Venemaa armee üksused on ennast suures ulatuses kontsentreerunud Donbassis ning kõige olulisemad sündmused leidsid viimastel päevadel seal aset. Ukraina taandus organiseeritult nii Zolote/Hirske piirkonnast kui ka Severodonetskist. Severodonetskist taandumisest on ka fotosid, kus sõjaväelased ületavad Donetsi jõge kummipaatidega, kasutades edasiliikumiseks üle jõe tõmmatud köisi. Kurikuulus Girkin tunnustas ukrainlaste taandumist ja märkis, et edukaks sõjapidamiseks on tähtis säilitada sõjaväge, sest selle olemasolul on võimalik hiljem piirkonnad tagasi vallutada.

Venemaa on Donbassi piirkonda koondanud väga suured jõud ja nii on neil Izjumi juures 20 pataljon-taktikalist gruppi (PTG-d) ja Popasnast Bahmuti suunal 17 PTG-d. Ukrainlasi on sõjaväelise eksperdi Oleg Ždanovi hinnangul neile vastas kolm korda vähem. Olukord võib tunduda ülimalt keeruline Ukraina jaoks, kuid siinkohal tuleb esile tuua, et Ukraina kasutab kurnamistaktikat, Venemaa jaoks tuleb edu suurte kaotuste hinnaga. Kui siiani ei ulatunud Ukraina Venemaa tagalasse lööke andma, siis HIMARS-ite tulekuga on olukord muutunud ning suurte väeüksuste koondusmispunktid on sellise süsteemi jaoks magusad sihtmärgid. Nii on hävitatud mitmed tagalas asuvad laskemoonalaod, Izjumi piirkonnas said täpsete raketirünnakute osaliseks kaks komandopunkti ja hävitati ka sõjaväetehnika konvoi. Nüüdsest on Venemaa valiku ees, sest kui nad rünnakul ei lähe, siis tabavad nende üksusi järjest täppisrünnakud, aga rünnakuga pole ka kõik nii lihtne, sest Izjumi suunalt pealtungides on Ukraina üksustel rohkem ruumi kaitses manööverdamiseks ja seal piirkonnas on tankitõrjevahendite kasutamise efektiivsus suurem.

Loomulikult ei istu ka Venemaa käed rüpes ning Severodonetski paigutati õhutõrjesüsteem S-300, mis võimaldas näiteks Bayraktarid kaugelt distantsilt maha võtta ning tähtis osa on ka elektroonilise sõjapidamissüsteemi (EWS) kasutamisel (Krasukha-4), mis vähemalt teoorias peaks olema võimeline häirima GPS signaale ja seetõttu muutma ebatäpseks juhitavate rakettide M-31 kasutamise. Edukaks sõjapidamiseks peab Ukraina kõigepealt suutma seal piirkonnas maha võtta nii S-300 kui EWS-i, aga siin on vaja ameeriklaste abi ja see on kuuldavasti juba teel.

Kuna kallid droonid osutusid Severodonetskis kasututeks, siis võttis Ukraina pool kasutusele kõige odavamad laiatarbedroonid, milleks kaotamine polnud suur rahaline väljaminek, aga nende peale kallite õhutõrjerakettide kulutamine Venemaa poolt aga küll. Selline laiatarbedroon lennutati väga madalal Venemaa positsioonide lähedale ja siis tehti kiire vertikaale tõus ja edastati väärtuslikku infot. Nii on mitmed sõjanduseksperdid pöördunud abistajate poole, et rinnetele ei ole vaja kõige kallima otsa tsiviildroone, vaid pigem odavama otsa omad, peaasi, et neid oleks palju, sest neid kaotatakse ka palju.

Palju kõneainet on põhjustanud Venemaa viimaste päevade raketirünnakud, eriti aga rünnak Kiievisse, kus asuvad paljude riikide saatkonnad. Kuuldavasti tulistati Kiievi suunal 14 raketti, millest kohale jõudis 4, ülejäänud tulistati alla. Venemaa on kasutusele võtnud nõukogudeaegsed raketid, neist rakette H-101 (lennuulatus 5000 km) tulistatakse Kaspia merelt ning rakette H-22 (lennuulatus 600 km, lõhkepea 400 kg) tulistati esmakordselt lennukitelt Tu-22M3, mis asusid Valgevene õhuruumis. Mõlemad raketid ei hiilga täpsusega, aga see vist polegi Venemaa jaoks eesmärgiks.

Samas nii ukrainlased kui paljud teised võtavad neid rünnakuid kui meeleheite märki, mis näitab, et lahinguväljal ei suudeta edu saavutada ning selle asemel üritatakse terroriseerida elanikkonda, proovides nii sundida Ukrainat kapituleeruma. Paraku on see raketirünnakute faas üks kord juba läbitud ning see andis loodetule täpselt vastupidise efekti - rünnakud tsiviilobjektide vastu konsolideerivad nii Ukrainat kui ka annavad välismaa meediale suurepärase materjali, näitamaks Venemaa armee kuritegelikku loomust. Lugu ühe perekonna tragöödiast (isa surnud, ema raskelt haavatud, tütar päästeti rusudest) on see, mis maailma meediakanalites levib kulutulena, sest siin on kogu see jubedus kontsentreeritud kõigile arusaadavasse võtmesse - kohutav kurjus tapab lihtsalt niisama. Selle kõige taustal tuleb ka mõista ukrainlaste soovi eemalduda kogu Venemaa popkultuurist niipalju kui võimalik. Ahjaa, liigub info, et selle raketirünnaku kontekstis tarnib USA lähimal ajal Ukrainale just Kiievi õhuruumi kaitsmiseks süsteemi NASAMS.

Relvauudiseid. Okupeeritud Altševskis demonstreeris Venemaa analooge mitteomavat õhutõrjesüsteemi, kus rakett peale väljalaskmist pöördus tagasi ja plahvatas väljalaskeseadme lähedal. Ukrainalsed on seda süsteemi hakanud kutsuma Raketnaja ustanovka Bumerang, lühendina RuB. Kõik Saksamaalt ja Hollandist toodud liikuvsuurtükid PzH-2000 on liidestatud ukrainlaste äpiga GIS Art for Artillery, mis võimaldab tänu Starlinki abil loodud internetiühendusele erinevatel positsioonidel olevatel suurtükkidel, haubitsatel ja miinipildujatel tulistada kiirelt kindlate koordinaatide pihta, raskendades nii Venemaal nende laskekohtade avastamist ja sinna vastutule andmist. Ukraina pool küsis juurde veel 6 sellist liikuvsuurtükki, et saaks kokku divisjoni jagu neid liikuvsuurtükke ja loodetavasti saab see ka teoks lähimal ajal. USA annab sõjaväelisi kaatreid, millega saab Ukraina tulejõudu juurde nii Dnepril kui Musta mere rannikul, aga tänasel päeval ei ole täpsemat infot selle kohta minuni jõudnud.

Mariupol. Linnas valitseb kohutav olukord elanike jaoks - prügi ära ei veeta, see põleb. Paljude majade keldritest tuleb seal surnud inimeste kehade lagunemisest hingematvat lehka. Süüa ei jagu, linnast lahkuda ei tohi. Tõeline geto. Viimases hädas on linnaelanikud hakanud kastlõksudega püüdma tuvisid, et oleks midagigi süüa. Russki Mir kogu tema ilus.

Hersoni oblasti on farmerid sunnitud on köögiviljasid ära viskama, sest Krimmi turg on niigi üleujutatud sarnase kaubaga, aga traditsioonilistele turgudele Ukrainas juurdepääs puudub. Nii on tekkinud kohad, kuhu on visatud kümnete tonnide kaupa kapsapäid. Farmereid ootab ees pankrot, sest kui nad kaupa müüa ei saa, ei ole neil enam millestki edaspidi elada, aga see kõik Venemaad ja selle kohalikke kollaborante ei huvita.

Eestis on palju inimesi, kes teevad väga palju Ukraina abistamiseks, aga ka nemad vajavad tuge ja tunnustust. Maria Jürimäe maalib siidile ning kogu müügitulu läheb Ukraina heaks, tänasel päeval on ta nii aidanud Ukrainat juba rohkem kui 3000 euroga. Tal ei lõpe jõud maalimisest, aga nii maalida kui müügitööd korraga teha on raske. On minulgi temalt ostetud väga ilus siidilips, abikaasal on siidisall. Külastage Maria müügikeskonda (singingscarves, link on kommentaaride osas), saate tõeliselt ilusa toote ja samas teadmise, et kogu müügist saadud raha läheb Ukraina heaks.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: