad rünnakud 150-160 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist, kõigepealt Mirgorodis ja siis Poltaavas. Mirgorodis toimunu ümber on palju segadust ning kui Venemaa väidab, et hävitati kaks ja kahjustati nelja Su-27, siis Ukraina poole andmetel olid vähemalt neli lennuväljal asunud lennukit ammu lennuvõimetud, millelt võeti varuosasid, aga selles osas ei taheta infot anda, et mis puudutab kahte hävitatud lennukit. Ukraina lendurid viga ei saanud, seegi suur asi.

Hoopis suurem küsimärk on selles, et kuidas sai Venemaa luuredroon nii kaugel piirist reaalaajas videoülekannet teha ning sealjuures Ukraina pool ei suutnud seda avastada. Elektroonikaekspert Serhii Beskrestnõi sõnul Venemaa elektrimootoritega luuredroonid nii kaugelt ei suuda enam tagasi lennata, järelikult pidi tegemist olema bensiinimootoriga luuredroonidega (Orlan) või saadeti elektrimootoritega droonid välja arvestusega, et nendest jäädakse ilma.

Beskrestnõi sõnul on aga kõige murettekitavam kogu selle asja juures Venemaa võimekus reaalajas videopilti edastada nii pika vahemaa taha ning siin ongi küsimus, et kuidas nad seda teevad ning tema arvates oleks üks võimalik variant Venemaa territooriumi kohal kopter-retranslaatori kasutamine, millel on võimsad suunaantennid, aga samas tähendaks see kopteri pikaajalist õhusviibimist.

Päev hiljem kordus sama stsenaarium Poltaavas, kus Venemaa pool edastas video, mis näitab helikopteri Mi-24 ründamist kassettmoonaga ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina meedias põhjustasid avaldatud videod pahameeletormi, sest lennuvahendeid napib Ukraina armeel niigi, aga vähemalt samavõrra ärritab ukrainlasi ka võimetus Venemaa luuredroonide vastu võitlemisel.

Samas häid lahendusi hetkel Ukraina armeel ei olegi, sest luuredroonid on väikesed ja nendes kasutatakse komposiitmaterjale, mistõttu on neid radaritega keeruline avastada ning mingi aja on Venemaa luuredroonid võimelised lendama nö eetrivaikuses ehk siis sealtkaudu on neid keeruline avastada. Ja kui avastadki, siis nende allalaskmine on omaette peavalu.

Tõele au andes on mõlemad poolel täpselt sama olukord ning ei suuda ka Venemaa Ukraina luuredroone sügaval tagalas hästi avastada, aga erinevalt Venemaast ei ole Ukrainal võimalust Venemaal asuvaid sihtmärke ballistiliste rakettidega tulistada, sest USA ei luba seda siiani teha. Tänasel päeval on Venemaa luuredroonid ja Iskander-M ballistilised raketid efektiivne kombinatsioon ning selle lõhkumiseks tuleb droonide probleem lahendada.

Juuli esimesel päeval toimus võimas plahvatus Sevastoopolis lõuna pool, Flotskes, kus asub Venemaa sõjaväeosa ning tulekahju koos plahvatustega kestis tunde ja tunde. Nagu ikka, ametlike võimude teatel suudeti kõik raketid alla lasta ning võimas suitsusammas olevat seal piirkonnas asuvaid aianduskooperatiive ümbritsevate puidust aedade põlengute tulemus, aga need omakorda olevat süttinud kulupõlengust.

Vene kultuuriruumis on hädavale genereerimine traditsiooniline väärtus, halb hädavale on seal alati parem kui valus tõe väljaütlemine. Flotskel toimunu kohta kirjutasid kaks Venemaa z-kanalit, Kremljovskaga tabakerka andmetel said raketirünnakutes surma 29 sõjaväelast. Dosje Špiona aga kirjutas, et kahe raketitabamuse tulemusena hävisid Shahed tüüpi droonide laskeseadmed ning suurusjärgus 90 Shahed-tüüpi drooni.

Olukord rinnetel. Venemaa armee on väga aktiivne, nii toimus eilse päeva jooksul rinnete ulatuses kokku natuke alla 200 rünnaku. Tšasiv Jaris taandusid ukrainlased linna idaosas asuvast Kanali mikrorajoonist, kus nad eelmisel nädalal veel korraks pealetungile läksid, aga see osutus kattemanöövriks, et selle varjus oma jõude sealt ära viia. Probleem asjaolus, et sisuliselt kogu mikrorajoon on maatasa pommitatud ning seetõttu kaitset seal keeruline organiseerida, aga problemaatiline oli ka logistika korraldamine.

Piirkonnas viibivate Ukraina sõjaväelaste sõnul ei hooli Venemaa sõjaväelased seal rindelõigus kaotustest, nad ründavat meeleheitlikult, aga inimressurssi neil jagub ning liugpommid lendavad takistamatult kohale. Rindejoon jookseb nüüd mööda veekanalit, kus vett on küll vähe, aga Venemaa soomustehnika edasiliikumist takistab see hästi. Tšasiv Jar on sisuliselt maatasa pommitatud, aga kaitse veel püsib.

Sarnane olukord on Otšeretine juures, kus Venemaa armeel ei ole õnnestunud küll liikuda lähemale Pokrovskit ja Konstantinonovkat ühendava maanteeni, küll aga on nad edenenud mitmes punktis Otšeretinest lõuna pool.

Torske suunal suutis Venemaa lõuna poolt liikuda tervelt kolm kilomeetrit Nju-Jorki suunas, jõudes Jurivka külani ning mitmed Ukraina sõjaväelised eksperdid ei välista võimalust, et varsti võivad lahingud jõuda Toretskini nii lõuna kui ida poolt. Agil Rustamzade sõnul on Venemaal reservis vahemikus 50000-70000 sõjaväelast ning mingi perioodi suudavad nad lahingutes osalevaid üksuseid roteerides initsiatiivi hoida, samas kaasnevad selliste pealetungidega suured kaotused nii elavjõus kui tehnikas ning pikalt Venemaa armee sellist intensiivsust tema sõnul hoida ei suuda, aga lähinädalatel kindlasti Ukraina armee jaoks olukord kergemaks ei lähe.

Venemaa armee oli aktiivne ka Vugledari suunal ning seal on ka pärit meedias palju kõlapinda saanud foto, kus oli palju pihta saanud mootorrattaid. Ometi mootorrattarünnaku kohast ida pool õnnestus Venemaa armeel edeneda.

Harkivi suunal rindejoones pole arvestatavaid muutusi toimunud pikema aja jooksul, aga Venemaa on sinna lõiku toonud üksuseid teistest rindelõikudest (näiteks Tšasiv Jarist), sest nad lihtsalt ei saa leppida kaotusega selles rindelõigus ning suures plaanis peaks see ka Ukraina armeele sobima, sest selle võrra on Venemaa armeel vähem jõudu teistes rindelõikudes.

Venemaa z-kanalites võib märgata huvitavat muutust seoses võimalike rahuläbirääkimisega. Kui veel kevadel räägiti Odessa äravõtmisest ning natuke aega tagasi Putini väljahõigatud rahuplaanist, kus ta soovis nelja Ukraina oblastit pluss Krimmi, siis nüüd räägitakse väidetavalt Kolokoltsevi poolt USA-sse viidud Putini rahuläbirääkimiste aluspunktidest, kusjuures esitatakse teemat nii, et Venemaal on valida kas rahulepingu või uue mobilisatsiooni vahel, aga viimase läbiviimine on kujunenud olukorras rohkem kui küsitav.

Mis punktidest Putini väidetava pakkumise puhul räägitakse? Nüüd juba on variant, et Ukraina saab tagasi nii Hersoni kui Zaporižžja oblasti, aga Luhanski ja Donetski oblasti tuleks kogu ulatuses anda Venemaale ning Krimm jääks pikema perioodi vältel Ukraina ja Venemaa ühise halduse alla, kusjuures juhul, kui taastatakse Novo-Kahhovka tamm Dnepri jõel, siis hakkaks sealt taas vesi liikuma Krimmi. Loomulikult Ukraina ei saaks NATO-sse ning tal oleks piiratud suurusega relvajõud jne. Väidetavalt olevat Putin kompromissialdis ning tema oluline nõue olevat, et koos rahulepinguga kaoksid piirangud kõrgtehnoloogia impordile ja pangandusele.

Ma ise kogu seda juttu vaatan pigem kontekstis, et z-kanalites räägitakse nüüd sellisest lahendusest kui aktsepteeritavast, aga isegi sellisel juhul oleks raske kuskilt otsast Venemaa suurt võitu välja lugeda, sest NATO laienes, Venemaa enda rahvusvaheline positsioon nõrgeneb pikaks ajaks, peale sõja lõppu ootaksid riiki ees keerulised ajad, sest karistamatult tapma harjunud sõdurid peavad taas harjuma tsiviileluga, kus kõik pole nii lihtne kui oli sõjas. Kokkuvõttes võib öelda, et mitmete märkide järgi on Putinil järjest suurem soov sõda ära lõpetada, aga hetkel on peamine küsimus, et mis tingimustel saaks see toimuda, sest z-kanalite andmetel oli USA kategooriliselt sellise üle-Ukraina diilitamise vastu ning lisaks kõigele ei olnud need tingimused ka USA jaoks vastuvõetavad.

Ma ise ei välista, et lõpuks jõutakse ikka Minski kokkulepete juurde tagasi mingil kujul ehk siis Donetski ja Luhanski oblastitele laialdane autonoomia koos amnestiaga sõja osalemine osas pluss Krimmi osas eraldi kokkulepe ning Putin vajaks sellisel juhul mingeid julgeolekugarantiisid, mida saaks siseriiklikult esitada kui suurt võitu. Jälgime arenguid.

Droonid. Venemaa z-kanal „Bojevõje tehnologii“ kirjutas, et Ukraina armee on droonide osas kasutusele võtnud uue taktika ehk siis suurtele droonidele ehk nn Baba-Jagaa droonidel on missioonil kaasas kaks öövaatlusseadmete ja soojuskaameratega rallidrooni, millel on nö hävitaja missioon ehk kui suurt drooni hakatakse tulistama, siis on rallidroonide ülesanne omakorda rünnata tulistajaid. Baba-Jagaa droonide ülesanne olevat z-kanali andmetel olnud viimasel ajal peamiselt Venemaa armee tagalas olevate teede mineerimine tankitõrjemiinidega.

Ka olevat Ukraina armee laialdasemalt kasutusele võtnud taktika, mida nad hakkasid kasutama Hersoni rindel ehk siis aku säästmiseks rallidroon maandatakse ja siis ta nagu ämblik ootab kannatlikult oma nö saaki. Kui läheneb Venemaa sõjatehnika, tõuseb rallidroon õhku ja ründab. Lisaks kurdab z-kanal, et Ukraina on loonud spetsiaalsed droonid, millega rünnatakse rindejoonel Venemaa luuredroone (tüüpiliselt DJI Mavic 3 või Autel).

New York Times avaldas põhjaliku materjali Ukraina armee autonoomse juhtimisega droonide arendamisest. Suures plaanis võib artikli kokkuvõtteks öelda, et Ukrainas tegutseb kümneid ja kümneid ettevõtteid, kes üritavad eri relvaliikide kasutust võimalikult palju automatiseerida. Ettevõtted tegutsevad paralleelselt, lahendused on erinevad ja on nii keerulisemaid kui lihtsamaid lahendusi, aga juba on ka omajagu töötavaid lahendusi, mis on lahinguväljal kõrges hinnas, sest neid ei suuda segada vastase elektroonilise sõjapidamise vahendid, kui droon on sihtmärgile lukustatud, siis sinna ta ka lendab.

Põhiküsimus on tarkvara ja riistvaralahenduse võimalikult odav hind, et selliste droonide tootmist oleks võimalik kiirelt skaleerida kümneid kordi. Ukraina legendaarne drooniüksuse juht Brodi, hüüdnimega Madjar, prognoosib, et praeguse arengute jätkudes ei ole juba järgmise aasta alguses kummagi poole sõduritel enam erilist ellujäämislootust rindejoone vahetus läheduses mõlemal poolel ehk kui piltlikult öeldes Kükametsa Jüri kükitab rindejoone lähedal kaevikus, siis erilist ellujäämislootust tal droonide ajastu sõjas ei ole, lahinguväljal tekib Madjari sõnul päris lai nö elutu tsoon, kus jalaväe tegutsemine on äärmiselt problemaatiline ning lisaks droonidele jääb oluline roll kaudtuld andvatele relvadele.

Forbes kirjutab Venemaa droonide tootmise ja ka kasutamise problemaatikast. Üks teema on seotud droonide tootmisega, aga palju suuremad probleemid on seotud nende kasutamisega. Nii nappivat Venemaa armeel kogenud droonioperaatoreid ja polevat harvad juhtumid, kus operaator kasutab päeva jooksul ära 30-40 rallidrooni, ilma et mingit tulemust saavutaks.

Väljaande sõnul kaotab Venemaa armee kuni 50% rallidroonidest omaenda EW seadmete oskamatu käsitlemise läbi ehk siis nad võetakse koordineerimatu EW sisselülitamisega maha, ka olevat rallidroonide koostekvaliteet tihtipeale madal. Ometi olevat Venemaa sõjaväelased kiired õppijad ja nad võtavad ukrainlaste poolt kasutatavad praktikad üle ning mõnikord suudavad nad rallidroonide osas ukrainalasi ebameeldivalt üllatada, näiteks droonide juhtimiseks madalate sageduste kasutamine, milleks Ukraina valmis ei olnud.

Venemaa z-kanal Vault 8 kirjutas, et kujunenud olukorras pole mõtet rääkida sõja kestmisest kas 10, 5 või isegi 2 aastat, sest mõlemal poolel on nii suur puudus elavjõust, et sellisel kujul jätkudes ei saa see sõda enam pikalt kesta ning realistlik on sõja lõpp veel selle aasta jooksul. Elame-näeme.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING